EPK aretuskomponedid - aretuse algus 1862 -imporditi 21 angli ANG veist Saksmaalt - Eesti punane veis kujunes kohaliku maakarja vältaval ristamisel angli ja taani punase veisetõuga. On aretuses kasutatavad ka tänapäeval. - Šviitsi tõug AP- alates 1980-st - Iseloomulik värvus helepruunist mustjani, heledad " jahumokad" - Punasekirju holstein RH - Kanadast, USA-st - parandab udaraid ja suurendab väljalüpsi - Norra punane NRF - punased või punasekirjud, võib esineda nudisid - Äärširi tõug AY - aretatud Šotimaal, populaarseim piimatõug Soomes - Värvuselt punasekirjud, hea tervis - Rootsi punasekirju SRB - värvuselt punased või punasekirjud, suurte sarvedega - Taani punane TP Eesti holstein EHF - Levinuim ja piimakaim veistõug Eestis - 2012. a. lehmi 70511 78,7% lüpsikarjast - tüüpiline kuiva konstitutsiooniga piimaveis - kehamass lehmadel 650- 750 kg, pullidel 1100- 1200 kg
lindude ja putuktoiduliste pisiimetajate toiduks, ent kõige ohtlikumad on talle nuku- ja äsjakoorunud rööviku staadium. Üks pääsusaba kaitsetaktikatest on maskeerumine. Seda rakendab noor röövik, kelle musta-valgekirju värvus ning kuju meenutavad linnusõnnikut. Sel ajal võtab ta taimedelt, millest ta toitub, vastu kaitseaineid ja kolmanda kestamise järel muutub tema värvus erksamaks hoiatusvärvuseks. Rööviku rohelise-punasekirjud triibud ja oranzid täpid hoiatavad vaenlast, et röövik on halva maitsega. Hädaohu korral tõstab ta püsti veel pea taga paiknevad oranzid ,,sarved". Tegelikud on need kotikujulised näärmed, mis ärrituse puhul punase kahvlina välja sopistuvad ning eritavad mädanenud ananassi meenutavat ebameeldivat lõhna. Lõhna eesmärgiks on rõhutada rööviku söömiskõlbmatust. Valmikute tagumiste tiibade tüvikul võib näha silmi meenutavaid siniseid ja punaseid laike.
putuktoiduliste pisiimetajate toiduks, ent kõige ohtlikumad on talle nuku- ja äsjakoorunud rööviku staadium. Üks pääsusaba kaitsetaktikatest on maskeerumine. Seda rakendab noor röövik, kelle musta-valgekirju värvus ning kuju meenutavad linnusõnnikut. Sel ajal võtab ta taimedelt, millest ta toitub, vastu kaitseaineid ja kolmanda kestamise järel muutub tema värvus erksamaks hoiatusvärvuseks. Rööviku rohelise-punasekirjud triibud ja oranzid täpid hoiatavad vaenlast, et röövik on halva maitsega. Hädaohu korral tõstab ta püsti veel pea taga paiknevad oranzid ,,sarved". Tegelikud on need kotikujulised näärmed, mis ärrituse puhul punase kahvlina välja sopistuvad ning eritavad mädanenud ananassi meenutavat ebameeldivat lõhna. Lõhna eesmärgiks on rõhutada rööviku söömiskõlbmatust. Valmikute tagumiste tiibade tüvikul võib näha silmi meenutavaid siniseid ja punaseid laike. Keskkond
2 2 Tulemustest nähtub, et alleelisagedused on täpselt samad, kui eelnevas põlvkonnas. Kujunenud tasakaalulised genotüübisagedused säilivad edaspidi samuti muutumatutena põlvkonnast põlvkonda seni, kuni ei toimi tasakaalu häirivad tegurid. Näide geenisageduse leidmise kohta eeldusel, et populatsioon on geneetiliselt tasakaalus. Veisekarjas sündis 5496 vasikat, kellest 19 olid punasekirjud. Leidke: a) punast (a) ja musta (A) värvust määravate geenide sagedus b) erinevate genotüüpide (AA, Aa ja aa) sagedus. Lahendus 1) Leiame homosügootsete retsessiivsete aa (punasekirjute) isendite genotüübi sageduse q2: q2=r:N=19:5496=0,0035 2) Leiame retsessiivse geeni a (punase) sageduse q: Hardy-Weinbergi seadusest tulenevalt: p2(AA)+2pq(Aa)+q2(aa)=1 q = q 2 = 0,0035 Järelikult =0,059 3) Leiame dominantse geeni A (musta) sageduse p:
Värvuselt heledad. Piemont: tõug on aretatud Itaalias. Loomad on halli värvi, kusjuures värvitoon varieerub. Tänu sobivale kehatüübile pole probleeme poegimisega. Simmental: tõug pärineb Sveitsist. Tõu nimetus on saadud Sveitsi kohanimede Simme ja Valley järgi. Simmentali tõugu veised on kahte tüüpi: kas piima- või lihatootmiseks. Nad kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. On nii sarvedega loomi kui ka nudisid loomi. Värvuselt on nad punasekirjud, mis varieerub päris valgest ning ka helekollasest tumekollaseni, või siis pruunist punakaspruunini. Aubraki tõug: on algselt pärit Lõuna Prantsusmaalt. Aubraki tõugu veised on värvuselt liivakarva kuni kahvatu hallini, isasloomadel on tume rant ümber kaela. Nad on hea lihastuse ja keskmise suurusega lihaveised, kes kasutavad hästi rohuröötasid. Tavaliselt liiguvad Prantsusmaa karjad mägikarjamaadele mai lõpuks ja tulevad tagasi oktoobri keskpaiku
jooksul 50 uut tõugu. Sotsialismiperioodil on Nõukogude Liidus 40 aastaga kujundatud 48 uut põllumajandusloomatõugu 76. maailma tähtsamad veisetõud Maailmas loetletakse ca 550 veisetõugu. 1. Piimatõud Holsteinid Ameerikas ja Euroopas, taani punane, rootsi punasekirju, äärsir, angli, EPK, EHF, EK jt. 2. Kombineeritud jõudlusega tõud Simmentali, sviits ja mitmed punasekirjud tõud Euroopas, sorthorn 3. Lihatõud Hereford, aberdiin-angus, sarolee, limusiin, belgia sini-valge, hele akviteen jpt 4. Tööveised Ukraina ja ungari hall stepiveis. · Veisetõugude arvukust suurendavad seebutõud või seebu ja koduveise hübridiseerimisel saadud tõud. Need on levinud eeskätt subtroopikas ja troopikas, seega Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Okeaanias ja Kagu-Aasias. 77. eesti holsteini tõug
Ristates mustakirjusid homosugootseid veiseid (BBss) punaste homosugootsetega (bbSS), saadakse esimeses polvkonnas koik mustad loomad, kes oma genotuubilt on diheterosugootsed e dihubriidid (BbSs). Ka siin kehtib Mendeli I seadus esimese polvkonna hubriidide uhtlikkuse kohta. Teises polvkonas toimub aga tunnuste lahknemine vastavalt Mendeli II seadusele. Erinevaid genotuupe tekib kokku neli: mustad (genotuubi fenotuubiradikaal B-S-), mustakirjud (B-ss), punased (bbS-) ja punasekirjud (bbss). Fenotuubiline lahknemissuhe nende kombinatsioonide jargi on vastavalt 9:3:3:1. See on nn klassikaline fenotuubisuhe dihubriidsel ristamisel ja ilmneb teises polvkonnas siis, kui kummaski tunnusepaaris on uks tunnus dominantne ja teine retsessiivne. Dihubriidide ristamine annab ainult sel juhul nelja tuupi sugurakke ja ulaltoodud lahknemissuhte, kui uuritavaid tunnuseid maaravad geenipaarid asuvad erinevates homoloogsete kromosoomide paarides.
Aeg-ajalt tekib vajadus uute tõugude järele. uue tõu loomine küllalt kulukas. enamasti kujundatakse hääbuv tõug ümber teiste tõugude abil. Aretustöö peamiseks eesmärgiks on : olemasolevate tõugude täiustamine ja uute tõugude loomine. 76. Maailma tähtsamad veisetõud piimatõud- holsteinid ameerikas ja euroopas; taani punane; rootsi punasekirju; äärsir; angli; kombineeritud jõudlusega tõud- simmentali; sviitsi; ja mitmed punasekirjud tõud euroopas Lihatõud- hereford;aberdiin-angus;sarolee;limusiin;belgia sini-valge; hele akviteen tööveised- ukraina ja ungari hall stepiveis. subtroopikas ja troopikas seebud ning seebu ja koduveise hübriidid. 77. Eesti holsteini tõug tõu aretuslugu algas 1838. aastast, esimene edukas hollandi-friisi import. 1900 oli 29% ja 1901 astutati liivimaa hollandi-friisikarja kasvatajate ühing. hollandi mustakirju tõug oli populaarne ja konkureeris ameerika holsteiniga kuni 1970ndate lõpuni
Hiljem Taanist, Inglismaalt ja mujalt. Tõug oli kuni 1980ndate aastateni hollandi mustakirju tõu mõju all. 14. Maailma punased veisetõud Ainult punaseid piimaveisetõuge pole palju, rohkem on punasekirjusid. Kõige arvukam on N.Liidu aladel levinud punane stepitõug. Tähtsuselt parim on taani punane tõug, keda on kasutatud paljude teiste tõugude kujundamisel, sealhulgas läti pruuni, eesti ja leedu punasel tõul. Tõugude hulka loetakse ka punasekirjud tõud: norra ja rootsi punasekirju ning äärsiri tõug. Punasekirjut holsteini ei peeta omaks, aga aretuskomponendina kasutatakse. Angli tõug Põhja-Saksamaal levinud tõug. 19.saj kasutati kohaliku tõu parandajana. Pole suure kasvuline, kuid hea kohaneja. Küllalt kaua aretati väikese mõju all või sõltumatult. Lehamd olid hea tervise ja sigivuse, pika eluea, hästi kürge rasva- ja valgusisaldus. Piimatoodang polnud kõrge(5000kg)
omakorda liha-piima ja piima-lihatõugudeks. 3.1.2.1. PIIMATÕUD Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus. Sama värvus viitab tõugude omavahelisele sugulusele, sest nad on kujundatud samu aretuskomponente kasutades. Ajalooliselt on värvust tähtsaks peetud. Eestis kujunes kohaliku maakarja ristamisel põhiliselt kahte värvi tõud - eesti punane ja eesti mustakirju. Punaste tõugude aretuses on kasutatud ka pruune tõuge. Mitmetes riikides on levinud punasekirjud tõud, keda on kasutatud ka Eesti veisetõugude aretuses. Eraldi rühma moodustavad aborigeensed veisetõud, kes kujunesid välja kohalikest veistest. Nende värvus on tavaliselt varieeruv helekollasest tumepunaseni. Eesti veisetõugudest kuulub sellesse rühma eesti maakari. · MUSTAKIRJUD TÕUD EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) (enne eesti mustakirju tõug) Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838
saadakse esimeses põlvkonnas kõik mustad loomad, kes oma genotüübilt on diheterosügootsed e dihübriidid (BbSs). Ka siin kehtib Mendeli I seadus esimese põlvkonna hübriidide ühtlikkuse kohta. Teises põlvkonnas toimub aga tunnuste lahknemine vastavalt Mendeli II seadusele. Erinevaid genotüüpe tekib kokku neli: mustad (genotüübi fenotüübiradikaal B-S-), mustakirjud (B-ss), punased (bbS-) ja punasekirjud (bbss). Fenotüübiline lahknemissuhe nende kombinatsioonide järgi on vastavalt 9:3:3:1. See on nn klassikaline fenotüübisuhe dihübriidsel ristamisel ja ilmneb teises põlvkonnas siis, kui kummaski tunnusepaaris on üks tunnus dominantne ja teine retsessiivne. Dihübriidide ristamine annab ainult sel juhul nelja tüüpi sugurakke ja ülaltoodud lahk- nemissuhte, kui uuritavaid tunnuseid määravad geenipaarid asuvad erinevates homoloogsete kromosoomide paarides.
annaabi.ee 
