signaali sagedaste laevakella või metalleseme löökidega. (3) Inimese kukkumisel üle parda ja uppuja päästmisel peab laev andma kolm pikka heli, mida vajadusel korratakse. (4) Käigus olev laev peab piiratud nähtavuse korral andma ühe pika heli mitte harvemini kui iga kahe minuti järel. (5) Triiviv laev peab piiratud nähtavuse korral andma kaks pikka heli, korrates signaali mitte harvemini kui iga kahe minuti järel. (6) Laeva või parve pukseeriv või tõukav laev, juhtimisvõimetu laev, kalalaev ning purjelaev pikkusega 7 m ja enam peab piiratud nähtavuse korral andma ühe pika ja kaks lühikest heli, korrates signaali mitte harvemini kui iga kahe minuti järel. (7) Laev või koosseis, seistes ankrus laevateel või madalikul, peab piiratud nähtavuse korral hoiatama lähenevat laeva ühe lühikese, ühe pika ja ühe lühikese heliga. Mehitatud teisaldatav
Pukseerimine on küllalt kogemusi nõudev ja ohtlik, eriti avamerel ja lainetusega. Pukseerimine toimub harilikult spetsiaalse pukserlaevaga vedurlaevaga, mis on varustatud vastava pukserseadmega, vintsi, lookade jne. Igal laeval on avariivarustuses nõuetekohane puksiirtross ja ahtris ning vööris ehitatud tugevdatud pollarid või piitengud, kuhu võib vaikse ilmaga trossi kinnitada. Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega inimesed tema peale saatma. Kuhu kinnitada üleantud pukservaier sõltub ilmastikust, laevade ehitusest ning pukseerimise teekonna pikkusest. Ohud pukseerimisel: Pukseerimistööde eest vastutab kapteni vanem abi
kahekordne "sulg" 3. Pukseertõke kasutatakse väga tugeva tuule ja hoovuste korral ning kui reostus on juba laialt levinud poomid tõmmatakse U-kujuliselt kahe laeva poolt ümber reostuskoha 4. Tõkkeid pukseeritakse ,,J"-kujuliselt. Tagumisel laeval on kogumisseade ja õlisegune vesi pumbatakse tema kogumistanki. 5. Tõkkeid pukseeriv laev suunab reostuse tõketega skimmerit omava laeva seadmetele, kus see kogutakse tanki. 6. Kaks laeva pukseerivad tõkkeid ,,V"-kujuliselt, suunates reostuse järelveetavasse skimmerisse, kust see pumbatakse kogurlaeva. 24. Mis on dispergent? Kuidas kasutatakse? Kemikaal, mis lahustab õli 25. Mis on absorbent? Kuidas kasutatakse? Absorbent on reostust imav materjal. Näiteks absorbeerivad poomid. 26. Kirjeldage hariskimmeri tööpõhimõtet.
topituli või valge ringtuli olla laeva pikitasandilt kõrvale nihutatud, kui nende paigutamine pikitasandile ei ole võimalik, tingimusel et pardatuled on koondatud ühte laternasse, mis paikneb laeva pikitasandil või võimalikult lähedal samale pikitasandile, millel paikneb topituli või valge ringtuli. 14 Reegel 24. Pukseerimine ja tõukamine a) Pukseeriv jõuajamiga laev peab kandma: i) reegli 23 punkti a alapunktis i või ii ettenähtud tule asemel kaht vertikaalselt paiknevat topituld. Kui puksiirkaravani pikkus, mõõdetuna puksiirlaeva ahtrist pukseeritava laeva ahtrini ületab 200 meetrit, siis kolme sellist vertikaalselt paiknevat tuld; ii) pardatulesid; iii) ahtrituld; iv) puksiirtuld vertikaalselt ahtritule kohal; v) kui puksiirkaravani pikkus ületab 200 meetrit, siis rombikujulist märki nähtavaimas kohas.
General cargo 21. Sheerstrake 22. Hold fan 23. Bulkhead 24. Container pedestal 25. Tanktop 26. Containers 27. Bulkhead 28. Hatch coaming 29. Wing tank 30. Bulkcargo 31. Gangway 32. Stacked hatches 33. Top light 34. Breakwater 35. Windlass 36. Collision bulkhead 37. Deeptank 38. Bow thruster 39. forepeak tank 40. Port side 41. Starboard side 163. Millega tegeleb vaadeldav laev? 43 1. Kalapüügiga tegelev laeva 2. Teist laeva pukseeriv laev 3. süvendustöödega tegelev laev 164. Nimeta (eesti/ vene) keeles pildil inglise keeles tähistatud laeva osad 1........................................................................................................... 2......................................................................................................... 3........................................................................................................ 4....................................
2. Värvipihustid, nende tüübid a) värvitakse õhuvaba pihustamisega, sururõhk 6-7 atm surub kolvile, mille teine ots surub värvi pihustist 200 atm surve all värvitavale pinnale. See on kõige parem värvimise meetod. b) Värvitakse õhkpihustiga. Suruõhk ime värvib värvinõust välja ja pritsib värvitavale pinnale. Puuduseks on värvi sattumine pinnale koos õhuga mis võib rikkuda värvimise kvaliteeti. 3. Pukseeriva ja pukseeritava laeva helisignaalid Pukseeriv laev peab andma vähemalt iga kahe minuti järel kolm järjestikust helisignaali ühe pika ja kaks lühikest. Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali. Pilet 21 1. Varurooliseade, üleminek varuroolile
Kui tegemist on vanemat tüüpi laevadega siis tuleb kontrollida plankusid, et need oleksid terved ja kui ei ole terved, siis välja vahetada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule viljalaadungi vastuvõtuks: eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon (n.ö kui on rotid, närilised, siis nende eemaldamine). 3. Pukseeriva laeva tuled Pukseeriv mehaanilise jõuseadmega laev peab kandma: kaht püstjoones ülestikku paigaldatud topituld. Kui karavan, mõõdetuna pukseeriva laeva ahtrist viimase pukseeritava laeva ahtrini, on pikem kui 200 meetrit, siis kolme sellist tuld püstjoones ülestikku; pardatulesid, ahtrituld, pukseerimistuld vertikaalselt ahtritule kohal; rombikujulist märki kõige nähtavamal kohal, kui karavani pikkus üle 200 m. 4. Mis on TEU ja millised on standardsete konteinerite mõõdud
signalisatsioonivahend, mille sisselülitamisel asjaomane laevapere liige keeldub protokollile Kaubandusliku meresõidu koodeks(RT 3) Pukseeriva laeva tuled toimub keemiline reaktsioon, mis tekitab alla kirjutamast, teeb protokollija selle kohta 1991, 46/48, 577; 2009, 29, 175) Pukseeriv mehaanilise jõuseadmega laev peab rohelise või punase valguse 8 kuni 12 tunni protokolli märkuse. Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6; 2009, 33, 213) kandma: kaht püstjoones ülestikku paigaldatud jooksul. Valgus paistab kuni 1 miili kaugusele. Ankru hiivamisel osalevad 2 meest ankrupeli Riigipiiri seadus (RT 1994, 54, 902; 2008, 19, topituld
Küttesüsteem on vajalik ruumides nõutava mikrokliima loomiseks. Selle kaudu saab ruumidesse suunata sooja või külma õhku. Kliima tingimusedon määratud komplektselt õhu temperatuuri, niiskuse sisalduse, liikumiskiiruse ja puhtuse ning keemilise koostisega. Markeerimine: magevesi- sinine; vesi – roheline; gaasid – kollane; õhk – helesinine. • Pukseeritava laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid Pukseeriv laev peab andma vähemalt iga kahe minuti järel kolm järjestikust helisignaali – ühe pika ja kaks lühikest. Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali – ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali.
Võimalusel tuleb juht-otsa edasi andmiseks kasutada laeva paati. Joon. 17.14. Õiged (1, 3 ja 4) ja valed (2 ja 5) puk-siirtrossi kinnitamise võtted. Puksiirotsade kinni-tamise meetodid on samad, mida kasuta-takse ka merel avarii- pukseerimisel (vt. Joon. 17.14.). Puksiirots tõmmatakse pingule ankrukettide sisse võtmisega. Pukseerimist alustatakse madalast käigust suurendades järjest sõukruvi pöördeid ja peli tõmmet. Kui pukseeriv laev on viinud oma tõmbe maksimumini ja töötab püsival reziimil, lisatakse sellele madalikul oleva laeva tagasikäik (kui seda saab anda vinti vigastamata) ja tema ankrupelide tõmme (kui ankrud on selleks ette valmistatud). Kasuks tulevad madalikul olevat laeva kiigutavad ja loksutavad võtted, milleks madalikul olev laev võib panna rooli pardast pardasse ja muuta oma käigu- reziimi. Joon. 17.15. 1, 2, 3, 4 päästvad laevad.
annaabi.ee 
