METSAMÄDANIK MÄDANIK · Metsamädaniku kaitsetsoon kasvava puu puidu värvuse muutus metsamädanikku põhjustava seene seeneniidistiku puitu tungimisel. Puidu värvus muutub selles tsoonis nõrgalt hallikaslillaks tõrjeainete toimel mida puu eritab. Kaitsetsoonis sisalduv puit on klassifitseeritav kõvamädanikuga puiduna. Vaata ka mõistet mädaniku poolt kahjustatud puit. MÕLU Mõlu puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõhe. · Lahtine mõlu avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otspinnale (joonis 9, A). · Kinnine mõlu avaneb ainult palgi otspinnale ja on külgpinnal kinni kasvanud (joonis 9, B). A lahtine mõlu B kinnine mõlu · Ovaalne palk palk on ovaalne, kui selle otspinnast samal kaugusel üksteisega ristisuunas ainult koore alt või ainult koore pealt mõõdetud diameetrite erinevus on
antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest ära. Kui oks langeb (murdub) tüve lähedalt, kattub murdekoht uute kasvavate puidukihtidega. Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud, lehtpuudel aga haavandid. Kinnikasvanud oksa nimetatakse umboksaks. Need asuvad harilikult tüükapalgis. Kühmude ja haavandlaikude pealispinna lõikamisel tekivad kurrud. Kui surnud oks aja jooksul maha ei lange või murdub tüvest kaugemal, siis kasvavad tema aluosa ümber uued aastarõngad, millel pole oksaga mingit sidet. Need on lahtised, kokkukasvamata oksad. Erinevad oksad
paksus ei ületa kahekordselt tema laiust (muidu kaardub ja kõverdub). Kahepoolsel pealistamisel liimitakse pealistuskihid detaili mõlemale küljele. Detail säilitab kasutamisel sel juhul oma kuju. Mööblidetailidest kasutatakse enamasti kahepoolset pealistamist – vertikaalsed vaheseinad, laed- põhjad, riiulid, uksed. Kui aluseks on massiivpuit, siis lõhenemise vältimiseks pealistuskihi kiudude suund olema 45-90° nurga all aluse puidukihtide suunaga. Paralleelsete kiusuundadega puidukihtidega lubatakse pealistada massiivpuidust detaile, mille laius paksuse suhtes on alla 5:1. Kui pealistatakse tisleriplaati, siis pealistuskihi kiudude suund peab olema 45-90° nurga all aluskihi suhtes. Puitlaastplaadi pealistamisel ei ole kiudude suund plaadi suhtes tähtis. Kahekordsel katmisel liimitakse alusele tavaliselt treispoon, sellele kattevineer (höövelspoon). Aluse ja treispooni kiudude suund ei tohi ühtida, samuti treispooni ja kattevineeri kiudude suund. 3.2 TAPPÜHENDUS
niiskussisalduses nimetatakse maltspuiduks. 22. Puidu koostises on järgmised keemilised ühendid: Süsinik 50%, hapnikk 43%, vesinik 6%, lämmastik 0,2%, naatrium, kaalium, kaltsium, fosfor jt. Elemente 0,8% 23. Puidu põhilisteks koostisosadeks on järgnevad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained: Tselluloos (43-56%), ligniin (19-30%), vähemal määral sisaldab ka rasvu, vaike jm. 24.Mis on mõlu? Puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõige. Lahtine mõlu- avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otsapinnale. Kinnine mõlu- avaneb ainult palgi otspindade ja on külgpinnal kinni kasvanud. 25. Mis on keerdkasv? Puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast. 26. Mis on tõrvaspuit? Suure vaigusisaldusega puit, põhiliselt männil 27. Palgi kõverus. Palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotse keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest.
· Puidu niiskusesisalduse muutumisel lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine. · Puidu töötluse rikked killu lahti murdmine, sisselõige, kaldlõige. · Avatud oks- ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale pärast laasimist ) · Umboks surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega , ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine : · Oksarühm (koondoksad) moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga oksa , mis asetsevad 150 mm pikkuse saematerjali küljel või serval · Hajali oksad oksad, mis ei moodusta oksarühmi · Ühekülgne oks oks, mis avaneb sortimendi ühele või kahele lähisküljele · Läbiv oks oks, mis ulatub sortimendi kahele vastasküljele.
1)puu kasvamisel tekkinud kõverus, salmiliseus, kasvaja jt. 2)puu kasvamise ja materjali säilitamise ajal seente, kahjurite, või ilmastiku tekitatud kahjustused: mädanikud, külmalõhed, rõugurikked. 3) puidu niiskusesisalduse muutus:lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine. 4) töötlemisel tekkivad rikked. Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Avatud oks ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. Umboks on tekkinud eemaldunud oksa tüüka ülekasvamisel elusate puidukihtidega, ei ulatu pinnale, aga on näha haavandlaikude või puhetistena. Piklik oks on läbi lõigatud piki oma pikitelge. Piklikku oksa, mis läbib sortimendi külje kogu laiuses, nim põikoksaks. Külgoks on laua küljele ulatuv oks. Servoks on laua servale ulatuv oks. Kantoks on laua kandile ülatuv oks. Otsmine oks on otspinnale ulatuv oks. Õmblusoks sortminedi külge kogu selle laiuses läbiv piklik oks. Hajuoksad igasugused oksad, mis
ja kõverdub. Mõningatel juhtudel pealistatakse ühepoolselt ka suuremõõdulisi detaile, mis kinnitatakse naelte või kruvidega ja säilitavad nii ekspluatatsioonis hästi oma kuju. Ühekihilisel katmisel liimitakse spoon vahetult alusele. Kui aluseks kasutatakse massiivpuitu, siis lõhenemise vältimiseks peab aluse puidukiudude suund olema 45 - 900 nurga all pealistuskihi kiudude suuna suhtes. Paralleelsete puidukihtidega lubatakse pealistada massiivpuidust detaile, mille laius paksuse suhteks on 3 : 1. Kui aluseks kasutatakse liimitud vineeri või hööveldatud spooniga kaetud tisleriplaate, siis pealistuskihi kiudude suund peab olema 45 -900 nurga all aluskihi suhtes. Kolmekihilisel puitlaastplaadil on isotroopne struktuur, seega kaetakse ta harilikult ühekordse kattevineerikihiga, kiudude suund pole plaadi suhtes tähtis. Kahekordsel katmisel liimitakse alusele tavaliselt höövelspoon, sellele kattevineer
Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Metsamaterjalides nimetatakse oksteks tüvepuitu sulgunud elavate või puu elu kestel väljasurnud okste alusosi, mis pärast tüve laasimist on nähtavad iseseisvaid kontsentrilisi aastarõngaid omavate puiduosadena. Avatud oks ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale peale laasimist) Umboks surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega, ta ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine · Oksarühm (koondoksad) oksarühma moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga oksa, mis asetsevad 150 mm pikkusel saematerjali küljel või serval. · Hajali oksad oksad, mis ei moodusta oksarühmi, loetakse hajali oksteks. · Ühekülgne oks - see on oks, mis avaneb sortimendi ühele või kahele lähisküljele.
ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead lõhed, oksad, kasvuvead Lõhed 1. välislõhed radiaalsed (tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel) 2. siselõhed säsi (radiaalsed) või ringlõhed (harvem esinevad, nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel, ka puu langetamisel) Oksad Umboksad puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle. Puidu edasisel kasvamisel toodab puu kahte liiki kudesid: üht, mis katab haava, ja teist, mis toodab uut kambriumi. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem;
Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. Oksad. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle, moodustades nn. umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem;
Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. · Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle, moodustades nn. umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav. Puidu edasisel kasvamisel toodab puu kahte liiki kudesid: üht, mis katab haava, ja teist, mis toodab uut kambriumi. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; 05.05.2014
annaabi.ee 
