Juhendaja:Kaido Voitra Tartu 2011 Vaz 21043 1. RATTA SEADENURGAD JA REGULEERIMINE Lada 21043 puhul kontrollitakse esisilla juures pöördtelje pikikallet, rattakallet ja ka kokkujooksu. Nendest reguleerida saab reaalselt kokkujooksu, mida saab kõigil autodel teha ja ka rattakallet. Ennem seadenurkade kontrollimist tuleb kontrollida muid asju , nagu näiteks rehvirõhk, amortisaatorite korrasolekut , roolilõtku ja pukside korrasolekut. Ziguli puhul peab autot koormama ka raskusega, kui kontrollitakse seadenurki. Selleks tuleb autosse asetada 320 kg raskust(4-ja istekoha peale 70 kg raskust ja pagasiruumi 40 kg raskust). Kontrollitakse Zigulil: Pöördtelje pikikallet See peab olema koormatud auto puhul 4 +/- 30´ ja koormamata auto puhul 3 30´+/-30´. Pöördtelje pikikallet saame muuta, paigutades ümber õõtshardi kinnituspoltide vahele käivaid seibe.
valmistamisel, vitriinide valmistamisel, lampides. Omadused: Erikaal 1,19 g/cm3 Töötemperatuur: -40…+70 ºC Madal veeimavus Hea mehaaniline tugevus ja kõvadus Head dielektrilised omadused Habras Väga lihtne poleerida Hea vastupidavus ilmastikule PTFE (Polütetrafluoreteen) Teflon on eriti hästi tuntud oma keemilise püsivuse ning temperatuuritaluvuse poolest. Kasutatakse tihendite valmistamiseks, pukside valmistamiseks, torude seinad. Omadused: Erikaal 2,18 g/cm3 Suur töötemperatuuri vahemik -200…+260 ºC Väga head dielektrilised omadused Tulekindel Suur keemiline püsivus Vananemis ja ilmastikukindel Raskesti liimitav (kasutatakse spetsiaalset söövitatud materjali liimimiseks) Värvus: valge PP (Polüpropüleen) Polüpropüleeni kasutatakse pumpade osade valmistamiseks, erinevate toodete vooderduseks,
Dr − Veoratta läbimõõt, cm d − tapi läbimõõt, cm f − hõõrdetegur tugede kuullaagritest, 𝑓 = 0,1 g − raskusjõud, N h − hammasratta paksus, m J − süsteemi inertsmoment, kg∙m2 Ji − töömasina või ülekande pöörleva detaili inertsmoment, kg∙m2 Jm − mootori inertsmoment, kg∙m2 i − ülekandearv mootorilt töömasinale kp − tegur, mis arvestab rattaäärikute ja –pukside takistust, 𝑘𝑝 = 2,75 M − leitav moment, N∙m Mekv − ekvivalentne moment, N∙m Mi − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m Mmax − mootori võllile taandatud töömasina maksimaalne moment, N∙m Mpv − mehhanismi paigaltvõtumoment, N∙m Mtn − töömasina takistusmoment nimipöörlemissagedusel, N∙m Mts − töömasina staatiline takistusmoment, N∙m m − koorma mass, kg m0 − rippvagoneti mass koormata, kg
vahele. Hüdropressi tööpõhimõte seisneb Pascali seaduses- rõhk mõjub igal pool võrdselt! Suurem kolb ja väiksem kolb erinevad teineteisest 2 korda. Kui väike kolb liigub maa x siis suurem kolb liigub maa 1/2 x, aga poole suurema jõuga. Samamoodi toimub ka näiteks ratta käigvahetus, kus madalama käiguga peab rohkem väntama, aga kergem on. Suurema käiguga on raskem vändata, aga vähem peab väntama. Hüdropressi kasutatakse töökojas laagrite ja pukside vahetuseks. Kuna pressis olevad jõud on väga suured (kuni 20-30t) siis on väga oluline et ei rikuks detaili ära. Väga tähtis on teada kust ja millal toestada. Õlivahetusseadmed Tänapäeva autol tuleb mootoriõli vahetada 15 000 kuni 30 000 km järel või siis korra aastas. On autosid millel on õlivahetusvälp kuni 60 000 aga need pole levinud ja pigem erandid.
Rooliratta vabakäik peab olema N2 ja N3 kategooria autodel 20°. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja juhendile. Mõõdetuna roolirattal moodustub suurim lubatud vabakäik 50...60mm. Rooliratta lubatust suurem vabakäik võib olla põhjustatud roolireduktori tööpaari suurest lõtkust, roolikarbi kinnituse nõrgenemisest aga samuti roolihoovastiku liigendite ning käänmikupoldi ja pukside kulumisest. Rooliajami hüdrovõimendi Hüdrovõimendi kergendab juhtimist, summutab roolirattale kanduvaid lööke ja kergendab esialgse suuna hoidmist esiratta rehvi tühjenemisel. Roolivõimendi koosneb roolimehhabismist ja õlipumbast koos paagiga. Rooli pööramisel ükskõik kummale poole, pöördub ka jaoturi siiber, mis ühendab pumbaga võimendi kolvialuse ruumi ja kolvipealse ruumi paagiga
tööeaga. Neid kasutatakse kiirekäigulistes ajamites. Rihmarattad valmistatakse malmist või terasest või alumiiniumist. Veetava võlli pöörlemissagedust muuta variaatoriga. Tavaliselt koosneb see kahest paarist laiali lükatavatest koonustest. Kettülekanne Pöörlev liikumise ülekandmiseks võllide vahel, võib korraga käitada mitut võlli, ülekande arv on püsiv(ei libise). Kõige levinumad on rullpuksid ja hammasketid. Rullpuks koosneb välis ja siseplaatidest pukside peal on vabalt asuvad rullid, mille vahendusel kett hambub ketirattaga. Kuna rull hambal veereb on tegemist veerehõõrdumisega, see pikendab keti tööiga. Puks ketil on eelmisega võrreldes kõik samad detailid väljaarvatud puksid. Selletõttu on kett odavam ja kergem, kuid kulub kiiremini. Hammaskett koosneb kahe hambalistest plaatidest neil on ka juhtplaadid, mis väldivad keti külgnihkumist, töötavad vaikselt ja kasutatakse suurema kiiruse korral.
Enne tagasilla poltide lahtitegemist tuleb käsipiduri trossid lahti teha, kardaan ära võtta. Piduri voolikud lahti keerata ja sammuti ABS anduri juhtmed ja kõik teised juhtmed mis seal võivad olla lahti ühendada. Seejärel lasta sild lahti. Õõtshoovad tuleb silla küljest eemaldada poltide lahti keeramise teel. Kui õõtshoovad käes siis tuleb kummipuksid välja võtta, kõige parem on nad sealt välja pressida. Kui puksid käes siis pukside pesad puhastada mustusest ja sodist. Järgmisena võib puksid sisse asetada nõrkade vasara löökidega. Õõtshoovad järgmisena kinnitada sillatala külge. 15 Joonis nr.8 Metallkestaga kummipuks Joonis nr.9 Metallkestaga kummipuks 16 14. Peaülekande ja pooltelgede korrastamine
Kui pihustid peavad ja surved on valed siis pihustite survet saab muuta vastavalt nõuetele. Kui pihustid ei pea või ei pihusta korralikult vahetatakse kas pihusti otsad või kogu pihustid. 60.rooli rikked (latid, võimendi , karp) Roolivõimendi põhiliseks rikkeks on lekked enamasti roolilatis, suuremosalt neid late remontida ei saa vaid tuleb vahetada. Roolilattide rikkeks on kaitsekummide purunemine ja sellega sodi sattumine roolilatti. Ja sellega rooli lati otsa pukside kulumine.Roolikarpides võivad puruneda laagrid 61.jahutusvedeliku vahetus, perioodilisus, mis vedelikke võib kokku panna Jahutusvedelike on enamasti kolme värvi, sinist, punast või kollast. Tavaliselt neid omavahel segada ei tohi. Kõige parem on kasutada auto tootja poolt ettenähtud vedeliku.Kuna jahutusvedeliku korodeeruvad omadused aastatega halvenevad tuleb jahutusvedeliku iga paariaasta tagant vahetada. Selleks tuleb vana vedelik mootorist välja lasta
· Spetsiaalsed tööriistad paigaldamiseks. · Vastupidavad vahendid. · Amortisaatorite korralik paigaldamine on mõnikord võimalik vaid spetsiaalse reguleerimisvahendi abil. · Aitab vältida põhjendamatuid KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA garantiinõudeid, nagu vale paigaldus, krigisev heli, pukside ja kummiliigendite enneaegne kulumine. · Kuni 70% lühem paigaldusaeg. · Rahulolevamad kliendid. Põhikomplektid... K8 K70 K110 K110 HW K110 HP
Eelistatavam on Ra – profiili hälvete aritmeetiline keskmine. Pinna otstarbele vastava orienteeruva pinnakareduse Ra [µm] mõned näited. Detaili element Ra [µm], Valatud detaili pinnad 50 Puuritud avad, treitud ja freesitud pinnad 12,5 Poltide ja mutrite pinnad, võllide ja pukside teiste detailidega mittekokkupuutuvad pinnad 6,3 Istuvabalt paigaldatud detailide kokkupuutuvad pinnad 3,2 Pinnakareduse märkimise joonisele määrab standard ISO 1302:2002 (E). Pinnakareduse märkimisel joonisele tuleb jälgida: 1) pinnakareduse märgid kantakse joonisele, kus on ka mõõtmed selle elemendi kohta 2) sama pinna kohta käivaid kareduseandmeid ei korrata erinevatel vaadetel
H6/m5 - kolvisõrm kompressori kolvis, H7/m6 - hammasratas reduktori võllil, fikseertihvt või õhuke puks keres, veerelaagrivõru istamine kesksuure koormusega. H/n - täpselt tsentreeriv, annab (88...100) % pinguga liiteid, praktiliselt lõtku ei tekina kuivõrd lisanduvad ka kujuhälbed. Ist H/n koostatakse juba pressi all, kusjuures koost võetakse lahti ainult kapitaalremondiks ning teda kasutatakse õhukeseseinaliste pukside puhulliites, kus ei saa kasutada kinnituselemente (liistud). H6/n5 - kolvisõrm traktorimootori kolvis, H7/n6 ja H7/n7 (tiheistud) - istud annavad enamasti pingu vähese lõtku saamise tõenäosusega. Istud on kasutatavad ka seal, kus kerge lõtk on saavutatav valikkoostamisega, raskelt koormatud hammmasratas võllil, liugelaagri puks keres, siduripool elektrimootori võllil. Pinguga istud. H/p - pinguga tsentreeriv, annavad liites väikese pingu, kasutatav 5...6 järgus arvutusliku koormuse
annaabi.ee 
