toonuse regulatsioon, eriti sirutaja-ja painutajalihase vastastikuse toonuse hoidmine. Enamus ülenevaid ja alanevaid juhteteid läbivad ka keskaju. Keskajus paiknevad nägemis-ja kuulmistundlikkust juhtivate esimeste, piklikajus ja sillas teiste neuronite kehad (kokku 3 3. Paikn vaheajus). Keskaju kahjustu sirutaja-ja painutajalihase vastastikkuse toonuse häiredm toimub, kui punatuumalt ja mustainelt saadav info ei saa allapoole levida, sirutajalih toonus on ülekaalus (katkeb ühendus punatuuma ja mustaine ja alumiste lihaste vahel) detserebratsiooni rigiidsus. Kui kahjustatud on peaajunärvi tuumad häired silmamuna pööramises akommodatsioonis. Vaheaju piirneb alt keskajuga, ülalt otsajuga. Selle osad on nägemiskühmud (taalamus thalamus opticus) ja hüpotalamus. Hüpotalamus on ühenduses ajuripatsi e hüpofüüsiga. Taalamuses paiknevad kõik tundlikkust vastuvõtvate ja juhtivate süsteemide kolmandad neuronid (v
neuronite ülekanne, aga alumistes küngastes kuulmismeele erutuse neuronite ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alaneva juhteteed.Alanevad juhteteed toovad infot suuraju poolkeradest seljaajju . Ülenevad toovad seljaajust peaajju. F-d seotud kolmanda ja neljanda peaaju närviga. Mustaine ja punatuum on seotud lihaste toonuse hoidmisega ja liigutuste kordinatsiooniga. Eriti oluline on punatuuma ja mustaine sirutuajate ja painutajate vastastikune... Kui ühendust punatuuma ja seljaaju vahel katkeb, siis tekib sirutajate toonuse ülekaal. Kui toonuse ülekaal on suur, siis takistab liikumist . Detserebratsioon rigiidsus aju eemaldamine. Vaheaju ehitus ja f-d: Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ning ülalt poolt koore aluste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud ehk taalamused/talamused. Taalamuse alumine pk on hüpotaalamus. Hüpotaalamus on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga, mis jääb ka vaheajju. Vaheajju kuulub ka veel kolmas ajuvatsake
Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi aktiivsuse suurenemine seevastu kiirendab liigutuste sooritamist. Juttkeha tervikuna on ekstrapüramidaalsüsteemi ürgne motoorne keskus, mis võtab närviimpulsse vastu peamiselt suuraju poolkeradest ja talamusest ning suunab neid eelkõige punatuuma ja silda. Basaaltuumade vigastuse korral ilmneb lihastoonuse suurenemine, samuti kontrollimate liigutuste (värinate) tekkimine puhkeseisundis. Tähekujulised rakud moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast. Neid iseloomustavad lühikesed jätked (ka aksonid), mis ei ulatu hallaine piiridest väljapoole. Nende peamisteks funktsioonideks on aferentsete impulsside vastuvõtt, erutuse ülekanne naaberneuronitele ning püramiidrakkude talitluse integreerimine.
Peaaju motoorse ala püramiidrakkude jätketest liiguvad seljaaju eessarvede motoneuronitesse. o Mittepüramiidisüsteem seovad ajukoorealuseid tuumasid peaajunärvide tuumade ja seljaaju eessarvede motooresete rakkudega. Selle kaudu reguleeritakse lihastoonust ja koordineeritakse keha asendi säilitamist. Juhitakse automaatseid liigutusi. See jaguneb: 1) Punatuuma-seljaaju kulgla selle kaudu allutatakse seljaaju motoneuronid juttkeha ja väikeaju kontrollile. 2) Külgmine ja kõhtmine retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla seob ajutüve retikulaarformatsiooni ja seljaaju essarvede motoorseid rakke 3) Esiku-seljaaju kulgla reguleeritakse tasakaalumeele impulssidega lihaste toonust tasakaalu säilitamiseks 4) Katendi-seljaaju kulgla 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis.
piirkonnas ning jõuavad alaneva külgmise ja kõhtmise suurajukoore-seljaaju kulglana seljaaju eesarvede motoneuroniteni, mille kason innerveerib skeletilihast. Püramiidsüsteemi kaudu juhitakse meie tahtlikke liigutusi. Mittepüramiidsüsteemi alanevad juhteteed seovad ühte osa ajukoorealuseid e subkortikaalseid tuumasid peaajunärvide tuumade nind seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega. Tähtsamad neist on: 1)punatuuma- seljaaju kulgla 2) külgmine ja kõhtmine retikulaarformatsjooni-seljaaju kulgla 3) esiku-seljaaju kulgla 4) katendi-seljaaju kulgla. Mittepüramiidsüsteemi kaudu reguleeritakse lihastoonust ja koordineeritakse keha asendi säilitamiseks ja korrigeerimiseks vjalikke liigutusi. MPsüs-i struktuuride vahendusel juhitakse keerukaid automaatseid liigutusi, mis loob soodsad tingimused ka täpsete tahtlike liigutuste tegemiseks. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e
tuumad. Sillas asuvad ka hingamissagedust reguleerivad närvirakud. Need on hingamiskeskust mõjutavad. 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskaju paikneb altpoolt sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Teda läbib ka suur osa ülenevaid kui ka alanevaid juhteteid. Seal paiknevad 2-4 peaaju närvi tuumad. Tuum on närvirakkude kehade kogumik. Lisaks on seal närvirakkude kogumikud tuumade kujul (punatuum ja must aine). Keskaju läbivad ka need teed, mis suunduvad vaheajju ja peaaju koorde. Punatuuma ja mustaine funktsioon on mõjutada painutajate ja sirutajate lihaste toonust ja nende omavahelist normaalset toonust, mis võimaldaks sujuvaid liigutusi. Juhul kui aga punatuum ja mustaine ei saa allapoole jäävatelt närvisüsteemiosadele impulsse saata, satuvad sirutajad ülemäärasesse pingesse, nende toonus on liiga tugev. Paljud liigutused häiritud. Rigiitsus jäikus. Tuumad saavad innervatsiooni ka ajukeselt ja peaajukoorest. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid
o Püramiidi süsteem – selle kaudu juhitakse meie tahtlikke liigutusi. Peaaju motoorse ala püramiidrakkude jätketest liiguvad seljaaju eessarvede motoneuronitesse. o Mittepüramiidisüsteem – seovad ajukoorealuseid tuumasid peaajunärvide tuumade ja seljaaju eessarvede motooresete rakkudega. Selle kaudu reguleeritakse lihastoonust ja koordineeritakse keha asendi säilitamist. Juhitakse automaatseid liigutusi. See jaguneb: 1 Punatuuma-seljaaju kulgla – selle kaudu allutatakse seljaaju motoneuronid juttkeha ja väikeaju kontrollile. 2 Külgmine ja kõhtmine retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla – seob ajutüve retikulaarformatsiooni ja seljaaju essarvede motoorseid rakke 3 Esiku-seljaaju kulgla – reguleeritakse tasakaalumeele impulssidega lihaste toonust tasakaalu säilitamiseks 4 Katendi-seljaaju kulgla 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis.
Keskaju tuumadest kulgevad närviimpulsid piklikajju ja seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, nende keskuste kaudu toimuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid-silmade, kõrvade pööramine heli, valguse suunas. Keskajus asuva pupillirefleksikeskuses, milles asuv 3 mustaine reguleerib mälumise-neelamiseliigutusi, punatuum seostub aga punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ja väikeaju kaudu seljaaju eesservade motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. Sellel on positiivne mõju vereringele. Vaheaju, kuhu kuuluvad talamused ja hüpotalamused ning kolmas ajuvatsake. Siisa koonuvad aferentsed(sensoorsed) impulsid kogu sensoorselt süsteemilt. Talamus ühendub põlvikkehade kaudu nägemis ja kuulmismeeleteega ning seostub ajukoore assotsiatsiooniväljadega
Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasikandvate neuronite kehad. Need paiknevad nelikküngastikus (4 kõrgemat moodustist)ja nendest nelikküngaste ülemistes toimub nägemismeelte neuronite erutuse ülekanne, aga alumistes kuulmismeele neuronite erutuse ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alanevad juhteteed. Funktsioonid on seotud struktuuridega: 1. Lihaste toonuse hoidmine ja liigutste koordinatsioon (eriti oluline on punatuuma ja mustaine sirutajateja painutaje vastastikuse tasakaalu hoidmine. Kui ühendus katkeb, tekib sirutajate toonuse ülekaal (toonuse ülekaal on nii suur, et takistab liikumist) VAHEAJU ehitus ja funktsioonid Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused(vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake( seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude
a lõhn, kuulmine ja nägemine *oimusagar abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnade tajumine, kuulmine *kuklasagar visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine Basaaltuumad -tuumade kogum, mis paikneb valgeolluse sees, kummalgi pool külgmisi ajuvatsakesi, talamusest lateraalselt ja allpool Funkts - motoorika reguleerimine ja lihastoonuse regulatsioon, *võtavad vastu närviimpulsse peamiselt suuraju poolkeradelt ja talamuselt ning suunavad neid punatuuma ja silda *nende kahjustusega kaasneb lihastoonuse tõus, ka kontrollimatute liigutuste ilmnemine puhkeseisundis Suuraju poolkerade koore funkts alad: *primaarsed alad seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu signaale, kontrollivad lihaste talitlust *sekundaarsed(assotsiatsiooni)alad seotud perifeersete struktuuridega ainult primaarsete alade kaudu, analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust
annaabi.ee 
