okupatsiooni ajal protesteerima selle okupatsiooni vastu, tuues avalikkuse ette 1939 aastal saksa ja vene riigi vahel slmitud MRP pakt Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sjas vhe kannatada ja on silinud liigirikka puistuna. 1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad rahvakoosolekud, mis taotlesid Eesti vabanemist Nukogude vimu alt ja muutsid Eesti maa ja rahva ajalugu. Hirvepark on nii Tallinna kui ka Eesti parkide hulgas puittaimestiku koosseisult ainulaadne. Paljud puud pargis on thelepanuvrsed oma vanuselt, mtmetelt ja haruldusastmelt. Kige haruldasemaks puuks pargis vib lugeda pesajate lehtedega harilikku vahtrat Cucullatum, mida kohtab vaid ksikutes kollektsioonides ja mille
124 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica) Austria must mänd (Pinus nigra ssp. nigra) on musta männi (Pinus nigra) teisend mille areaal ulatub Lõuna-Austriast Itaalia keskosani ja Balkani loodeossa. Samuti on ta levinud ka Briti saartel, näiteks kaitsemetsadena rannikul. Austria must mänd on musta männi alamliikidest kõige külma- ja saastekindlam. Eestis on Austria must mänd aastast 1870 puistuna Pädastes Muhu saarel. Austria musta männi võra on tumerohelise koonilise kujuga, vanematel puudel laiub kuni vihmavarjuliseks. Oksad on pikad ja jämedad. Puu tüvi on sageli tüüakas ning selle kõrgus võib ulatuda kuni 40 meetrini. Austria musta männi koor on tumedam kui korsika mustal männil ning korp laiade pikkiribadega. Hallikaspruunid pungad on vaigused ning munajase kujuga. Võrsed on kollakaspruunid. Tumerohelised sirged
1. Võrade tihedus. Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Austria füsioloog I. Wiesner määras suhtelise valguse intensiivsuse (võrreldes täisvalgusega), mille juures lehed hukkusid valgusepuuduse tõttu ja selle järgi koostas ta varjutaluvuse skaala. Näiteks lehisel on minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta - puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. sarapuul viljakal mullal 1/50-1/60, väheviljakal mullal - 1/18-1/32. 2. Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3
Hall lepp 11.Pärn 15.Nulg 4.Haab 8.Sanglepp 12.Valgepöök 16.Jugapuu Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. Võrade tihedus mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Wiesneri varjutaluvuse skaala: Lehise minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta – puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. Sarapuul viljakal mullal1/50-1/60, väheviljakal mullal 1/18-1/32. 2. Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. Puistu tihedus mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on
..4 cm, suvel tumerohelised. Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad. Käbid valmivad sept. II poolel okt. Seemnetiib helepruun. H=30 (40) m. Siberi nulu areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Kasvab ka Altais, Sajaanides. Talub madalaid temperatuure. Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Venemaal toodetakse kanada palsami asendajat siberi nulu vaigust, mida kasutatakse sarnaselt kanada palsamile optikainstrumentide läätsede liimimiseks. Võrsetest ja okastest valmistatakse ka nuluõli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses, likööri-viinatööstuses ja toorainena sünteetilise kampri valmistamiseks. Eestis üks sagedamini esinev nululiik mõisaparkides
(nõmmed) ja liigniisketes (sood) kasvukohtades, kus moodustavad puhtpuistuid Mujal kasvab mänd nii puhtpuistuna, kuid moodustab ka koos kuuse ja kasega segapuistuid. Enamlevinud puuliikidest on mänd kõige pikaealisem ja vanemate puistute vanus ületab 250 aastat, veel vanemaks võivad kasvada on ainult vähese levikuga tammikud. Kuusk moodustab 16,0% puistute pindalast ja 23,4% kasvava metsa tagavarast. Kuusikute keskmine vanus on 58 aastat ja hektaritagavara 241 m3. Kuigi puistuna ei ületa kuusiku kõrgus üldjuhul 40 meetrit, siis kõige kõrgem mõõdetud kuusk on olnud 48 m, mis on ka Eestis kasvanud puude kõrgusrekord. Parimate puistute tagavara võib küündida 600 tihumeerini hektaril. Kuusk eelistab viljakaid või keskmise viljakusega parasniiskeid kasvukohti. Kuigi kuusk kasvab edukalt ka puhtpuistuna, moodustab ta enam segametsi koos männi, kase ja haavaga. Varjutaluva puuliigina moodustab ta sageli teise rinde männiku või lehtpuupuistu all.
alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. 2. Siberi (Abies sibirica) ja euroopa nulg (Abies alba) Abies sibirica - areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Talub madalaid temperatuure. Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m. · Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. · Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. · Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. · Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad.
1. V õ r a d e t i h e d u s. Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Austria füsioloog I. Wiesner määras suhtelise valguse intensiivsuse (võrreldes täisvalgusega) mille juures lehed hukkusid valgusepuuduse tõttu ja selle järgi koostas ta varjutaluvuse skaala. Näiteks lehisel on minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta - puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. sarapuul viljakal mullal 1/50-1/60, väheviljakal mullal - 1/18-1/32. 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. P u i s t u t i h e d u s ja puistu loodusliku harvenemise kiirus: mida
Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel on arvestatud järgmisi välistunnuseid: 1. V õ r a d e t i h e d u s. Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Austria füsioloog I. Wiesner määras suhtelise valguse intensiivsuse (võrreldes täisvalgusega) mille juures lehed hukkusid valgusepuuduse tõttu ja selle järgi koostas ta varjutaluvuse skaala. Näiteks lehisel on minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta - puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. sarapuul viljakal mullal 1/50...1/60, viletsal mullal - 1/18...1/32. 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. P u i s t u t i h e d u s ja puistu loodusliku harvenemise kiirus: mida
annaabi.ee 
