Sulg 6. Dets. 1917 Saame saab iseseisvaks. 24. Veebr. 1918 Eesti saab iseseivaks. 28. Nov. 1918 Eestis algab Vabadussõda. Soome aitab Eestit võitluses bolsevistliku Venemaa vastu laenates 20 milhonit ning 10 00 vintpüssi ja 20- 25 suurtükki ningi 2500 vabatahtliku. Inglise laevastik saabus 12 detsembril tallinna Inglased hõivavad 1918 jõulu ajal 2 vene hävitajat. Need antakse üle eestlastele. Laevad saavad uued nimed Lennuk ja Wambola . Punalaevastik suruti baasidesse ja ei omanud eriti tähtust enam. 30. Dets. 1918 Jõuab eestlastele appi 1157 soome vabatahtlikku Kolonelleitnant Martin Ekströmi juhtimisel. 7. Jaan. 1919 Eestlasest koloneli Hans Kalmu rügemendis ''Põhjan Pojat'' jõuab Eestisse 2014 soome vabatahtlikku. Legendaarne Rootsi kapten Einar Lundborg ehitas ise soomusauto. 3700 soomalse kõrval osaleb Vabadussõjas 200 rootsi, 200 taani, 750 baltisaksa vabatahtlikku ning 9800 lätlast ja 6000 vene valgekaartlast
Eesti piiridesse. Osa mehi pages metsa-metsavennad. Juuli algul ületasid esimesed Saksa väeüksused Eesti piiri. Lõuna-Eestis võtsid võimu üle metsavennad. Juuli keskpaigaks jõudis rinne Emajõe-Põltsamaa joonele. Põhja-Eestis alustas punaarmee evakueerimist. Pandi toime massimõrvad- Tartu, Viljandi. Juuni lõpul asusid saksa väed uuele pealetungile ja jõudsid Kunda juures merele. Punaarmee oli lahutatud kaheks. 28.08 lahkus punalaevastik Tallinnast Kroonlinna poole, kaotas ühe kolmandiku koosseisust. Sept. Okt-s langesid sakslastele ka saared. Siseolukord. Teine maailmasõda tõi kaasa majandusraskused: eksport lakkas, hinnad tõusid, kehtestati kaardisüsteem, tekkis rahulolematus jne. Kuid valitsus suutis siiski olukorda kontrolliall hoida. 1939.a.- tungis NL kallale Soomele- algas talvesõda. Eesti kuulutas end erapooletuks, rahvas aga teostas korjandusi ja ka vabatahtlikud läksid Soome sõtta. Sõjategevus 1944.a
Millest said siis alguse N Liidu nõudmised Eestile? Üks peamsi põhjusi miks N Liit hakkas nõudma baase Eesti teritooriumile oli see, et 1939 aasta 15. septembril oli Tallinna sadamasse tulnud Poola allveelaev Orzel. Laevale tehti palju erandeid, lubades meeskonnal laeva jääda. Mõne päeva pärast Poola allveelaev kadus sadamast. See oli hea ettekääne N Liidule, et eEesti ei suuda oma territooriumi kaitsat. Punalaevastik saadeti Tallinna alla ja vene lennukid tiirlesid Soome lahe kohal. Kui Eesti Vabariigil olid olemas võimalused N Liidule sõjaliselt vastu hakata otsuastas Laidoner anda käsu neid mitte tulistada. Mulle jääb arusaamatuks mida Laidoner lootis, et vanelased lähevad ära? Peale seda jätkusid piiririkkumised ja Eesti välisministr Selterile avaldati survet Moskva poolt. 2 Martti Turtola ,,President Konstantin Päts" , Tänapäev, 2003, lk 208-209
Keeldumise puhul ähvardas Nõukogude Liit Eestit sõjalise rünnakuga. Nõukogude väejuhatus oli Eesti piiridele paisanud ülekaalukad jõud. Käskkiri nr. 043/OP kohustas Leningradi sõjaväeringkonda lõpetama vägede koondamise 29. septembriks 1939. Lepingust keeldumise korral oli Punaarmeele antud korraldus alustada sissetungi Eestisse. Oktoobri alguseks oli Eesti ja Läti vastu koondatud 437 235 meest, 2635 suurtükki ja 3052 tanki. Lasti käiku jõudemonstratsioonid: Punalaevastik blokeeris Eesti merelt, nõukogude lennukid tungisid Eesti õhuruumi. Eesti ei vastanud provokatsioonidele ja üritas vastasseisu rahumeelselt lahendada. Uskudes Nõukogude Liidu lubadusi, et sõlmitavad lepingud ei piira mingil kombel Eesti Vabariigi iseseisvust, otsustas Eesti valitsus järele anda ning sõlmis 28. Septembril 1939. aasta oktoobris lepingu, mille kohaselt toodi Eestisse Punaarmee üksused. Pärast Nõukogude armee
neutraliteedikohustustele Tallinnas kinni Poola allveelaeva „Orzel“. 17.septembril laev põgenes ja see andis N.Liidule sobiva ettekäände asuda realiseerima oma kavatsusi Eesti hõivamiseks. Eesti kaubandusläbirääkimiste saatkonnale esitati nõudmine sõlmida N.Liiduga “VASTASTIKUSE ABISTAMISE LEPING” , mille alusel toodaks Eestisse N.Liidu sõjaväebaasid. Peale N.Liidu psühholoogilist pressingut (lennukid rikkusid pidevalt õhuruumi, merelt blokeeris Eestit punalaevastik, süüdistused Eestile Nõukogude laeva Metallist uputamises, mida hiljem nähti edasi sõitmas) 28.september 1939.a. Eesti valitsus andis järele ja Eestisse toodi selle tagajärjel 25000-meheline punavägi. 1939 hilissügisel lahkusid Hitleri kutsel Eestist Balti-sakslased (UMSIEDLUNG)lõpetades sellega ligi 700 aastase Saksa kultuuritraditsiooni Eestis. Eestile oli see märk et meie arvelt olid Hitler ja Stalin kokkuleppinud, kuid midagi täpsemalt ei teatud. N
tulemusena tunnustas Saksamaa Eesti Vabariiki de facto. NÕUKOGUDE VENEMAA PLAANID EESTI TAASVALLUTAMISEKS. 1918.a.sügisel asus Venemaa tegema ettevalmistusi Eesti taasvallutamiseks. Vaenlane koondas oma vägesid Eesti piiride lähedusse. ``Maailma vabastajate`` plaanid olid üpriski lihtsad: pealöök taheti anda Narva-Rakvere-Tapa suunal ning abilöök üle Valga ja Tartu lõunast, eesmärgiga vallutada Tallinn. Merelt pidi maismaavägesid toetama Balti Punalaevastik. Teades Eestis valitsevat olukorda loodeti kiirele edule. VABADUSSÕDA. TAANDUMISE PERIOOD. 22. novembril 1918.a.alustas Punaarmee pealetungi Narvale, kuid nad löödi sakslaste poolt tagasi. Eesti oli sattumas kriitilisse olukorda- rindelt ja ka kogu Eestist olid saksa väed lahkumas ning punavägi ähvardas kolmest küljest. 27. novembril võeti Eesti Ajutise Valitsuse poolt vastu otsus asuda kodumaa kaitsele. 29. novembriks kuulutati välja üldmobilisatsioon.
süüdistamine vabadussõja ajal sõjalised põhjused: kaitsedoktriini erinevus – segasid doktriinid olid erinevad: Eesti- eeldav vaen idast-kaitseme rannikut(koos Soomega) ja idapiiriPetseris ehitati välja kaevikute süsteemi; Läti pidas vaenu Saksamaalt ja Venemaalt – ei suuda seda kaitsta, nemad koondavad kaitse Riiale ja ootavad abi. poliitilised põhjused: ebaselgus peavaenlase osas + erinev geograafiline asend Eesti ja Soome koostöö Soome lahe sulgemise kava - punalaevastik ei tohi pääseda Soome lahele. (miiniväljad keskel ja allveelaevad) poliitilise koostöö puudumine- 1939, kui saanuks vastu hakata, siis seda ei tulnud Rahvasteliidu tegevus Positiivsed ilmingud: (kui selgus, et sõda on tulemas, Rahvaste Liidu süsteem ei toimi) Johan Laidoneri tegevus Türgis, Nikolai Köstneri tegevus RL rahandusorganites 27. VIII 1928 – Briand-Kelloggi pakt (15 riiki): sõja keelustamine (1929 – Litvinovi protokoll)
NSV Liidu õhujõudude lennuk tulistas Soome lahe kohal alla Soome reisilennuki Kaleva. NSV Liit esitas Leedule ultimaatumi ja 15. juunil okupeeris Leedu. Miks just nüüd alustas Leedust? Kuna Soome laht oli blokeeritud ja nii blokeeriti ka maismaa ühendus Euroopaga. 15. juuni algas Punaarmee jõudemostratsiooniga Läti piiril. Läti andis alla ja Punaarmee ületas Leedu piiri. Eestist viidi samal ajal välja sõjaväelaste perekonnad ja punalaevastik, et mitte merekindlusele otse tuld anda. Samal ajal eesltased pidasid rahulikult Balti nädalat, ise arvasid ikka veel et on jube neutraalsed. 16. juunil kell 14:30 esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, milles nõuti täiendava Nõukogude väekontingendi riiki laskmist ja uue valitsuse moodustamist. Kardeti vastu hakata,sest vb see hävitaks eestlased ja hiljem saaks seda kuigagi tõlgendada Tartu rahu rikkumisena, aga sellele nad tahtsid kangesti toetuda. 17
Seati sisse kaksikjuhtimine- sõdurite poolt valitud uue ülema kõrvale seati ametisse pol komissar. Dets II poolel 1917 käivitati sõjaväe demobilisatsioon, algasid vanematest aastakäikudest. Tundus, et õige kiiresti Vm armee lakkab täielikult olemast. 1918 jaan keskel andis RKN dekreedi Punaarmee loomise kohta- Tööliste ja Talupoegade Punaarmee. Jaan lõpus dekreet, mille alusel tuli luua tööliste ja talupoegade punalaevastik. Otsuseid on seostatud jätkuva sõjaga. Selleks ajaks oli sõlmitud vaherahuleping, käisid läbirääkimised, enamlased olid veendunud, et nemad enam sõjas ei osale. Enamlaste loosung oli, et imperialistlik maailmasõda tuleb muuta kodusõjaks. Uut armeed oli vaja kodusõjaks. Kaugemas perspektiivis peeti silmas võimalust viia revol Euroopasse, Vm-lt välja. Sellest, et eesmärgiks oli kodusõja ja revol levitamise kodusõja pidamine, annab märku, et
annaabi.ee 
