Otsustades K. Paaveri poolt määratud luude järgi, on asula elanike peamisteks saakloomadeks olnud põder ja kobras, kiskjalistest karu. Leiti ka üksikuid metssea, metskitse, hundi, nugise ja vanima kodulooma - koera luid. (Pulli, vanim asulakoht. Miksike.) Foto 3. Pulliküla, praegune paadilaenutus KASUTATUD ALLIKAD 1. Foto1. Pulli asulakoht http://www.slideshare.net/nataljadovgan/eesti-muinasaeg (15.03.16) 2. Foto 2. Richard Indreko https://www.geni.com/people/Richard-Indreko/6000000007451583021 (15.03.16) 3. Foto 3. Pulli küla. http://www.puhkaeestis.ee/et/pulli-eesti-vanim-inimasula (15.03.16) 4. Pulli, vanim asulakoht. Miksike. http://miksike.ee/docs/lisa/5klass/5eestim/vanim.htm (14.03.16) 5. Eesti entsüklopeedia, Pulli asulakoht. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pulli_mesoliitikumi_asulakoht (15.03.16) 6. Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007. http://www.eestiloodus.ee/artikkel2442_2438.html (15.03.16) 7. Metapedia, Pulliküa
KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus e...
annaabi.ee 
