IV klass: Ca-kanali blokaatorid – verapamiil. 17. Millised on sagedasemad antiarütmikumide põhjustatud kõrvaltoimed? Kinidiin – iiveldus, oksendamine, diarröa, segadusseisund, hüpotensioon. Lidokaiin – bradükardia, hüpotensioon, krambid, hägune nägemine. BB – bradükardia, hüpotensioon. Ca-kanalite blokaatorid – bradükardia, hüpotensioon, iiveldus, oksendamine * Kõik arütmiavastased ravimid võivad ise arütmiat esile kutsuda! 18. Amiodarooni kõrvaltoimed. Pulmonaalne toksilisus – kõige ohtlikum. Düspnoe, kuiv köha, kopsufibroos, pulmonaalne kollaps. * Maksakahjustus * Kilpnäärme funktsiooni häired * Seedetrakti kõrvaltoimed: iiveldus, oksendamine, maitsetundlikkuse häired, kõhukinnisus (ravi alguses) * Fototoksilisus – tõsine! Vältida UV kiirgusega kokkupuudet, nahavärvi muutused.
Kahjuks puuduvad aga TÜK-is I ja II astme intensiivraviks vaja minevad voodid, mis omakorda toob kaasa halvema patsientide vajadustega tegelemise. Hetkeseisuga on patsientide vajadusi arvestades vastav etapipõhine intensiivraviteenistus tagatud kogu ulatuses ainult Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, mistõttu on toodud eesmärgiks luua antud tingimused ka Tartu Ülikooli Kliinikumi pulmonoloogia osakonnas koos isolatsiooni võimalustega. Üheks olulisimaks komponendiks antud erialal on ka pulmonaalne rehabilitatsioon ehk kopsuhaiguste taastusravi. Siiani on selle puudumist põhjendatud finantseerimislahenduste ebakindlusega ning ka osaliselt seotud organisatsioonilise taustaga. Vaadeldes statistikat, suureneb aga kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide arv iga aasta ning antud ravimeetod rehabilitatsiooni näol on nimetatud haigete ning ka teiste kopsuhaigustega inimeste jaoks aga ülimalt oluline. Samuti on pulmonaalne rehabilitatsioon
· Liigeste haigused · Obstruktiivne uneapnoe · Erinevad kasvajad · Psühhosotsiaalsed probleemid. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Hingamine: · Funktsionaalne residuaalkapatsiteet on madalam. · Venitatavus langeb ümbritseva rasvkoe tõttu ja suurenenud elastne resistentsus halvenevad veelgi pikali/külili asendid. · Vistseraalne rasv surub diafragmat kraniaalsele (eriti lamades). · Krooniline hüpokseemia tõttu polütsüteemia, mille tõttu veremaht tõuseb ja võivad areneda pulmonaalne hüpertensioon ja cor pulmonale. · Obstruktiivne uneapnoe (OSA) enam kui 10s hingamispausid. Enam kui 50% rasvunutest -> hüpoventilatsiooni sündroom. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Hingamine: Hingamisteed: · Uneapnoest tingituna rasvumis- · Kaela piiratud liikumine hüpoventilatsioon (Pickwick sündroom) tundlikkus · Lühike ja jäme kael hingamisdepressantide suhtes suurenenud. · Hingamisteed visualiseerivad
on eesmärgi püstitamine, enesekontroll, füüsiline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine ja negatiivsetest mõtetest hoidumine. Õpitakse ka, kuidas tulla toime tagasilangustega. Üldjuhul tuleb 30-40% kaotatud kaalust tagasi aasta pärast ravi, kui ei jätkata uut elustiili ja pöördutakse vana juurde tagasi. - Ravimid. Rasvumise raviks on kasutatud nelja tüüpi ravimeid, millest kaks on keelatud, kuna kõrvalmõjudeks olid südameklappide kahjustused, primaarne pulmonaalne hüpertensioon ning rabandus. Kaks uut ravimit on heaks kiidetud: a) Orlistaat, mis pärsib toidurasvade imendumist, mille suurtemateks kõrvalmõjudeks on kõhuvalud ja gaasid, kasvanud roojamise sagedus ning väljaheite õlisus; b) Sibutramiin, mis inhibeerib serotoniini tagasihaaret ning tekitab pärast söömist küllastustunde. Suurtemateks kõrvalmõjudeks on vererõhu kasv, peavalu, suukuivus, kõhukinnisus ja unetus. - Bariaatriline kirurgia
Kui tekivad ja häirivad, siis doosi langetada. Vajadusel ravi lõpetada. Hematoloogilised kõrvaltoimed – leukopeenia. Infektsioonid – palavik. Oportunistlikud infektsioonid. Raskemad kõrvaltoimed: Hepatotoksilisus – mõõdukas transaminaaside tõus on normaalne. Võib aga esineda ka rasket maksakahjustust (ravimi otsesest kahjulikust toimetest hepatotsüütidele). Eriti ohustatud on patsiendid viirusliku hepatiidiga. Monitoorida maksaensüüme ja kontrollida hepatiidi osas. Pulmonaalne toksilisus – nii madala kui ka kõrge doosiga. Võib anda nii akuutseid kui ka kroonilisi sümptome. Tavalisem esimese kasutusaasta juures. Võib tõsta oportunistlike pulmonaalinfektsioonide tekke riski, põhjustada kopsupõletikku ja fibroosi teket. Luuüdi supressioon – on tavaline kõrvaltoime kõrgete dooside juures. Siiski määratakse vererakkude arvu stabiilselt. Nefrotoksilisus – samuti tavalisem suurte annuste juures. Aga siiski määratakse neerufunktsooni
kõnehingamine on kontrollitud tegevus. Kõnehingamise ülesanded on kõnerütmi kujundada, rõhulisi osi toetada, hääle kõrgust ja valjust muuta. Õhuvoolumehhanismid ehk – tüübid: 1) õhuvoolu suuna järgi: - egressiivne kõne – õhuvool liigub välja, tavapärane väljahingamisel kõnelemine - ingressiivne kõne – õhuvool liigub sisse, sissehingamisel kõnelemine 2) õhurõhkude muutumise tekitamisviisi järgi: - pulmonaalne – kopsuõhuvoolu abil - glotaalne – kõriõhuvoolu abil. Tekitatakse suruhäälikuid (= ejektiive) – kõri liigub ülespoole, õhk väljapoole –, implosiivne – kõri liigub allapoole, õhk sissepoole. - velaarne – pehme suulae õhuvool. Tekitatakse imihäälikuid (= avulsiive) – õhk liigu imedes suhu, pehme suulagi sulgub. Fonatsioonielundid – hääle tekitamine Kõri oma elunditega – alumine hääleallikas
Vokaalharmoonia olukord, kus sõna esimese silbi vokaal määrab ära järgnevate silpide vokaali laadi. Nt võro keeles hõbõhõnõ Palatalisatsioon ehk pehmendus, mis märgib tähendust. Nt palk vs palk. Dissimilatsioon olukord, kus sarnane või samasugune häälik sunnib järgneva hääliku endast erinevaks. Haploloogia olukord, kus kahest sarnasest või samasugusest kõrvuti olevast silbist või häälikust üks ära jäetakse. Nt lihula- lihulane mitte lihulalane. Pulmonaalne mehhanism kopsud. Glottaalne mehhanism kõri, häälepilu. Egressiivsed häälikud õhk voolab välja, primaarne. Ingressiivsed häälikud õhk voolab sisse. Markeeritud häälikud suurema energiakuluga. Markeerimata häälikud väiksema energiakuluga. Prosoodia häälikutest suuremad üksused, mis hõlmab kõnelõikude kestusega, hääle valjususe ja kõrgusega seotud nähtusi. Kliitik tüvele liitunud morfeem, mis on sõnaga nõrgemalt seotud kui näiteks
suuõõne ja huulte vahelise ava suurust muutes moodustatakse häälikud. Õõnte kuju muudetakse keelelihaste, huulte ja pehme suulae abil, see ongi hääldus. 3. Sõnum signaalina - helilaine (akustiline foneetika) 4. Sõnumi vastuvõtmine - füsioloogiline ja neuraalne tegevus (auditiivne e tajufoneetika) 5. Sõnumi dekodeerimine - tuvastamine, mõistmine Pulmonaalne mehhanism - kopsud Glotaalne mehhanism - kõri liikumine üles-alla (moodustatakse; kui kõri liigub üles poole ejektiive e suruhäälikuid, kui kõri liigub allapoole siis implosiive) Egressiivne häälik - õhuvool suundub väljapoole (primaarsed häälikud, lihtsam moodustada) Ingressivne häälik - õhuvool suundub sissepoole. (Imihäälikud (click) - suus tekitatud õhuvooluga moodustatud ingressiivsed konsonandid)
elutähtsad näidustused haiglatingimustes. Uneapnoe sündroom. Krooniline pulmonaalne puudulikkus. Diasepaam ei ole soovitatav psühhootilise haiguse esmaseks raviks.