6. Must täpphalik- Ikkeseen, on saprotroof ja esineb tihti toiduainetel nt. Leival. Leiva pinnale tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad ehk sporangiumid. Eoslad on musta värvi ja on palja silmaga näha. 7. Sõnnikuhallik- esineb taimetoidulisel loomal, väljub seedest. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad eoslad tugevasti puhetunud rakkude otsas. Puhetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge kontsentratsiooniga lahust. Vakuooli lõhkedes ''tulistatakse'' eosed paari meetri kaugusele. 8. Eesti metsades on levinud tuletael, kes kasvab nii elusal kui surnud puidul. Tema viljakuju on hobusekabja kujuline. Eesti metsades esineb ka väävlik, kes igal aastal moodustab uue viljakeha. Haavadel esineb haavataelik, kes põhjustab havapuudel südamemädanikke. 9. Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine
/vihikust: Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad, mis talvituvad. tungaltera abil toodetakse keemilisi ühendeid mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. 16. Musttäphallik- moodustab leiva pinnal spetsiaalsed üfid mis kannavad eoslaid e sporangeume. Sporangeumid on musta värvi ja silmaga nähtavad. 17. Sõnnikuhallik- pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti puhetunud rakkude otsas sporangeomid. Puhetunud rakus asuv vakuool sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuooli rõhk tõuseb küllalt kõrgele vakuool puruneb ja eosed ''tulistatakse '' paari meetri kaugusele(50km/h). 18. Tuulepesad- Kaskedel esinevad tuulepesad e nõialuuad, seda põhjustab parasiitseen kaseluudik. Tema tegevus põhjustab uinupungade puhkemist. 19. Sitikaseen- on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või isegi tema teatud kehaosal s.t
Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Kandseente seas esineb nii sugulist paljunemist kui ka mittesugulist paljunemist ja pungumist, kuid enam-jaolt toimub paljunemine sugulisel teel. Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest (mütseel) elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed erilistel puhetunud rakkudel, mida nim. eoskandadeks. Eosed arenevad rakuväliselt, valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale. Enamikel kandseentel asetsevad eoskannad ja eosed tiheda vaibana, moodustades eoslava. See võib areneda eoslehtedel, torukestes või narmastel. Eesti metsades on üks tavalisemaid elusal ja surnud puidul kasvavaid seeni tuletael. Tüüpilised Eesti metsades kasvavad kandseened on riisikad, puravikud, pilvikud, torikud, roosteseened, tanuseened, murumunad jt.
paljunemisel arenevad eosed sporangiumides. Kottseened on liikide arvu poolest suurim seente rühm. Viljakeha sisepinnal tekivad piklikud eoskotid,igas eose kotis on 8 haploidset eost Pärmseenteks nim. seeni millel on hüüfitaoline kasv asendunud pungumisega. Kottseente seas on palju putukatel kasvavaid parasiite, nt sitikaseen. Sitikaseen kandub ühelt putukalt teisele kokkupuutel või eosteabil. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed erilistel puhetunud rakkudel,mida nim. eoskandadeks. Eoskannad ja eosed asetsevad tiheda vaibana moodustavad eoslava Torikuliste hulka kuuluvad väävlid on üheaastased. Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Mükotoksikoose põhjustavad seened,mis kasvavad toiduainetel ning eristavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Mükoos on nakkushaigus . Kõige eluohtlikumad on süvamükoosid. Majavamm lagundab puitkonstruktsioone. Seenejuur e. mükoriisa nim
hankimiseks ning sügavale ulatuvad juured maasse kinnitumiseks. Saguaarokaktus on koduks paljudele erinevatele loomadele. Ta kasvab väga aeglaselt: ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Neid piirkondi, mida päike kõige rohkem kõrvetab, Tiiu Uibo katab tunduvalt paksem vahakiht kui ülejäänud taime. Saguaaro puhetunud varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. KÕRBETAIMED PIIMALILLED meenbutavad kaktusi, olemata nendega siiski sugulased. Kasvavad Araabia poolsaare kõrbete servaaladel. Nii kaktusel kui piimalilledel on tekkinud sarnased kohastumised, et pidevas veepuuduses toime tulla neil pole lehti ning nad koguvad veevarusid lihakatesse vartesse. VIIGIKAKTUSED on ühed kõige paremini tuntud kaktused ning neid
organismid. Nad on ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nagu eelmistes seenerühmades esineb ka siin, ehkki harvem, liike, mis paljunevad mittesuguliselt koniididega või pungumisega (pärmid). Kandseente kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise organid, seen ise elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, mida nimetatakse eoskandadeks ehk basiidideks. Kui kottseente puhul arenevad eosed rakusiseselt eoskottides, siis selles rühmas rakuväliselt. Tavaliselt areneb igal basiidil eostugedel ehk sterigmadel neli kandeost ehk basidiospoori. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale aktiivselt spetsiaalse mehhanismi abil (nn. ballistospoorid, Bulleri tilgake). Enamikel kandseentel asetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava ehk hümeeniumi. Eoslava võib
Peremeesorganism, host - elav organism, kelle kehas eluneb *parasiit. Periteetsium, perithecium - vt. sulgeosla. Piitsvibur, whiplash flagellum - lihtne, külgharudeta vibur *zoospooridel Pleomorfism, pleomorphy - nähtus, mis avaldub vähemalt kahe sõltumatu arengustaadiumi - ühe või mitme *mittesugulise (*anamorfse) ja ühe *sugulise *(teleomorfse) - olemasolus elutsüklis. Poorimüts, septal pore cap - vt. parentosoom. Probasiid, probasidium - *eoskanna arengu algstaadium: *seeneniidi puhetunud tipmine *kaksiktuumaline rakk, milles toimub *karüogaamia ja millest edaspidi areneb *eoskand. Puhkeeos, resting spore - vt. püsieos. Puhkesporangium, resting sporangium - vt. püsisporangium. Pungrakk e. blastospoor e. blastokoniid, blastospore, blastic conidium - *mittesugulise paljunemise vahend, mis tekib emarakust *pungumise teel (diferentseerub raku osana, eraldumata tekke algfaasis emarakust vaheseinaga) Pungumine - *pungrakkude teke
juuni alguseks III–IV arenguastmesse ja küpsuskoefitsient (gonaadide massi ja kala kehamassi suhe) on 1,7–14,5%. Viljastumiseks ja normaalseks arenguks sobivat marja annavad emaskalad alles siis, kui keskmine küpsuskoefitsient on 28,5%. Väljapüügil eraldatakse emas- ja isaskalad ning asustatakse eraldi tiikidesse, et ära hoida nn spontaanset kudemist. Soovitav on isegi isas- ja emaskalad talvitada eraldi tiikides. VÄLISED TUNNUSED Emaskaladel on kõht puhetunud ja pehme, suguava punsunud, kergelt punetav ja ümmargune, lõpuskaante välispind läikiv. Isaskalade suguproduktid on sel ajal tavaliselt IV–V küpsusastmes, niisk võib erituda juba kergel kõhule vajutusel. Isas kalade tunnuseks on kitsam kõht, piklik-pilujas hele suguava ja nn pulmarüü (lõpuskaaned, selja- ja kõhuuimed karedad). SUGUKALADE VALIK Paljundamiseks valitakse – tõu, vanuse, massi, viljakuse jt näitajate alusel parimad kalad.
või parasiidid ühed olulisemad puidu lagundajad metsaökosüsteemides(valge-ja pruunmädanik) olulised inimese elu-ja töökeskkonda asustavad seened (ehitusmükoloogia, majavamm jm) Seen elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Paljunevad: -mittesuguliselt ka pungumisega (pärmid)-suguliselt, kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise kohaks, kus eosed arenevad spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. igal basiidil eostugedel e. sterigmadel areneb tavaliselt neli kandeost. -eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentelasetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. Eoslava. Eoslavavõib arenedaeoslehtedel, torukestes või ogadel, mis suurendavad eoseid moodustava pinnasuurust.
pandlad. Kandseened moodustavad tavaliselt eoseid eoslehtedel või eostorukestes. Roosteseentel on alternatiivne vorm eoseid tootva pinna moodustamiseks. Ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Seen elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Paljunevad: mittesuguliselt ka pungumisega (pärmid); suguliselt. Kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise kohaks, kus eosed arenevad spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. Iga basiidi eostugedel areneb tavaliselt neli kandeost. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentel asetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava. Peamised tunnused: Pannal. Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. Parentosoom e. poorimüts. Eoskand e
Lehed: Varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4¼7 cm, laius 1...2,5 (5) cm. Juurmised lehed arenevad alles õitsemise ajal (vahel hiljemgi), need on pikarootsulised (kuni 10 cm), hõredalt karvased, enamasti veidi südaja alusega. Pikkus 5...2 cm ja laius 2...5 (7) cm. Õied või õisikud: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp puhetunud putkega, kellukjas, kolmnurksete tipmetega, pärast õitsemist suureneb. Kroon lehterjas, laienenud servaosa on putkest veidi lühem. Krooni neelus on karvaring. Puhkemisel on õied roosad, hiljem muutuvad karmiinpunaseks kuni lillaks, õitsemise lõpul lillakassiniseks, vahel on valged. Õied asuvad tipmistes üksikute kõrglehtedega ebasarikas.. Liigi eritunnused: kogu taim on kaetud lühikeste karvadega. Hea meetaim. Kasvukoha nõuded: Enamasti valguseküllasemates kohtades muidu küllaltki
Eoste loomulik asend mikroskoopimisel on rikutud, kuid tavaliselt õnnestub preparaadis leida kohti, kus on näha koniidikandja ehitus, koniidi kuju jms. Tuntumateks hallitusseenteks on Aspergillus`e ja Penicillium`i perekonda kuuluvad liigid, kes kuuluvad kottseente hõimkonda. Aspergillusè liigid paljunevad mittesuguliselt koniididega. Nendel on vaheseintega mütseel ja vaheseinteta koniidikandja, mille tipp on kergelt puhetunud. Koniidikandja laiendit katavad radiaalselt paiknevad sõrmjad kandjad ehk eostoed (sterigmad), millel arenevad ahelatena paiknevad lülieosed (koniidid). Eosed on peaaegu kerajad karedapinnalise kestaga. Rohkelt leidub Aspergillusé liike mullas, kus nad lagundavad orgaanilisi aineid ja võtavad osa teiste mikroorganismidega huumuse moodustamisest. Paljud liigid põhjustavad kõikvõimalike ainete (toiduained, nahk, tekstiilitooted jt.) riknemist
annaabi.ee 
