päevaraamatus töövahetuse kulgemise, kõrvalekalded, töökorraldused, sadama territooriumil ja veealal toimunud keskkonnaalased ning töökaitsealased mittevastavused ja tähelepanekud. 3.) Tagab juhtimissüsteemi nõuetes järgmises sadamas Vanemstividor: Põhikohustusteks on tegeleda sadamakaalu andmete töötlemisega ning anda puhkust sadamatöölistele. Logistik: Sadama logistiku põhitööks sadamas on koostada laevaliikluse graafikut. Puksiirlaeva kapten Ülesandeks on tagada laevade turvaline sisenemine sadamakai äärde puksiiri abil. Puksiirlaeva meeskond Aitavad puksiirlaeva korras hoida ja seda vajadusel juhtida. Dokkerid Kunda sadamal endal dokkerid ja kraanad puuduvad. Kunda sadam ostab seda teenust Palgard Kraana OÜ-lt. Nende Dokkerite ülesandeks on aga lastida-lossida kraanat, aidata laeval silduda, võttes vastu otsad ning kinnitada need pollarite külge. Sel ajal, kui ühtegi laeva
Püssit. Kui miinid siin, sõidab "Lennuk" Kroonlinna alla miinisid panema. Pitka Pitkale. Tallinn kell 8.50 p.l. 12.1.19. Kui saab Purtset ja Hungemburgi korraga pommitada, seda parem. Igatahes Purtse ümbrust on tarvis pommitada, et Rakverest taganevat venelast tabada. Neljas polk on Addinali mõisas Kunda raudtee juures. Laidoner 13. jaanuaril 1919 käis "Lennuk" Narva jõesuus luurel, kus püüdis lõksu puksiirlaeva "Narova" mille koos 6 mehega kaasa tõi. Nende meeste käest saadi andmeid Riigiküla suurtükipatarei, Hungemburgis oleva 50. jalaväepolgu ja kuulipildurite rühma kohta ning Narvas olevate 46. eesti punaste polgu ja teiste väosade kohta. 14. jaanuaril asuti Tallinnas kiiruga dessanti komplekteerima. Kaks laeva oli jäetud Kunda sadamasse soome vabatahtlike pataljoni peale võtma. 16. jaanuaril sõitis "Lennuk" teist korda Kroonlinna laevateele miinitõkkeid panema ja peale
Piiratud manööverdusvõimega laevad on muu hulgas järgmised: i) laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või -torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega; ii) laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega; iii) laev, mis käigus olles täiendab varusid või annab üle inimesi, toidumoona või lasti; iv) laev, mis tegeleb õhusõiduki üleslennutamise või pardalevõtuga; v) laev, mis tegeleb miinitõrjega; vi) laev, mis pukseerib nii, et puksiirlaeva ja pukseeritava võime kurssi muuta on oluliselt piiratud. h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille võime kurssi muuta on oluliselt piiratud tulenevalt selle süvise suhtest laevatatava vee sügavusse ja laiusesse. i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge ega ole madalikul. j) Laeva pikkus ja laius tähendavad selle kogupikkust ja suurimat laiust.
kiirustel, kusjuures võetakse arvesse ka pukseeritava laeva vindi poolt tekitatav takistus. Puksiiritrossi takistus tuleb lisada veetakistusele juhul kui on vaja määrata tõmbe suurust pukseeriva laeva haagil. 4. Koostatakse pukseeriva ja pukseeritava laeva takistuste tabel olenevalt kiirusest. Selle tabeli alusel joonistatakse graafik, mida siis saab kasutada puksiirkaravani kiiruse ja haagitõmbe suuruse määramiseks. Puksiirlaeva takistus: R0 = Rf + Rk + Ra + Rl , kus Rf hõõrdetakistus, Rk karedustakistus, Ra õhutakistus, Rl lainetakistus. Pukseeritava laeva takistus: R = R´f + R´a + R´l + Rsk + Rtr, kus Rsk sõukruvi takistus, Rtr puksiirtrossi takistus. Veetakistus koosneb kahest komponendist: hõõrdetakistusest Rf = f * * V * 1.83 * 10 5 [kN] ja karedustakistusest Rk = 0.09 * (CB * * V4 / L2) [kN],
i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge, ega ole madalikul. Osa C – Tuled ja märgid Reegel 20 – Reeglid, mis kehtivad tulede ja päevamärkide kasutamisest. Reegel 21 – Mõisted ja nõuded topitule, pardatulede, ahtritule, puksiirtulede, ringtule ja plinktule kohta. Reegel 22 – Tulede nähtavus. Reegel 23 – Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled iga laeva tüübi kohta. Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel. Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled. Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta. Reegel 27 – NUC või RAM tuled. Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled. Reegel 29 – Lootsilaevade tuled. Reegel 30 – Ankrus või madalikul olevate laevade tuled. Reegel 31 – Vesilennukite tuled. Osa D – Heli- ja valgussignaalid Reegel 32 – Mõisted vile, lühikese heli ja pika heli kohta.
keskmine kiirus. 10 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Liikumapaneva jõu tekitab sõuajam, puksiirtrossi tõmme, tuule surve purjedele. Jõu suurus oleneb peajõuseadme võimsusest, sõuajami tüübist, puksiirlaeva võimsusest, purjepinna suurusest ja tuule tugevusest. Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee- ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige enam veetakistus, mis jaguneb: - hõõrdetakistuseks Rh, mis tekib kere hõõrdumisest vees, - kujutakistuseks Rk, mida põhjustavad laeva ahtriosas tekivad keerised, - lainetakistuseks Rl, mis on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest.
i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge, ega ole madalikul. Osa C – Tuled ja märgid Reegel 20 – Reeglid, mis kehtivad tulede ja päevamärkide kasutamisest. Reegel 21 – Mõisted ja nõuded topitule, pardatulede, ahtritule, puksiirtulede, ringtule ja plinktule kohta. Reegel 22 – Tulede nähtavus. Reegel 23 – Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled iga laeva tüübi kohta. Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel. Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled. Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta. Reegel 27 – NUC või RAM tuled. Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled. Reegel 29 – Lootsilaevade tuled. Reegel 30 – Ankrus või madalikul olevate laevade tuled. Reegel 31 – Vesilennukite tuled. Osa D – Heli- ja valgussignaalid
Vastav vabapardamärk, mida sel juhul nimetatakse tonnaažimärgiks (Joon. 3.28) kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole. Joon. 3.28. 3.4 Käikuvus. Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega temale rakendatud liikuma- paneva jõu mõjul. Liikumapaneva jõu tekitab sõuajam, puksiirtrossi tõmme, tuule surve purjedele. Jõu suurus oleneb peajõuseadme võimsusest, sõuajami tüübist, puksiirlaeva võimsusest, purjepinna suurusest ja tuule tugevusest. Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee- ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige enam veetakistus, mis jaguneb erinevatel põhjustel tekkivaks takistuseks: hõõrdetakistus Rh, tekib kere hõõrdumisest vees, vee viskoossusest ja laevakere ebatasasustest (karedusest) , kujutakistus Rk, on põhjustatud laeva ahtriosas tekkivatest keeristest,
16. Vahiohvitseri tegevus. Teid kutsub laevatrepi juurde vahimadrus. On tulnud vormis ohvitser, kes kinnitab, et on kohalikust tolliteenistusest ja tahab minna kapteni juurde. Mida teete? Küsid dokumenti, et saada kinnitust, mis asjamees ta on ja kui ta tõesti on tolliteenistusest ja soovib kapteni juurde minna, siis saadad ta sinna. Kellegagi koos, mitte üksinda. 17. Vahiohvitseri tegevus. Näete vasakul 4 miili kaugusel kursinurgal 300 puksiirlaeva, millel on nähtaval kohal must romb. Peiling ei muutu. Teie tegevus? Kui on must romb, siis puksrrikaravani pikkus ületab 200 m. Peab teed andma. Pööre oleneb sellest, kuhu suunas see karavan liigub. Kui ruumi on, on mõistlik ise paremale keerata, nii lõikad tema kursijoont. Vasakule keerata ei tohi. Vaevalt, et ka kiirust juurde saab panna. 18. Vahiohvitseri tegevus. Liigute öösel hea nähtavusega, tuul vasakult. Näete ees vasakul
annaabi.ee 
