Osa pinnakattematerjale on vee suhtes tundlikud Rohke vee kasutamine muudab töötamise raskeks Kaasaegne puhastusprotsess kasutab vett säästlikult Vähese veega koristades tekib vähem vigu Vee omadused pindpinevus Pindpinevus on külma puhta vee omadus tõmbuda tilkadesse Kõrge pindpinevusega vesi ei saa pinda puhastada Pindpinevust saab alandada vett soojendades või lisades veel puhastusainet Vee omadused karedus Vee karedus tuleneb vees lahustunud sooladest Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides Kare vesi tekitab keetmisel katlakivi Pindadel seistes tekitab kare vesi setteid Kareda veega puhastamisel läheb vaja rohkem puhastusainet, kui pehme veega puhastamisel Koristusaine valikud Puhastusained eemaldavad kindlat liiki mustust ja ruumi jääb kerge puhastusaine lõhn Hooldusained puhastavad pinna ja jätavad sellele kerge kaitsva kihi, mida pole vaja eemaldada Kaitseained kantakse eelnevalt puhastatud kuivale pinnale ja
Mustust on kerge eemaldada kui: Teame mustuse koostist, Ajast (toimeaeg) puhastame mustuse kohe peale Keemilisest puhastusainest tekkimist ja kasutame õigeid Soojusest (vee soojus, pinna soojus) töövahendeid, puhastusaineid ja Mehhaanilisest tööst (masinaga või käsitsi tehtav töö) töövõtteid. Puhastusvee omadustest Puhastusained Puhastusained on kõik pindade puhastamiseks, kaitsmiseks ja hooldamiseks mõeldud keemiatooted. Need jagunevad: Puhastusained puhastusained kaitseained hooldusained kombineeritud ained
Vee pinnal on justkui pingul kile. Sellist vee omadust nimetatakse pindpinevuseks. Vee pindpinevus on tingitud vee molekulide vahel olevatest vesiniksidemetest. Mida külmem on vesi seda rohkem on seal vesiniksidemeid, seega on suurem ka pindpinevus (vee tihedus on suurim 4 kraadi juures). Pindpinevuse tõttu on veepiisk kerakujulisel pinnal ja ei valdu pragudesse ning seetõttu ei saa seal mustust eemaldada. Vee pindpinevust saab vähendada tensiite sisaldavate ainete lisamisega vette. Puhastusained segunevad paremini sooja veega, kuna pindpinevus on väiksem. TENSIIDID Tensiidid on puhastusainete olulisemad komponendid. Tensiitidel on kolm ülesannet: · Alandavad vee pindpinevust · Aitavad mustust eemaldada. Kaasa aitab ka mehhaaniline töö. · Takistavad mustuse tagasi sadestumist puhastatavale pinnale. PUHASTUSAINED pH 0 2 tugevalt happeline pH 3 4 happeline pH 5 6 nõrgalt happeline
..................61 3.2.6 Pindade kahjustuste ennetamine ..............................................................61 3.2.7 Pindasid kahjustavad tegurid ...................................................................62 3.2.8 Niiskuskahjustuste vältimine...................................................................63 3.2.9 Mustuse eemaldamine.............................................................................63 3.2.10 Neutraalsed ja aluselised puhastusained................................................64 3.2.11 Vahaeemaldusained...............................................................................66 3.2.12 Happelised puhastusained .....................................................................66 3.2.13 Desinfitseerivad puhastusained..............................................................67 3.2.14 Masinate kasutamine.............................................................................67
on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - töövihik õpetajale KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva
Juhuslik töö tegemine põhineb vaatlusel, kogemusel, hetke reaktsioonil. Sel juhul tehakse mitmeid väikseid koristustöid, planeerimata suurt ja tervikut. Sellisel juhul töö ei ole efektiivne.Juhendi järgi töötades töö sooritatakse suulise või kirjaliku eeskirja järgi. Sellised eeskirjad koostatakse koristusala asjatundja ja ruumide kasutaja poolt koos. Hea eeskirja järgi saab arvesse võtta ka erakorralisi olusid 4. Puhastusainete keemiline koostis (aluselised, neutraalsed, happelised ained nende pH). Millise mustuse eemaldamiseks kasutatakse millist ainet? Milliseid kaitsevahendeid ja ohutustehnikat on nõutav tarvitada nimetatusd puhastuainete kasutamisel? pH Rühm Eemaldatav Kasutatava koha Hoiatusmärk Ohutustehnika mustus näide 14- tugevalt Kinnitunud Vaha eemaldamine, Loputada, kasutada
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on
Kõigi lahuste omadused: pH väärtus on olemas kõigel, mis sisaldab vett seega kõigil lahustel on oma pH Puhas vesi on neutraalne ja selle pH arv on 7. Lahus on happeline, kui selles on oksooniumioone rohkem kui hüdroksiinioone. Sooda vesilahus ph12 Nuuskpiiritus ph 11 Veri ph 7.4 Kartul pH 5.8 Õun pH 3.1 Maohape pH 1 PUHASTUSAINED Ajalugu: 1. vesi 2. vesi + temperatuur --> vee kuumutamine 3. vesi + alus ---> tuhk, looduslik sooda 4. Roomas võeti kasutusele käärinud uriin/virts 5. Avastati seep 6. 1916. a tehti Saksamaaal esimene sünteetiline pesuaine 7. Maailmasõjad peatasid sünteetiliste pesuainete arengu 8. 1950-ndatel algas sünteetiliste pesuainete läbimurd Puhastusainete koostisosad: 1. tensiidid (seebid, sünteestensiidid) 2
seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine, survepihustamine, elektriväljas pihustamine, elektriväljas sissekastmine, ülevalamine. Enne värvimist tuleb värvitav pind ja värv tööks ette valmistada. Kõik värvid enne kasutamist tuleb hoolikalt segada. Segamise käigus lisatakse lahustid ja vedeldid, et saavutada värvile vajalik viskoossus. Värvi viskoossus määratakse värvi viskosimeetriga. Õhuvoolus pihustamise seade koosneb värvipihustist, kompressorist, ressiiverist ja õhupuhastist. Õhuvoolus pihustamise värvipihusteid on kahte tüüpi: madalrõhu (0,25...0,3 MPa) ja keskrõhu (0,3...0,6 MPa). Selle värvimisviisi puudusteks on suur värvikadu, lahustite vajadus, tuleohtlikus (lahustitest), ventilatsiooni vajadus, vesikardinate vajadus ja töötajal respiraatori
seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine, survepihustamine, elektriväljas pihustamine, elektriväljas sissekastmine, ülevalamine. Enne värvimist tuleb värvitav pind ja värv tööks ette valmistada. Kõik värvid enne kasutamist tuleb hoolikalt segada. Segamise käigus lisatakse lahustid ja vedeldid, et saavutada värvile vajalik viskoossus. Värvi viskoossus määratakse värvi viskosimeetriga. Õhuvoolus pihustamise seade koosneb värvipihustist, kompressorist, ressiiverist ja õhupuhastist. Õhuvoolus pihustamise värvipihusteid on kahte tüüpi: madalrõhu (0,25...0,3 MPa) ja keskrõhu (0,3...0,6 MPa). Selle värvimisviisi puudusteks on suur värvikadu, lahustite vajadus, tuleohtlikus (lahustitest), ventilatsiooni vajadus, vesikardinate vajadus ja töötajal respiraatori
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
kõrvitsaseemned; teraviljades; avokaados; sojaubades jne. Loomseid rasvu leidub: lihas, kalas, piimas ja piimatoodetes, munakollases, 29 mereandides jne Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida päevas 50-100 g rasvu. KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame rasvu? 2. Kui palju rasvu me päevas vajame? ------------------------------------------------------------------------------------------------ Valgud. Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine peamine ehitusmaterjal. Inimese organism vajab nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikad: teravili ja teraviljasaadused; köögiviljad, kaunviljad;
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
