pistikutega pookimisega meristeempaljundusega ehk koekultuuri meetodiga Kasvuaegne hooldamine Umbrohu kitkumine , taime kastmine liigsel põuaajal . Saagi koristamine ja säilitamine Naerist koristatakse siis kui vili on parajalt suur ja oma kõvaduse saavutanud. Pikaajaliseks säilituseks mõeldud naeris koristatakse enne tugevamate öökülmade saabumist, septembri lõpus - oktoobri alguses. Kaalikas säilib hästi kuni kevadeni. Säilitatakse kuhjas, keldris või hoidlas (puistes või konteinerites). Optimaalne säilitustemperatuur on 0°C, õhuniiskus 95-97%. Sordid Sortidest on meil levinud ,,Petrovskaja 1" , mis on lühikesekasvuajaga (75-80) päeva , saagi ja vitamiinirikas sööginaeris . Kujult on juurvili lapergune , koor on sile ja värvuselt kuldkollane liha on mahlakas ning tihe . Külviaeg on varajane ehk aprillis , mai kuu on mõeldud suviseks saagiks ja juulikuu külvid sügiseseks ja talviseks tarvitamiseks .
välditud). 50 Toiduteravilja säilitamine • Kuivatatult säilitamine 13-14%-lise niiskuseni. • Ainuvõimalik seemne- ja toiduvilja (sh õlleodra) säilitusviis. • Kuivatatult säilivad vilja peamised omadused: - idanevus (seemnete võime idaneda), - idanevusenergia (seemnete idanemise kiiruse ja ühtluse näitaja), - maitse- ja küpsetusomadused. 51 • Teravilja säilitatakse: - puistes, kas: - punker-, - torn-, - salv-, - põrandhoidlates. • Viljakihi kõrgused aitades: - mitteventileeritavates salvedes – kuni 2 m, - ventileeritavates salvedes – kuni 5 m, - vilja temperatuuri kaugkontrollseadmetega tornhoidlates kuni 10 m (kui vili on kuivatatud niiskuseni 12-13%). 52 Teravilja kvaliteeti iseloomustavad: - niiskusesisaldus, - mahumass,
· tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, · erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tarvis suhe puhta kandevõimega µ=W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesandes. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel
Hooned, mida muuks otstarbeks ei kasutata. Üldjuhul tuleb need hooned eelnevalt täiendavalt soojustada ja varustada ventilatsiooniga. 3. Spetsiaalsed hoidlad need on spetsiaalsed hoidlad, kuhu on rajatud sisse sobiv ventilatsioon ja on võimalikreguleerida temperatuuri vastavalt vajadusele. Siin on mugulate seisundit võimalik igal ajal kontrollida ja vajadusel uuesti sorteerida. Sellistes hoidlates on võimalik kartulit säilitada: a) Puistes lahtiselt virna kõrgus laest peaks olema 2...3 m madalam, et tekiks õhuringlus, põrand peaks olema alt ventileeritav, et õhk saaks liikuda läbi kuhja; b) Salvedes/punkrites; c) Konteinerites konteinerid on õhku läbilaskvad ja neid saab virnastada üksteise peale. Alumised konteinerid on tavaliselt aluste peal, et tagada alt õhu liikuvus. Vajadusel saab selliseid konteinereid ümber tõsta. Kartulile sobiv säilitustemperatuur on 1...3°C, osadel uutel välissortidel 4...6°C
,,Laevaruumid ja ehituslikud detailid". 3.4 Kasutusotstarve ja laeva arhitektuur. Suurimat mõju laeva väljanägemisele avaldab kasutamiseesmärk. Üldiselt püüdsime seda näidata juba Teemas 1. Siiski iseloomustame mõningaid eriti levinud laevatüüpe. 3.4.1 Universaalne kuivlastilaev (General kargo ship) (Joon. 3.33 3.36) Nimetatakse ka segalastilaevaks (vt Mereleksikon lk.457). Selline laev on kohaldatud kõikvõimaliku pakendatud või puistes veetava lasti veoks. Tänapäeval on kõigi lastiruumide mõõtmed kordsed 20-jalase konteineri mõõtmetega, mis võimaldab neid konteinereid lastiruumidesse paigutada nii, et ei jää tühja ruumi. Lastimine toimub enamasti teki laadluukide kaudu, kuid pole välistatud ka parda-, ahtri- või vöörirampide ja külglaadurite kasutamine. Laeval võivad olla oma lastiseadmed: lastipoomid, kraanad, konveierlaadurid ja nende kombinatsioonid. 16
· Inkrusteerimine e hüdrofobiseerimine e drazeerimine seemnete katmine polümeerse kilega, millesse on lisatud taime algarenguks vajalikud mikroelemendid ja taimekaitsepreparaadid Seemnete katmine Nõuded · Puhtimispunktidpeavadolemaelu-ja loomakasvatushoonetest söödahoidlatest, lahtistest kaevudest ja veekogudest vähemalt 150 m kaugusel. Lubatud kasutada ainult niisutatud ja märgpuhtimist · Puhitudseemnekäsitlemine: ( Puhitud vilja ei tohi hoida ega transportida puistes ( Kotid tihedast tolmupidavast riidest ja ainult puhitud vilja hoidmiseks ja transportimiseks. Märgistatud hoiatussildiga!!! ( Puhitud vilja ei tohi hoida samas ruumis toiduainete ja loomasöödaga ( Seemnevilja ei tohi külvi ajal segada käsitsi ja seemnekast peab olema suletud ( Külvi lõppedes puhastada külvik viljajääkidest ( Puhitud vilja ei tohi tuulata ega segada puhtimata viljaga
Ratastehnikat vedavatel laevadel, näiteks parvlaevadel, mõõdetakse lastimahutavust liinimeetritega, mis näitab laevale mahutatava ratastehnika (autod, vagunid) üldpikkust. Erimahutavus (specific capacity, удельная вместимость) - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2 m3/t, maak 0,4-0,5 m3/t, nisu puistes 1,25-1,30 m3/t, saematerjal 2,3-2,7 m3/t, ratastehnika 10-20 m3/t, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1 m3/t). Seega väljendub erimahutavus kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tarvis) suhe puhta kandevõimega W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesandes. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2 m3/t, puistlastilaevadel 1,4-1,6 m3/t, metsaveolaevadel
· Kiirkivinevad (R ) · Sulfaadikindlad (SR) · Madala soojuseraldusega (LH) · Leeliskorrosioonile vastupidavad (AR) · Väljalahustumiskindlad · Merevees püsivad · Hüdrofoobsed muid omadusi ei leidnud: OMADUSED Survetugevus, Mpa 1-päevaselt 14 ; 2-päevaselt 27 ; 28-päevaselt 51 ; Tardumisaja algus, min 200 ; Koostis %: Portlandtsemendi klinker koos kipsiga 96 ; Lisakoostisosad (lubjakivi) 4 ; Peenus, m2/kg 330 ; Mahumass kg/m3 (ehituslik, puistes) 1200 29)Tsemendi omaduste määramine · Veesisaldus-tehakse 25...30%-lise veesisaldusega tsemendi-taigen ja asetatakse see Vica seadmesse.Seadme nõelasendatakse 10 mm jämedusega vardaga ja seda lastakse taignasse vajuda 30sek.Tsemendi sisaldus on normaalne siis kui varras jääb anuma põhjast 5..7mm kõrgemale. · Tardumine-Vica seadme abil.Tehakse normal-plastsusega segu ja
teoreetilisest mahust, tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9- 2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega W/P L m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4
· tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, · erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega µ=W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4
teoreetilisest mahust, tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa kasutada kastikauba, tünnide või kaubapallide paigutamiseks, erimahutavus - mahu ja puhta kandevõime suhe: Igal kaubal (lastil) on oma lastimaht, mis väljendub kuupmeetrites (kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2, maak 0,4-0,5, nisu puistes 1,25-1,30, saematerjal 2,3-2,7, ratastehnika 10-20, keskmiselt tükikaup 1,9- 2,1m3/t). Seega on erimahutavus, mis väljendub kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tar- vis suhe puhta kandevõimega W/P L m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesan- des. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2, puistlastilaevadel 1,4-1,6, metsaveolaevadel 2,3-2,7 ja tankeritel 1,1-1,4
«Huckil on raha. Võib-olla te ei usu seda, kuid tal on palju raha. Oh, ärge muiake, ma võin teile näidata. Oodake üks hetk.» Tom jooksis uksest välja. Koosviibijad vaatasid arusaamatult ning huvitatult üksteisele ja siis küsivalt Huckile, kuid selle keelepaelad olid seotud. «Sid, mis Tomiga lahti on?» küsis tädi Polly. «Ta . . . noh, sellest poisist ei saa kunagi aru. Ma ei . . .» Tom astus sisse, vaarudes oma kottide raskuse all, ja tädi Pollyl jäigi lause lõpetamata. Tom puistes kollaste müntide hulga lauale ja ütles: «Noh, mis ma ütlesin teile? Pool sellest on Hucki ja pool minu!» See vaatepilt tegi kogu seltskonna hingetuks. Kõik vahtisid, keegi ei saanud esimesel hetkel sõna suust. Siis nõuti ühel häälel seletust. Tom ütles, et ta võib seda anda, ja tegigi seda. Lugu oli pikk, kuid äärmiselt põnev. Keegi ei katkestanud jutustuse võlu. Kui Tom oli lõpetanud, ütles mister Jones:
annaabi.ee 
