Töövihik on mõeldud koristusalaste põhialuste õpetamiseks laiale erialade ringile: puhastusteenindus, kodumajandus, turismi, majutamise ja toitlustamise erialad, hooldustöötaja, lapsehoidja jt, samuti on seda võimalik kasutada nii taseme- kui täienduskoolituses.
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub
Hea eeskirja järgi saab arvesse võtta ka erakorralisi olusid 4. Puhastusainete keemiline koostis (aluselised, neutraalsed, happelised ained nende pH). Millise mustuse eemaldamiseks kasutatakse millist ainet? Milliseid kaitsevahendeid ja ohutustehnikat on nõutav tarvitada nimetatusd puhastuainete kasutamisel? pH Rühm Eemaldatav Kasutatava koha Hoiatusmärk Ohutustehnika mustus näide 14- tugevalt Kinnitunud Vaha eemaldamine, Loputada, kasutada 11 aluseline mustus, vanad pesuruumide kaitsekindaid ja/või hooldusained ja suurpuhastus muid kaitsevahendeid vahad, eriti rasvane mustus
..................61 3.2.6 Pindade kahjustuste ennetamine ..............................................................61 3.2.7 Pindasid kahjustavad tegurid ...................................................................62 3.2.8 Niiskuskahjustuste vältimine...................................................................63 3.2.9 Mustuse eemaldamine.............................................................................63 3.2.10 Neutraalsed ja aluselised puhastusained................................................64 3.2.11 Vahaeemaldusained...............................................................................66 3.2.12 Happelised puhastusained .....................................................................66 3.2.13 Desinfitseerivad puhastusained..............................................................67 3.2.14 Masinate kasutamine.............................................................................67
....................................................47 2.2.1 Otstarbekas puhtuseaste ...........................................................................47 2.2.2 Kes määratleb puhtuseastmed?.................................................................49 2.2.3 Millist kasu saab puhtuseastmete klassifitseerimisest?..............................49 2.2.4 Tööjuhendid............................................................................................50 2.3 Koristustööde mõõdistamine..........................................................................50 2.3.1 Mõõdistamise eesmärk............................................................................50 2.3.2 Mida mõõdistamisega saavutatakse? .......................................................51 2.3.3 Mõõdistamise alus ..................................................................................51 2.3.4 Ajastandard................................................
Antiseptikum aine, mis mikroorganisme surmab (bakteritsiidne toime) või nende arengut pidurdab (bakteriostaatiline toime). Dekontaminatsioon tegevus, mis eemaldab või hävitab mikroorganisme esemelt eesmärgiga seda ohutuks muuta. Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Desoaine = desinfektant = desinfektsiooniaine keemiline aine (või nende segu), millega muudetakse haigusi põhjustavad mikroobid kahjututeks. Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e. personalilt, instrumentidelt vms.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.