tuntuim suureõieline kollane. Õie läbimõõt 3-4cm, õied ei pleeku. Tugeva kasvuga sort. Ideaalne hekiks. Dart`s Golddigger ® (kõrgus 50cm, laius 100cm) uus sort, mis ei jää õie suuruselt ega kasvutugevuselt alla Goldfingerile, kuid kasvujõud on suunatud laiusesse. Goldstar (kõrgus 70 cm, laius 70cm)- suured kuldkollased õied kompaktsel põõsal. Sobilikud kasutuskohad: kiviktaimla, multsi- ja püsikupeenar, madal vabakujuline hekk. Abbotswood (kõrgus 100cm)- puhasvalged õied on 3-4cm suurused, õisi rikkalikult kuni külmadeni. Sobib kasvatada multsipeenardes. Manchu (kõrgus 30cm, laius 80cm) väikeste valgete õite ja hõbehallide lehtedega laiuv kääbuspõõsas. Sobilik istutuskoht püsikupeenar ja väiksem kiviktaimla. Lovely Pink® (kõrgus 80cm)- säravroosade pooltäidisõitega uus elujõuline sort, ei pleeku päikese käes, sügisel muutub värv veelgi tumedamaks, omandades punakasroosa varjundi.
alul. Sile ebaküdoonia (Chaenomeles speciosa) kasvab kuni 2 m kõrguse püstise, tihedalt hargnrvate astlaliste võrsetega põõsana Hiinas ja Jaapanis. Liik sarnane eelmisega, võrsed on karvadeta ja näsadeta, õied ja viljad suuremad kui eel misel liigil ja lehed puhkedes punakad. Meil külmaõrnem, kui on jaapani ebaküdoonia. Euroopas on aretatud palju sorte, millised on meil veidi külmaõrnad: 'Eximia'- suured roosad õied; 'Nivalis' - 2 m , puhasvalged õied; 'Simonii' - madal, roomav põõsas, tumepunaste pooltäidisõitega. Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) Vanemliigid C. japonica x C. speciosa. Kauni ebaküdoonia puhul vaatleme vaid Euroopas laialt kasutatud sorte, meil on nad veidi külmahellad: 'Carl Ramcke'- laiuv kuni 1 m põõsas, lehed puhkedes punakad, õied kinaverpunased; 'Crimson and Gold' - madal ja laiuv, õied tumepunased; 'Elly Mossel' - laiuv
kuivem Männas-neiusilm Coreopsis verticillata `Ruby 45-55 cm juuli- Tumepunased Tavaline päikseline Red'® september kollase muld südamega metsülane Anemone sylvestris `Machranta' 35 cm mai-juuni puhasvalged Kuiv poolvarjuli- lubarikas ne muld Must lumeroos Helleborus niger 20 cm märts-aprill valged Huumus- ja varjuline lubjarikas,
kasutamiseks.. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile vastupidav, talub kloriide. [9] Paljundatakse seemnetega ja võrsikutega, annab vigastuste korral ka juurevõsu. Põõsaste dekoratiivsust vähendab suve teisel poolel lehtede nakatumine jahukastesse, samuti haigestuvad põõsad mõningatesse viirushaigusesse, mille tagajärjel kuivavad ja kõverduvad võrsete tipud. [9] Rikkalik sordivalik: · 'Alba' - õied puhasvalged; · 'Angustifolia' - piklikmunajate kuni lantsetjate lehtede, helepunaste, valgeservaliste väikeste õitega sort; · 'Arnold Red' õied suured, kuni 2,5 cm laiad, tumepunased, viljad kuni 1 cm läbimõõdus, tumepunased; · 'Discolor' õied seest heleroosad, serv ja pealmine külg karmiinpunased, viljad oranzid; · 'Fenzlii' lehed kollasekirjud; · 'Gracilis' õied suured, valged, roosaka varjundiga;
hõbedaläikeline. Pähikud 4-5 mm pikad, 2 või 3 õiega, uht-kastevars pruunikaskollased. Deschampsia caespitosa) Alpi jänesvilla karvakesed on peened ja loogelised, küllaltki pehmed. Seega jätab alpi jänesvilla õisik palju õrnema mulje. Enamasti on alpi jänesvilla õite karvakesed päris puhasvalged, mitte veidi kollakad või beezikad. Õitsemise ajal on jänesvilla karvakesed loomulikult lühemad, kuid viljumisel võivad need kasvada isegi enam kui kahe ja poole sentimeetri pikkuseks. Alpi jänesvill (Trichophorum Tupp-villpea on valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige
Punakas-lillad väga lõhnavate õitega sort ´Aureovariegata´ - lihtõied. ´Holger´- valgeõieline kollasekirjude lehtedega ´Miss Ellen Willmott´ - Kõrgus ´Diversifolia´ - lihtlehine saar 2,5-4 m, laius kuni 2-3 ´Nana´ - kerajas saar, mõne m. Õiepungad rohekasvalged, meetri kõrgune puhasvalged topeltõied. ´Pendula´- leinasaar, oksad ´Princesse Sturdza´ - Kõrgus 2,5-3 pikalt allarippuvad. m, laisu kuni 2,5 m. Roosad lihtõied. ´General Pershing´ - Kõrgus 2,5-3 m, laius kuni 2 m. Suured lõhnavd lillakasroosad täidisõied
9 kuni 10 nädalat pimedas ruumis. kui ülalmainitud aeg täis, võib taimepotid ja kastid tuua sooja, misjärel on vajalik nende korralik kastmine. Seejärel on soovitav taimede noored tõusmed katta musta kilega või spetsiaalse ,,hüatsindi mütsiga" kuni ilmub nähtavale õisiku alge. Laiemalt tuntud sordid: · ,,Blue Jacket" tumesinised õied püstisel õisikuvarrel (vt lisa 1); · ,,Carnegie" puhasvalged õied (vt lisa 2); · ,,City of Haarlem" pehmekollased õied (vt lisa 3), üsna haruldane; · ,,Delft`s Blue" portselani sinised õied (vt lisa 4); · ,,Fondant" heleroosad õied (vt lisa 5); · ,,Gipsi Queen" oraanzikad või isegi lõheroosad õied , üsna harv ja kasvutingimuste suhtes nõudlik, kuid väga ilusa õievärviga sort (vt lisa 6); · ,,Hollyhoc" kompaktse kasvuga punane täidisõieline väga eksklusiivne, kuid
Dzhonkill- nartsissid. Üks kuni viis, harva ka kaheksa lõhnavat õit varrel, trompet tassi kujuline. Taimede kõrgus 15 - 30 cm. Sordid: Baby Moon, Hillstar, Pipit, Sun Disc, Suzy, Sweetness jt. Tatsett-nartsissid. Tavaliselt 3 kuni 20 lõhnavat õit lihaval varrel, lühike tassikujuline trompet. Taimede kõrgus 15 - 45 cm. Sordid: Cragford, Geranium, Grand Soleil d'Or, Minnow, Paper White, Laurence Koster jt. Poeedinartsissid. Tavaliselt üks õis varrel, õiekattelehed puhasvalged, lisakroon väga väike, ketta kujuline, mis keskelt on kollane ja/või roheline, serv punane ja kofreeritud. Lõhnavad õied. Taimede kõrgus 30 - 45 cm. Sordid: Actaea, Cantabile, Pheasant's eye jt. Looduslikult kasvavad liigid e. bulbocodium-nartsissid, tavaliselt üks õis varrel. Varase õitsemise ja madala kasvu tõttu sobivad hästi kasvatamiseks kiviktaimlas. Liigid: N bulbocodium, N. asturiensis, N. canaliculatus, N. cyclamineus, N. pseudonarcissus, ja N. obvallaris.
*Leevike Värvulised Laul algab aeglaste ja siis Laiaõlgne, lühikese sabaga, Pesitseb enamasti kiirenevate silpide reaga ja läheb üle erekollase kulmuriba, väävelkollase kõrgete põlispuudega langeva lõpuga sirinaks. näo ja pugualaga lehelind. Linnu rind lehtmetsades, ja kõht on puhasvalged. Ülapool on okasmetsades kuuse- maheroheline, enamikul on segametsades *Mets-lehelind hoosulgedest ereroheline ääris. *Metskiur Värvulised Laul on tal kiiretempoline ja lühike Emaslind on rohekaspruun, alapool Parkides, metsas, samuti
Sordid ,,Winterglou", ,,Bressingham White", ,,Baby Doll" Karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum) Päritolu Aasiast ja Euroopast, taim on madal, kõrgus 15-20 cm, padjandiline, hõbedane, maapinda kattev, väga talvekindel ja vähenõudlik mulla suhtes. Laisa aedniku taim. Inglise keeles snow-in-summer. Kasvukoht täispäikeseline, kasvab aastaid samal kohal. Pinnas kuiv, liivane, toitainevaene, taim armastab lupja. Lehed hõbevalged, karvased. Padjandid kevadest-sügiseni, õied puhasvalged, õitseb mai lõpust juuni lõpuni Istutada kiviktaimlasse, kuivmüüridele, astangutele, kaldpindadele, ääristaimeks, terrassidele, liivastele pindadele pinnakatteks 6-9 taime m2. Paljundamine jagamise teel, püsikute ja seemnetega. Sorte palju ,,Silberteepich" https://www.google.ee/imgres?imgurl=https://upload.wikime dia
tavalised sootaimede valged karvakesed. Kuid alpi jänesvillal on need palju kaunimad kui villpeadel. Mäletatavasti on villpeade karvad sirged ja küllaltki tugevad, jäigad. Jänesvilla karvad on hoopis teistsugused. Need on peenemad ja loogelised, küllaltki pehmed. Neid ei ole ka tavaliselt õisikus nii tihedalt kui villpeadel. Seega jätab alpi jänesvilla õisik palju õrnema mulje. Enamasti on alpi jänesvilla õite karvakesed päris puhasvalged, mitte veidi kollakad või beezikad, nagu villpeadel. Õitsemise ajal on jänesvilla karvakesed loomulikult lühemad, kuid viljumisel võivad need kasvada isegi enam kui kahe ja poole sentimeetri pikkuseks. Suuruselt jäävad jänesvillad villpeadest tunduvalt maha, nad on enamasti vaid umbes paarikümne sentimeetri pikkused. Kuid niisamuti nagu villpeadel, on ka neil risoom, mille abil taimekogumikud võivad laieneda. Sellise paljunemisviisi
Võib kasvada ka põõsana. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepunakaspruun, õhuke ja eraldub peente ribadena. Võrsed ererohelised, tugevad ja läikivad. LEHED Soomusekujulised. Lamedad, pealt läikivad rohelised, külgmised soomused on väljaulatuvad, kolmnurksed, soomuste alumise külje servad on rohelised ja seest Puhasvalged. ÕIED, VILJAD Isas- ja emaskäbid väikesed 1-2 cm. Emaskäbid sinakashallid, ovaalsed või laimunajad. Valmivad sama aasta sügisel ja seeme variseb kohe. KASVU- Mõõdukalt külmakindel, poolvarjutaluv. Eelistab niiskemaid muldi ja suurema TINGIMUSED õhuniiskusega kasvukohti. KASUTAMINE Kodumaal kasutatakse puidu saamiseks, mujal maailmas laialdaselt ilupuuna, levinud on ka erinevad vormid
käes. Sageli kasvab mägedes. • Ta kasvab 1½–2 meetri kõrguseks. Tal on kõhn jäik püstine vars, mis vahel puitub alumises otsas. Sellel kasvavad vahelduvad sulgjad liitlehed. Lehed võivad olla kuni meetripikkused. Väikesed kreemjad õied moodustavad pika sulgja püramiidja õisiku. Õisik on 2–3 dm pikk ja tavaliselt kergelt kaardus. Üksikõis on 3 mm läbimõõdus ja lühikese õierao otsas. Kitseenelas on kahekojaline taim. Emasõied on puhasvalged, isasõied pigem kreemikad. ARUNCUS AETHUSIFOLIUS - KOREA KITSEENELAS • Kõrgus 30-40 cm, laius 50 cm. Madal, kompaktne püsik. Tumerohelised säbrulised lehed. Õied kreemikasvalged, õitseb V-VI. Lehestikul kaunis sügisvärvus. Pinnase suhtes vähenõudlik. Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. ASARUM EUROPAEUM – HARILIK METSPIPAR • Harilikku metspipart kohtab kõige sagedamini metsas, nii leht- kui okasmetsas, eriti lubjarikkal pinnasel. Ta
saartel, Ida- ja Lõuna-Eestis külmuvad karmimatel talvedel üsna tihti viimase aasta võrsete tipmised osad ja vahel isegi vanemad võrsed. Võrsed: jämedad, hallid, tihedalt kaetud suurte lõvedega, säsi lumivalge. Lehed: (3) 5-7 (9) lehekesega, munajas-piklikud, 4...12 x 1,5...6 cm, teravatipulised, saagjaservalised, pealt tumerohelised, harva roodudelt veidi karvased, alt noorelt roodudelt karvased, heledamad, üsna varapuhkevad, halvalõhnalised. Õied: kollakasvalged kuni puhasvalged, lõhnavad, lamedates kuni 20 cm läbimõõduga õisikutes, Viljad: säravmustad, kuni 8 mm läbimõõdus, mahlaka viljalihaga, söödavad, 1000 seemne kaal 2... 4 gr Põõsad võivad elada umbes 60 a. vanuseks, eelistavad päikesepaistet, kuid lepivad ka poolvarjuga, ei talu väga happelisi muldi. Liik peab hästi vastu linnatingimustele ja talub mulla soolasust ning saastunud õhku. On kiirekasvuline, õitseb ja viljub rikkalikult. Annab rikkalikult kännuvõsu, talub hästi kärpimist
Tsoon V. Täpne kultuuristamise aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: jämedad, hallid, tihedalt kaetud suurte lõvedega, säsi lumivalge. Lehed: (3) 5-7 (9) lehekesega, munajas-piklikud, 4...12 x 1,5...6 cm, teravatipulised, saagjaservalised, pealt tumerohelised, harva roodudelt veidi karvased, alt noorelt roodudelt karvased, heledamad, üsna varapuhkevad, halvalõhnalised. Õied: kollakasvalged kuni puhasvalged, lõhnavad, lamedates kuni 20 cm läbimõõduga õisikutes, VI-VIII. Viljad: säravmustad, kuni 8 mm läbimõõdus, mahlaka viljalihaga, söödavad, 1000 seemne kaal 2...4 gr., VIII-IX. Põõsad võivad elada umbes 60 a. vanuseks, eelistavad päikesepaistet, kuid lepivad ka poolvarjuga, ei talu väga happelisi muldi. Liik peab hästi vastu linnatingimustele ja talub mulla soolasust ning saastunud õhku. On kiirekasvuline, õitseb ja viljub rikkalikult. Annab
annaabi.ee 
