Nimetada vähemalt 2 põhjust. 31. Miks kasutatakse täispiimapulbri tehnoloogias piima pastöriseerimisel suhteliselt kõrget temperatuuri (9095 ºC)? Et inaktiveerida ensüüm lipaas, et kindlustada rasva sis. pulbrite pikk säilivusaeg 32. Kirjeldada vabal valikul 3 tehnoloogilist erinevust täispiimapulbri ja lõssipulbri tehnoloogias? · Kondenslõssi ei homogeniseerita · Lõssipulbrit ei ole vaja pakkida inertse gaasi keskkonnas, pulbris vähe rasva · Lõssi ei standardiseerita 33. Petipulber, koorepulber, lõssipulber, täispiimapulber. Reastada antud pulbrid rasvasisalduse kasvavas järjekorras? · Lõssipulber · Petipulber · Täispiimapulber · Koorepulber 34. Miks kasutatakse täispiimapulbri tehnoloogias homogeniseerimist? Et vähendada vaba rasva hulka tootes, annab kiire lahustuvuse ja pikema säilivuse 35
kasvavas järjekorras? Lõssipulber (mü 1,5%), petipulber (ma 4,5%), täispiimapulber (R 26-42%), koorepulber (R42-70%) 34. Miks kasutatakse täispiimapulbri tehnoloogias homogeniseerimist? Et vähendada vaba rasva hulka tootes, annab kiire lahustuvuse ja pikema säilivuse 35. Miks tuleb värske piimapulber jahutada võimalikult kiiresti temperatuurile alla 25 ºC ning millised on kaks tüüpilist viisi selle teostamiseks? Tuleb kiiresti jahutada, sest kuumas pulbris tekib rohkem vaba rasva. Jahutamise viisid: mitmeastmeliste pihustuskuivatite kasutamisel, külma õhuga üheastmeliste kuivatite korral jahutab pulbrit külm pneumotranspordi õhk. 36. Millest sõltub piimapulbrite pakkeühiku suuruse valik ning millistele nõuetele peab piimapulbrite pakkematerjal vastama (nimetada vähemalt 3 nõuet)? Piimapulbri pakkeühiku suurus sõltub kasutajast. Suured pakendid- pooltooteks. Väikses pakendid-
automatiseerimise tase ning saadava pulbri kõrge kvaliteet 24. Miks kasutatakse täispiimapulbri tehnoloogias piima pastöriseerimisel suhteliselt kõrget temperatuuri (9095 ºC)? Et inaktiveerida ensüüm lipaas, et kindlustada rasva sis. pulbrite pikk säilivusaeg 25. Kirjeldada vabal valikul 3 tehnoloogilist erinevust täispiimapulbri ja lõssipulbri tehnoloogias? · Kondenslõssi ei homogeniseerita · Lõssipulbrit ei ole vaja pakkida inertse gaasi keskkonnas, pulbris vähe rasva · Lõssi ei standardiseerita 26. Petipulber, koorepulber, lõssipulber, täispiimapulber. Reastada antud pulbrid rasvasisalduse kasvavas järjekorras? · Lõssipulber · Petipulber · Täispiimapulber · Koorepulber 27. Miks kasutatakse täispiimapulbri tehnoloogias homogeniseerimist? Et vähendada vaba rasva hulka tootes, annab kiire lahustuvuse ja pikema säilivuse 28
PESUAINETE SÕNASTIK Pindaktiivsed ained On keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsed ained eemaldavad riietelt ja nõudelt mustuse ning hoiavad mustuse lahustatuna pesuvees. Tihti kasutatakse anioonsete ja mitteioonsete pindaktiivsete aine segu. Kõik pindaktiivsed ained kahjustavad vee elustikku, kui nad ei ole biolagunevad. Uuemad pindaktiivsed ained on biolagunevad aeroobsetes tingimustes – kui on vaba hapnikku. Seetõttu on küsimus, kas nad on ka anaeroobselt biolagundatavad – olukorras, kus hapnikku ei ole. Ökomärkide Nordic Swan ja EL lilleke nõue ...
Pulbri liik, pihusti tüüp, aglomereeritus 35. Millest sõltub pulbri voolavus? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pulbri liik(rasvasisaldus), aglomereeritus, niiskusesisaldus, vaba rasva sisaldus 36. Millised tegurid mõjutavad pulbri lahustuvust / lahustuvuse indeksit? Esitada 3 tegurit (üks toorainet, teine protsessi ja kolmas säilitamist puudutav tegur). Algtooraine happesus, temperatuurireziim, säilitustingimused 37. Millest sõltub kõrbenud osakeste arv pulbris? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pulbri ülekuumenemine, tooraine ja kuivatusõhu temperatuurireziim 38. Millest sõltub vaba rasva sisaldus piimapulbris? Esitada vähemalt 2 tegurit. Mehhaaniline töötlus, homogeniseerimine, pihusti tüüp 39. Milliste teguritega tuleb arvestada pulbrite säilitamisel? Esitada vähemalt 3 tegurit koos põhjendustega. Tuhmumine, pruunistumine maillardi reaktsioon valkude aminohapete ja
Meresool on pakutud tõenäolise nitraatide allikana, kuid analüüsid nätavad, et nitraatide sisladus meresoolas on madal. Teiseks nitraatide väga oluliseks allikaks on köögiviljad selleris, salatis ja peedis võib leiduda 1500-2800 ppm nitraatide kontsentratsioon. Kasutatavad köögiviljade mahlad ja pulbrid võivad sisaldada nitraate kontsentreeritud vormis: Porgandimahl 171 ppm Sellerimahl 2114 ppm Peedimahl 2373 ppm Spinatimahl 3227 ppm Sellerimhala pulbris oli leitud nitraate kontsentratsioonis 27462 ppm. Köögiviljaproduktid anavad väga hea ülevaade looduslikest nitraatide allikatest lihatoodetes. Looduslike ja naturaalsete toodete valmistamisel soolamislisanditena võib kasutada ka äädikat, sidrunimahla ja kirsipulbrit (cherry powder). Nad vähendavad nitraatide ja nitritite sisaldust. Kuna naturaalsetes ja orgaanilistes toodetes võib ikagi esineda nitraatide ja nitirtide jääke, ei tohi
Juhul, kui te ei ole rahul kaubanduses leiduvate pesupesemisevahenditega, võib teha pesupulbrit ise. Eesmalt võtta pesuseep (185g) ja riivida. Kui seep riivitud, lisada juurde pesusooda (250g) ja booraks (220g). Segada korralikult läbi ja hoida õhukindlalt suletud purgis. Kokku saab pesta sellega 120 pesukorda. Igale pesukorrale lisada 1-2 sl pesuvahendit, vastavalt pesu määrduvusele. Pesu pestud, pesul on meeldiv keemiavaba puhas lõhn, võib kasutada pulbris aroom õli. Pesu on pehme, mis tähendab seda, et pesuloputusvahendit vaja ei ole. Soovi korral võib teha selle kas pulbrina või vedelal kujul geelina, kuidas rohkem meeldib. See on väga soodne puhastusvahend. Sobib ka nendele, keda vaevab allergia. Pähklikoored on veel üks keskkonnasõbralik ja isegi säästlik vahend võrreldes kaubanduses olevate pesuvahendiga. Kuulu järgi pidavat nad valge pesu mitte just eriti valgeks jätma, vaid neile kollaka varjundi juurde jätma
jõviki. Ka tunglateri. Nenäst verejookso vasta oli see, et siuti paremb jalg päältpoolt ketrekonti ja pahemb käsi randmest kõvast kinni, äädikatopid pandi nenä, kui johtos sedä õlemä kääperä. Rukkipeade seest korjati tungelteri. Neid söödi verejooksu korral. Ka tungaltera, rukkipeade seest korjatud, verejooksu vastu. Tungaltera korja rukkipeade seest, kuivata ära, tambi katki peenikeses pulbris ja söö, jääb veri kinni. Rukkipeade seest korjati tungalteri, neid söödi verejooksu korral. Ema käis naistel abiks, ta korjas ikka suvel rukki tungaltera (suur ja must, rukkihaigus muidu). See hõõruti pulbriks ja võeti sisse verejooksu vastu. Tungaltera. Ta on õige mürgine taim ning on apteekes tarvitusel. Tungaltera. Ta on mürgine taim ja arstirohu sedeliga apteekides müüdav. Arstirohuks:
ja kapillaarjõududest. Hüdrofiilne pind märgub paremini kui hüdrofoobne pind. Kui pind on hüdrofoobne, siis on võimalik süsivesinikega võimalik tõrjuda vesi pinnalt ära. Kõik metallide puhtad pinnad on hüdrofoobsed, peale korrosiooni tekkimist muutub pind hüdrofiilseks. Autoadhesioon osakeste iseeneslik omavaheline liitumine. Molekulaarjõud osakeste vahel tüki sees Elektrilised jõud tingitud laengute omavahelisest mõjust Kapillaarjõud mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku Pulbrite omadused jaotatakse 3 gruppi: I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient III grupp: pulbrite tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutavad, tehnoloogilist omadust
ja kapillaarjõududest. Hüdrofiilne pind märgub paremini kui hüdrofoobne pind. Kui pind on hüdrofoobne, siis on võimalik süsivesinikega võimalik tõrjuda vesi pinnalt ära. Kõik metallide puhtad pinnad on hüdrofoobsed, peale korrosiooni tekkimist muutub pind hüdrofiilseks. Autoadhesioon osakeste iseeneslik omavaheline liitumine. Molekulaarjõud osakeste vahel tüki sees Elektrilised jõud tingitud laengute omavahelisest mõjust Kapillaarjõud mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku Pulbrite omadused jaotatakse 3 gruppi: I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient III grupp: pulbrite tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutavad, tehnoloogilist omadust
pulbritel 100-500m, tolmul =<30m. eripind on osakeste oinnasuurus (pinnad: sise ja välis). Poorid jaotatakse d järgi: makropoorid>50nm, mesopoorid 2-50 nm ja mikropoorid <2 nm. Autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaar (van der Waalsi ja kohesiooni jõud), elektrilised (tingitud laengute omavahelisest mõjust), magneetilised, kapillaar (mõjuvad siis kui pulbris on vedelikku), ja mehaanilisedjõud. Agregaadiks nimetatakse nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit. Aglomeraadiks nimetatakse tugevate sidemetega osakeste kogumit. Mõlemad tekivad autoadhesiooniteel. Pulbreid fraktsioneeritakse osakeste suuruse järgi sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil
Pulbriliste materjalide puhul eristatakse eripindu:1) üldine eripind – välispind+ sisepind; iseloomustatakse m2/l; 2) sisemine eripind – pooride pind. Poorid jaotatakse läbimõõdu järgi: a)mikropoor <1nm; b)mesopoor 2-50nm; c)makropoor >50nm. Pulbrite autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaarjõud (van der Waalsi ja kohesiooni), elektrilised jõud (on tingitud laengute omavahelisest mõjust), kapillaarjõud (mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku, agregaadi tekkeks vajalik), magneetilised jõud ja mehaanilised jõud. Agregaadiks nimet. nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit; neid on võimalik suhteliselt lihtsalt lõhkuda kasutades meh. segamist või ultraheli. Aglomeraadid tekivad agregaatides kuumutamise teel ja side osakeste vahel on tugev. Pulbrite fraktsioonilist koostist osakeste suuruse järgi määratakse sõelumisel:1) mikroskoopia – skanneeriva elektronmikroskoobi
sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Faasikoostise määramisel määratakse ära, millised kristallilised ained on pulbris, röntgenanalüüs 19) Röntgenfaasianalüüsi printsiip analüüs, mis põhineb röntgenkiirguse difraktsioonil. Difraktsiooni pilt jäädvustatakse röntgennogrammina ja kantakse isekirjuti lindile või salvestatakse numbriliselt arvuti mällu. Pildil olevate difraktsioonide maksimumide asukoha järgi tehakse kindlaks kristalli ühikraku mõõtmed ja difrageerunud kiirguse intensiivsuse jaotust analüüsides sellel paiknevate aatomite koordinaadid
karbidiseerimise käigus toimub suuremate osakeste purunemine, mis on tingitud sisepingetest kristallvôre ümbermuutumisest ja C aatomite sisenemisest. Peeneteraliste W osakeste puhul pragunemist ei toimu ja vôimalik on vastupidine protsess - osakeste kokkukasvamine nende suure aktiivsuse tôttu. Joon.3 WC moodustumine karbidiseerimise käigus. W ja C vahekorda 6,13 kaalu% tuleb väga täpselt jälgida. Veidi suurem C kogus põhjustab vaba grafiidi tekke WC pulbris. Samas veidi väiksem C sisaldus põhjustab W2C tekke, mis põhjustab paagutamisel KDSUD - faasi tekke WC-Co sulameis. Juhul, kui materjali haprus pole oluline (näiteks, liivapritsi düüsid), valmistatakse ettekavatsetult väiksema süsiniku sisaldusega volframkarbiid (W2C), mis hilisemal paagutamisel reageerib Co sideainega põhjustades faasi tekke. Viimane olemasolu WC-Co kõvasulamite struktuuris tõstab sulami kõvadust ja kulumiskindlust. Lihtsaim
sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Faasikoostise määramisel määratakse ära, millised kristallilised ained on pulbris, röntgenanalüüs Pulbrite fraktsioonilise koostise määramine osakese suuruse järgi ja faasikoostise määramine: Osakeste suuruse järgi saab koostist määrata kas sõelumise, mikroskoopia või sedimentatsiooni abil. Faasikoostist saab määrata: 1) osakeste suuruse järgi sõelumine, mikroskoopia, sedimentatsioon 2) erikaalu järgi 3) Magneetiliste omad järgi 4) Osakeste pinnaenergia järgi. 21 . Aglomeraatidest insenerimaterjalid. Valmistamise ja kasutamise näited
annaabi.ee 
