puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu. Kasulikud puud on puud, mis aitavad kaasa tulevikupuude laasumisele, kasvule ning majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele. Väljaraiumisele kuuluvad on tuleviku- ning kasulike puude kasvu segavad puud, halbade tüve- ja võraomadustega puud, allajäänud, surnud või surevad puud, halvas tervislikus seisundis ja/või ohuallikaks olevad puud, puistusse liigiliselt sobimatud puud. Väljaraiumisele kuuluvd puud maha raiudes edaspidi jälgime alles jäetud puude kasvu. Järeldus: Enne harvendust olid tihedalt kasvavad puud kitsad ning neile ei jäänud kasvuruumi. Tehes harvendusraiet ja võttes maha puud , mis ei olnud terved ja takistasid tervete puude kasvamist tuli tervetele puudele kasuks. Nüüd on kasvanud need suuremaks ja tihedamaks. Suuremad taimed vajavad enda ümber rohkem kasvuruumi.
kasvu ja arengut. Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Pärast valgustusraiet kasvab puistus 20006000 puud hektari kohta, aga küpses eas (enne uuendusraiet) puistusse mahub umbes 400600 puud hektari kohta. Rohkematele napiks valgust, toitaineid ja vett. Harvendusraie tulemuse mõju võib võrrelda porgandite harvendamisega. Juhul, kui harvendusraieid ei tehta, toimub nn looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu. Harvendusraiega raiutakse välja surnud ja surevad puud, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud (okslikud, mitme ladvaga jm). Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige
Arenguklasside järgi tehakse harvendusraiet latimetsas ning keskealises metsas. Valmivas metsas üldjuhul harvendusraiet ei tehta Kuusikute harvendusraie on nagu kahe teraga mõõk. Omanik teeb küll kuuskedele toitainete ja valguse saamiseks ruumi, kuid metsamaterjali väljaveol saab paratamatult kannatada juurestik, mistõttu puud muutuvad märksa vastuvõtlikumaks juuremädanikule. Kuusikutes on harvendusraied kavandatud 25, 35 ja 45 aasta vanusesesse puistusse. Puhtkuusikutes peaks raiejärgne täius jääma pisut kõrgemaks (65-70%) kui teistes puistutes. Laiuva võraga nn. ,,huntide" väljaraie sõltub harvendusraiel juba konkreetsetest tingimustest. Üldjuhul raiutakse ,,hundid" välja, aga kui ümber ,,hundi" kasvavad puud on juba allajäänud ning kasvujõuetuseni kärbunud, siis on otstarbekas jätta ,,hunt" kasvama. Okaspuupuistutes raiutakse välja lehtpuud, mis segavad okaspuude kasvu, säilitada võib omaette gruppidena kasvavaid lehtpuid
Metsa servades on lumikate paksem, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa, metsa servas aga tuule kiirus väheneb ning seetõttu lumi kuhjubki servaaladele tihedama puistu (antud juhul kuusiku) puhul rohkem kui hõredama (antud juhul kaasiku) puhul. 15 c) Millega seletada lume erinevat tihedust avamaal, puistus ja metsalagendikul? Lund koguneb üldiselt rohkem metsata alale, kui metsa ning hõredasse puistusse rohkem kui tihedasse. Viimane on seoses ka puistu enampuuliigiga kui tegu on lehtpuumetsaga, siis sinna koguneb oluliselt rohkem lund kui okaspuumetsa, kuna osa lund jääb okaspuude võrasse kinni. d) Kas on seost lume tüseduse ja maapinna külmumissügavuse vahel? On küll. Kuna lumi on kehvade soojusjuhtivate omadustega, siis väldib kohev lumikate maapinna külmumist. 16
25. Puistu mahu määramine proovitükkide kluppimise meetodil. Proovitükkide kluppimine · Puistud on üldjuhul liiga suured, et oleks mõeldav kõikide puude mõõtmine · Proovitükk on osa puistust, mis mõõdetakse eesmärgiga anda üldistatud hinnang kogu puistule · Kasutatakse suuremate alade mõõtmiseks, kus on vaja teada täpsemalt puistu tagavara, kuid ülepinnalist kluppimist peetakse liialt kulukaks ja töömahukaks · Proovitükid paigutatakse puistusse ühtlaselt ülepinnaliselt · Paigutus võib olla: Juhuslik Süstemaatiline Kombineeritud · Moodustavad pindalaliselt vähemalt 15% puistu pindalast · Mõõdetakse ära puistu pindala ja proovitükkide pindala · Proovitükkidel mõõdetakse kõikide puude diameetrid ja mudelpuude kõrgused · Puude arv puistus, rinnaspindala ja tagavara arvutatakse valemiga: · Keskmine diameeter ja kõrgus arvutatakse proovitükkide keskmised Valem: Xpuistu=Xprt * Spuistu/Sprt
jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka puistu sanitaarne seisund, sest haigustest nakatunud, putukatest kahjustatud puud eemaldatakse (iga hooldusraie kannab endas alati sanitaarraie elemente). Samuti järgitakse iga hooldusraie käigus ka metsaselektsiooni põhimõtteid: esimeses järjekorras raiutakse alati geneetiliselt vähem väärtuslik materjal (kõverad, liiga suurte võradega, okslikud). Seega jäävad puistusse alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel. Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele
Valmistatakse rauast või plekist, pannakse koondatavate tüvede otsa. Poolvankrid. Kasutatakse vankrite esi- või tagaosa. Koondamine toimub pooleldi või täielikult lohisevas asendis. Materjali pool-lohisevas asendis koondamisel toetub koondatava kimbu üks ots ratastele. Hooldusraie-ealises metsas lohistiga puitu koondades liigutakse hobusega süstikuliselt, koondatavad kimbud on 0,5...1 tm suurused. Materjal on eelnevalt käsitsi kimpudesse kokku kantud. Hobuse liikumiseks on puistusse raiutud kuni 1,5 m laiused koondamisrajad, mille vahekaugus on 8...10 meetrit. Koondamiskaugus on 40...50 meetrit. Lohisti asetatakse aluspuule pandud kimbu alla ning kinnitatakse ketid või rihmad, mis hobuse liikumahakkamisel tõmbuvad tihedalt ümber kimbu. Koondatud puit veetakse lattu või metsast välja traktori haagisel. Hobulohistiga töötamine on sarnane traktoriga käitatava koondamisvintsi või-kraanaga töötamise meetodile, tootlikkus on 4... 6 tm tunnis. 14
kasvukoht ja varjutaluvam peapuuliik, seda hiljem võib esimese valgustusraie teha. Teine (II) valgustusraie etapp tehakse tavaliselt ca 10 aastat pärast I etappi, kuid muidugi on igakordne situatsioon erinev ja noorendik võib nõuda ka meie varasemat teistkordset sekkumist. II etapil (vana nimetusega puhastusraie) harvendatakse juba peapuuliigi tihedaid gruppe, tagades tulevikupuude ühtlasema asetuse puistus, välja raiutakse nn. "hundid", et vältida nende hilismal väljaraiel puistusse aukude tekkimist. Viljakal kasvukohal on vahel vastavalt vajadusele teha kahe etapi asemel 3-4 etappi VR. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsalõikajaid, aga ka kirvest ja võsanuga (kiini). Iseloomulik on, et valgustusraie käigus ei saada likviidset (st. realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 1998.a.
ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka puistu sanitaarne seisund, sest haigustest nakatunud, putukatest kahjustatud puud eemaldatakse (iga hooldusraie kannab endas alati sanitaarraie elemente). Samuti järgitakse iga hooldusraie käigus ka metsaselektsiooni põhimõtteid: esimeses järjekorras raiutakse alati geneetiliselt vähem väärtuslik materjal (kõverad, liiga suurte võradega, okslikud). Seega jäävad puistusse alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud. 4.4 Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel. Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud
erivanuselises puhtmännikus, mitmerindelises puistus ja hall-lepikus. Ei anna häid tulemusi juurepessu aladel. Eestis tehakse turberaieid aegjärkse, häil- ja veerraiena. Aegjärksel raiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 5 aastat, ühe raiejärguga võib välja raiuda kuni 30% tagavarast tingimusel, et peale esimest raiejärku ei lange täius madalamale kui 0,5. Häilraiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 10 aastat. Esimese raiejärguga võib puistusse hektari kohta sisse raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m. Järgmiste raiejärkudega laiendatakse häile vastavalt loodusliku uuenduse tekkele ja arengule. Ühe raiejärguga võib välja raiuda kuni 30% tagavarast tingimusel, et peale esimest raiejärku ei lange täius madalamale kui 0,5. Veerraiel ei tohi langi servast lagedaks raiutud ala olla laiem kui pool puistu kõrgusest. Uue riba võib vana kõrvalt lagedaks raiuda pärast eelmise uuenemist.
laialehistest puudest pärna esinemine, vanad sarapuud. Vääriselupaigale viitavad ka raskesti ligipääsetavad maastikulised tunnused. Automaatselt määratakse vääriselupaigaks kotkaste, must-toonekure ja lendorava püsielupaigad. Vääriselupaiga võtmetunnustega puistus jääb vääriselupaik registreerimata, kui tunnusliike ei leita, või registreerit kse puistud potentsiaalseks vääriselupaigaks. Sellistes puistutes on põlismetsa ökonisse, kuid tunnusliigid ei ole jõudnud antud puistusse või uurijad ei märganud tunnusliike vähese uurituse tõttu. 36. Loetlege metsapuude seemnekandvust mõjutavad tegurid. Mis on seemneaasta ja seemnevaheaasta? Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. 37. Mis on puhtkultuurid ja segakultuurid
põhimõtteid: esimeses järjekorras raiutakse tüvega, hea tervisliku seisundiga ning põhimõtted läbi mille hooldusraied alati geneetiliselt vähem väärtuslik materjal elujõulised puud (mänd, arukask või kõvad mõjutavad puistu kasvu (mis muutub puistus (kõverad, liiga suurte võradega, okslikud). lehtpuud). Elustiku mitmekesisuse hooldusraite tulemusena). 1. Kasvuressursi Seega jäävad puistusse alles ja kannavad vilja tagamiseks võib maksimaalselt jätta ühele ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraie hektarile 20 puud ja 25 tm tüvepuitu. puiduproduktsiooniks (toitained, vesi, valgus, majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava CO2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus puidukoguse saamine puistu eluea jooksul
raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka puistu sanitaarne seisund, sest haigustest nakatunud, putukatest kahjustatud puud eemaldatakse (iga hooldusraie kannab endas alati sanitaarraie elemente). Samuti järgitakse iga hooldusraie käigus ka metsaselektsiooni põhimõtteid: esimeses järjekorras raiutakse alati geneetiliselt vähem väärtuslik materjal (kõverad, liiga suurte võradega, okslikud). Seega jäävad puistusse alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud. 12.4 Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel. Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud
annaabi.ee 
