Hooldusvead 34% 4. Valmistamise vead 10% 2. Konstruktioonivead 33% 5. Paigaldamise vead 7% 3. Vale kasutamine 12% 6.Hooletus ja lohakus 4% Juhtimuslikud allikad: Juhtimissüsteemi ja meetodite puudused, mis võimaldavad inimlike vigade kordumist ja nende avastamata jäämist Konstruktioonimaterjalide liigid : 1.Metallid ja nende sulamid 4.elastomeerid 2. Plastikud 5. Puidud 3.komposiitmaterjal 6.kermised ja Klaasid Materjali omadused 1.tugevuspiirid 5. Katkevenivus 2.voolepiirid 6.kõvadus 3.väsimuspiirid 7. Tihedus 4.elastsusmoodul ja 8.töötemp nihkemoodul Teras Fe+C 2,14% Malm Fe+C kuni5% Pronks Cu+Sn Messing Cu+Zn Duralumiinium Cu+Mg+pronks
Läige Tänapäevased pinnatöötlemismasinate tingimuste tekkimist, kasutades õigeid ehitustehnilisi vahendeid ja kasutuselevõttuga pole puidu enda läige enam nii tähtis. Löäige tuleb esile konstruktsioone.Nöted: *Vältida puidu märgumist. *Niiskussisaldus radiaallõikes. Mürgistus Jugapuul ja kuldvihmal euroopa puudest kõik osad muutumata. *Kaitsta vihma ja otsese päikesekiiguse eest. *Takistada puitu mürgised. Troopilised puidud mürgised neid importitakse vähe. Tekitavad kahjutavate putukate ligipääsu. Ehitsukonstruktsioonide paigaldamisel on alergiat ja nahapõletiku. Nt eebenipuu, palisander. Korrosioon(puidu oluline, et puit ei oleks 20% niiskus üle. Ehitis norm õhustatus ja puidu lagunemine õhu ja vee toimel) Tahke materjali lagunemine ümbritseva ümbrus ventileeritud. Hallitusseen ei teki 75% niiskus ületamisel. keskkonna toimel
Soonte järjestuse järgi eristatakse ümarpoorilist puitu (näiteks tamm, harilik kastan, saar, ebatsuuga, jalakas), poolümarpoorilist puitu (näiteks pähklipuu, kirsipuu) ja hajupoorilist puitu (näiteks kask, lepp, pärn, pappel, punapöök) . 5.3. Troopikapuit (vihmametsapuit) Mõiste troopikapuit on defineeritud puidu päritolu järgi. See tähistab Kesk-Euroopast vaadatuna troopikas või subtroopilises regioonis kasvavat väärispuitu. Paljud troopilised puidud on märkimisväärsed oma eelisomaduste pärast, milleks on head mehaanilised omadused ja kõrge ilmastikukindlus ning vastupidavus putuka- ja seenekahjustuste suhtes. Sageli on ka puidu eriline värv või tekstuur meeldiv omadus. Konstantse troopikakliima tõttu ja sellega seonduvalt puuduvate aastarõngaste tõttu on troopikapuit ühtlasema tekstuuriga kui parasvöötme puit. Troopikapuidu kasutamist kritiseerisid seitsmekümnendatel aastatel tööstusriigid, kuna troopiliste vihmametsade
29. Puidust plaadid ja vineerid? Isoleerplaadid, katteplaadid, jäikplaadid, puitlaastplaadid ja vineer. Vineer on õhukestest kihtidest ehk spoonidest kokku liimitud. Iga kiht eelnevaga risti. Paksus 4-30mm. 30. Termotöödeldud puidu eelised? Kahjulike eoste tapmine, puit värvub läbi, saab troopilise puidu nöo, kemikaale ei kasutata on ainult kuumutatud, niiskust saavutatakse 4%, eesti puit saab eksootilise välimuse. 31. Eksootilised puidud võrreldes kodumaistega? Eksootiline puit on vastupidavamad ilmastiku-, putuka- ja seenekahjustustele. Samuti ka huvitavama värvi ning tekstuuriga kui kodumaised. 32. Kork ja tema eelised? On ökoloogiline ja taaskasutatav. 15 a. Jooksul saab 10 korda koorida. Kolmas koorimine on kõige kvaliteetsem. Kasutatakse põrandatel ja seintes. 33. Bambus ja tema eelised? Kasvab tohutult kiiresti, noorena väga paindlik ja kergesti töödeldav, vananedes
puiduliikide pind. Skandinaavias kasvavat kuuske ja mändi peetakse selle mõjule ühtedeks tundlikemaks. Vastupidavus õhu ja valguse toime järgi jagunevad: väga vastupidavad (tamm, jalakas, lehis, jugapuu, kastan, seeder, eebenipuu, ebatsuuga), vastupidavad (saar, pöök, kuusk, mänd), väike vastupidavus (lepp, haab, kask, pärn, vaher, pappel). Hea vastupidavus vees (tamm, mänd, lehis, jalakas, kastan, valgepöök, sanglepp). Tihedus pole alati määrav, nt kerged okaspuu puidud on õhus ja vees tihti vastupidavamad kui rasked lehtpuu puidud. Samuti on vastupidavam lülipuit kui maltspuit, sest sisaldab õlisid, vaike, värv- ja parkaineid. Puidu niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Wn = Vaba niiskus e vaba vesi- niiskus raku sees ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne. m- niiske puidu mass; Seotud niiskus e seotud vesi- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus kõige enne
1) väga vastupidavad - jalakas, seeder, küpress, ebatsuuga, eebenipuit, tamm, mõned euka-lüptiliigid, jugapuu, lehis, robiinia, must ja kreeka pähklipuu, tükpuu, kastan. 2) suhteliselt vastupidavad - saar, pöök, kuusk, mänd. 3) väikese vastupanuvõimega - lepp, haab, kask, hikkoripuu, pärn, vaher, pappel. Vees on vastupidavad järgmised puuliigid: valgepöok, tamm, eukalüpt, mänd, sanglepp, lehis, robiinia, jalakas, kastan. Tihedus pole alati määrav näitaja, sest kerged okaspuu puidud on õhus ja vees tihti vastupidavamad kui rasked lehtpuu puidud. Tavaliselt on tihe lülipuit suurema vastupidavusega kui maltspuit, kuna sisaldab õlisid, vaiku, värv- ja parkaineid. Valguse mõjul võib kaitsmata puidu värvus ja pinnastruktuur muutuda. Valgus ja ultraviolettkiirgus mõjustavad puidu pinda ja kutsuvad esile nn fotokeemilise lagunemisprotsessi. Tagajärjeks on värvimuutus, kusjuures tumedamad puiduliigid muutuvad heledamaks ja heledad tumenevad
LÜLIPUIT ei ole noortel puudel, tekib 40. aasta vanuselt 7. SÄSI Alates 80. aasta vanuselt raieküps. 1 ha = 220 m3 puitu Puud jagunevad kolme rühma: 1. LÜLIPUIDULISED on nii maltspuit kui ka lülipuit: mänd, tamm, saar, seeder. 2. MALTSPUIDULISED lehtpuud: lepp, kask, haab, sanglepp, vaher. 3. KÜPSEPUIDULISED maltspuit + küpsepuit, lülipuit on hele: pöök. Eksootilised puidud: merbau (punakas), venge (tumepruun) *Orgaaniline osa koosneb: süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik (+ mineraalained) PUIDU OMADUSED: *VÄRVUS helekollakas valge kuni tumepruun. *TEKSTRUUR e. muster oleneb kuidas on kevad ja sügispuit, oksad. Lehtpuud on looklevama tekstuuriga *NIISKUS sisalduvuse järgi jagatakse puit: 1. Toorespuit 35% kaalust 2. Poolkuiv 20 25 % kaalust 3. Õhukuiv 1520 % kaalust 4
Merovingide aegne kunst 5. 8. sajand Suur rahvasterändamine. Rooma riigi impeeriumi maadel palju riike, tekivad ja kohe lagunevad. Paiksed olid soomeugrilased. Võimsaim ja püsivaim oli Frangi riik, kujunes 5.-6. sajandil. Ulatus Pürenee mägedest Reini jõeni. Kui seda riiki valitseb Merovingide dünastia, on võimas riik. Merovingid valitsesid 481 751. 7.sajandil kaotab Frangi riik suure territooriumi sisetülide tõttu. Puudub arhitektuur. Ehitatakse puidud, lühiajalised. Eestlastel oli reheelamu, seal kuivatati vilja :O Kuna arhitektuuri pole, no räägime siis käsitööst. Unikaalsed asjad. Ühtegi asja pole 2 tükki. Omavadki suurt väärtust. Seal kujutati sümboleid, reljeefid, kaunistuseks kasutati värvilist klaasi. Skulptuur on madalreljeefina. Põhiliselt kasutati loomamotiivi. Võidi kasutada ühte looma kehaosa, nt pea, käpp. Teine variant paelornament. Spiraal, paganlikud märgid. Merovingide ajal on maalikunst ilma maalideta
Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad
kõrgemal tempil puidu tugevus väheneb, miinuskraadidel puidu staatiline tugevus suureneb, sõltub ka puu tihedusest ja aastarõngaste laiusest. Tõmbetugevus on pikikiudu 20x tugevam kui ristikiudu. Survetugevus pikikiud on 8 korda tugevamad kui ristikiud. Puitu uuritakse õhukuivalt, kus selle niiskusesisaldus ligikaudu 12% on standard. Puidu tihedus oleneb väga puuliigist. Väikseim balsal (100-120 kg/m3), suurimaga raudpuu ja guajakipuu (1400 kg/m3). Tihedad puidud on kõvad, valmistatud isegi masinate detaile. Eestis tihedus enamasti 400-800 kg/m3. Elektrijuhtivus sõltub suuresti niiskusest, eriti 0-30% vahemikus, sõltub ka puuliigist ja suunast. Soojusjuhtivus kasvab tihedusega ja niiskusega, (soojusjuhtivused: õhk 0,16, puit 0,4-1,2, vesi 4, betoon 4,5). Bioloogiline vastupidavus sõltub puuliigist, vanusest, malts-või lülipuit. Malmid. Malmideks nim Fe-C sulameid, mis sisaldavad C-d üle 2,14%. Kõige enam kasutatakse malme, kus C-d 2,8-3,8%
2)Puitlaastplaadid(OSB-plaat)-valmib puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kokku kuumalt. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. 3)Vineerid-liimitakse õhukesed puitlehed(spoonid) kokku paketiks. Iga järgnev kiud on eelmisega risti. Valmistatakse kase- ja okaspuidust. Välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. 10.Termotöödeldud puit,liimpuit 1)Termotöötlemine toimub 185-230 kraadi juures. Materjaliks sobivad kõik puidud. Töödeldav puit võib olla toores, kui ka eelkuivatatud. 2)Sisaldab kolme etappi: 1)temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine(tõstetakse temp. 100 kraadi juurde ja seejärel aeglaselt 130 kraadini), puidu niikuseprotsent langeb 0 lähedale; 2)tegelik termotöötlus, temp. tõstetakse 185-230 kraadini. Temperatuuri hoitakse selle juures 2-3 tundi. 3)Temperatuuri alandamine ja niiskuse tasakaalustamine veeudu abil. Niiskussisaldus tasakaalustatakse 4-7%.
Värvus:valge, kollakas, pruunikas või punakas.Võib aja jooksul tumeneda.Ebaloomulik värvus( sinakas, hallikas, rohekas) annab märku puidu haigestumise kohta. Tekstuur(muster):kevad ja sügispuit on eri värvi, oksad, mis suunas on puitu lõigatud( risti, radiaal, tangentsiaal lõige) Niiskus: on puidus alati. Jaguneb vabaniiskuseks( asub puu soontes ja rakuõõntes) ja hüdroskoopseks niiskuseks( rakuseintes). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini.Niiskuse järgi jagatakse puidud: toores( niiskus üle 35%), poolkuiv( 20- 25%), Õhukuiv( 15- 20%) ,toakuiv( 8- 13%). Standartseks loetakse 15%. Paisumine ja kahanemine:kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes kasvab, kuivades kahaneb. Puit võib kuivamisel praguneda, kuna ta kuivab erinevalt. Erimass: peaaegu kõikidel puitudel ühtne( ca 1,55 g/ cm2). Mahumass:Poorsus kõigub 20- 55% piires, ja mahumass on erinev. Antakse 15% niiskuse juures. Mänd 0,53, kuusk 0,46, kask 0, 64. Tugevus: on puidu erisuundades erinev
on need tühised. Ehk puidu kõvadus sõltub niiskusest ja suunast, kõvadus pikikiud on 2 korda suurem kui risti. Puit tüve alumisest osast on tugevam kui ülemisest. Survetugevus pikikiud on 8 korda tugevamad kui risti. Puitu uuritakse õhukuivalt, kus selle niiskusesisaldus ligikaudu 12% on standard. Puidu tihedus oleneb väga puuliigist. Väiksemaiga balsa (0,1-0,12 Mg/m3), suurimaga raudpuu ja guajakipuu (1,4Mg/m3). Tihedad puidud on kõvad, valmistatud isegi masinate detaile. Estis tihedus enamasti 0,4-0,8 Mg/m3. Elektrijuhtivus sõltub suuresti niiskusest, eriti 0-25% vahemikus, sõltub ka puuliigist ja suunast. Soojusjuhtivus kasvab tihedusega ja niiskusega, õhk 0,16, puit 0,4-1,2, vesi 4, betoon 4,5. Bioloogiline vastupidavus sõltub puuliigist, vanusest, malts-või lülipuit. Keemiline koostis Puidu kuivaine sisaldab 48-50% C, üle 6% H, üle 43% O2 ja kuni 1% mineraalaineid, kõige
annaabi.ee 
