Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. 7 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. Puhasmahutavus ehk netotonnaaz, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused
nimetus – registertonn. . Seega: 1 registertonn = 100 kuupjalga = 2,83 m3 Praktikas kasutatil järgmisi näitajaid: BRT - kogumahutavus ehk brutomahutavus ehk brutotonnaaž. BRT mõõtühikuks on mahumõõt100 kuupjalga (jalg on 12 tolli, ning toll on täpselt 25,4 mm), seega pärast arvutusi BRT ~ 2,83 m3. BRT oli kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste mahu mõõt, millest oli maha arvatud topeltpõhja ja mõningate teenistuslike ruumide mahud. NRT – puhasmahutavus ehk netotonnaž saadi kommertskauba ja reisijate paigutamiseks mitte sobivate ruumide mahu kogumahutavusest maha arvamise teel. Tegelikult kasutati nii BRT kui NRT määramisel ruumide mahu juures keerulist koefitsientide süsteemi. Nii määrati mahutavust kuni 1982. aastani nn. Moorsomi süsteemi järgi. Registermahutavus määratakse tänapäeval Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (International Convention on Tonnage Measurement of Ships,
a. nn. Moorsomi süsteemi järgi. GT kogumahutavuse GT (Gross Tonnage), mis arvutatakse valemiga GT = (0,2 + 0,02 log ) , kr kr kus kr kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehituste täielik ruumala kuupmeetrites. Rahvusvahelise laevade tonnaazimõõdukirja konventsiooni 1969 (Inter- national Convention on Tonnage Measurement of Ships ITCM, 1969) järgi toimub tänapäeval kogumahutavuse GT määramine. NT puhasmahutavus NT arvutatakse vastavalt konventsiooni sätetele valemiga 2 4T N NT = K 2VC + K 3 N1 + 2 , 3D 10 kus VC lastiruumide üldmaht m3-tes; K2 = 0,2 + 0,02logVC ; GT + 10000 K 3 = 1,25 ; 10000 D parda kõrgus; T laeva süvis;
17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19. Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate? 20. Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust? 21. Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel? 22. Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel? 23. Mis on virtuaalne raskuskese? 24. Mis on dedveit? 25. Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)? 26. Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage)? 27. Kas laeva raskuskeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 28. Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 29. Mis on metatsenter? 30. Mis on GM? 31. Millest sõltub BM suurus? 32. Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment? 33. Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks? 34. Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul? 35. Mis on taastav õlg? 36. Püstuvuse põhivalem 37. Püstuvuse metatsentriline valem 38
· Konteinerlaevade lastimahutavus TEU · GT kogumahutavus (Gross Tonnage, ). määratakse vastavalt Laevade mõõtmise rahvusvahelisele konventsioonile (International Convention on Tonnage Measurement of Ships ICTM, 1969) · NT puhasmahutavus Sõltuvalt kogumahutavusest tasuvad laevad: sadama-, kanali-, majaka-, ja lootsimakse Lastimahtuvus on laeva lastiruumide (tankide) kogumaht (kubatuur), harilikult kuupmeetrites(m 3), Inglise ja USA laevades (cu. ft.). Teoreetiline lastimahtuvus leitakse laevakere kuju järgi teoreetiliselt jooniselt. Konteinerlaevade lastimahtuvust väljendatakse TEUdes (20-jalane standartne konteiner). Lastimahtuvust väljendatakse:
valmis saada enne praktika lõppu. Praktika ajal aruande tegemise eelis on kindlasti see, et kogu vajaminev info on kättesaadav ja kui midagi ei tea, siis saab juhendaja või teiste käest küsida. 5 Laeva andmed ja tekid Laeva andmed: nimi:ml Silja Europa IMO number:8919805 Kutsung: ESOJ üldpikkus:201,8m laius:32m Suvine süvis:7.6m suvine vabaparras:0.8 pardakõrgus:55m kogumahutavus:59914 puhasmahutavus:41310 dedveit:5380 tühikaal:26 728t süvise sõltuvus kaalust:50 Peamasinad: Masinate tüüp ja arv: 4x6 cyl man 6c 58/64 Ekspluatsioonikiirus:21sõlme peamasinate võimsus: 32580 kW Päästevarustus: päästepaadid:6 päästeparved:32 päästepaadi mahutavus:150inimest parve mahutavus: 101 inimest päästerõngaid:10 Tuletõrjevarustus: vesikustuti:10/203tk vahtkustuti:20l pulberkustuti:12l-125tk/25l-24tk/50l-5tk Co2 kustuti:6kg 20tk 6 7
BRT-kogumahutavus ehk brutomahutavus. BRT= 2,83 m3 See on kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste täielik ruumala BRT mahumõõdus, millelt on maha arvutatud kahekordse põhja ja mõningate teenistuslike ruumide ruumalad. Nii määrati 1969 aastani. NRT-registernetomahutavus. Sama, mis BRT, aga summaarne ruumide maht maha arvutatud (ruumid, mis ei sobi kommerskauba, reisijate, meeskonna, tekimehhanismide, navigatsiooniseadmete paigutamises) GT_ kogumahutavus NT-puhasmahutavus, arvutatakse VALEM: pilt Nii GT kui ka NT on ühikuta suurused. NT ei tohi olla väiksem, kui 0.3 GT, kui on väiksem, siis võetakse 0.3 GT 11. Laeva massiandmed. Kandevõime DISM-mass-veeväljasurve tonnides Laeva mass-veeväljasurve on võrdne laeva poolt väljasurutus vee massiga. Eristatakse kolme mass- veeväljasurvet. lt - tühislastis vv. Tühi laev+varustus+kättesaamatud vedellastjäägid f- täislastis vv ja 100% varusid deltalight+last+10%varusid+meeskond+reisijad
....................75 5. Lisad ...........................................................................................79 3 1. Üldandmed laeva ja laevaseadmete kohta. 1.1. Üldandmed laeva kohta. Laeva nimi: M/S „Star“ Laeva mõõtmed: Üldpikkus 186, 0 m Pikkus perpendikulaaride vahel 170m Laius 27, 70 m Projekteeritud süvis 6, 50 m Süvis skaala järgi 6, 75 m Kõrgus 3nda tekini 9, 50 m Kõrgus 5nda tekini 15, 20 m Puhasmahutavus 4700 t Kiirus 27 sõlme Otstarve: RO-RO reisilaev ette nähtud reisijate, autode, karavanide ja treilerite veoks. Mahutab 2361 liinimeetrit kaupa ja 1900 reisijat. Autonoomsus: 4000 meremiili Laevale omistatud registri märk: Laeva meeskond: Päästevahendid, Fassmer SEL 10,5 150 inimest 4 tk Päästeparv, Viking DKS 100 101 inimest 18 tk Päästeparv, Viking DKS 50 51 inimest 2 tk Päästeplatvorm, Viking DKS 12 inimest 1 tk Kiirvalvepaat, Fassmer FRR 6.1 1 tk Valvepaat, Viking 4.7 GRB1 1 tk
equivalent units). Registermahutavus ehk registertonnaaz (Registred tonnage) määratakse Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (1969) ette nähtud mõõdu- reeglite järgi. Jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. Puhasmahutavus ehk netotonnaaz, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused
units). Registermahutavus ehk registertonnaaz (Registred tonnage) määratakse Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (1969) ette nähtud mõõdu- reeglite järgi. Jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. Puhasmahutavus ehk netotonnaaz, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused
equivalent units). Registermahutavus ehk registertonnaaz (Registred tonnage) määratakse Laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooni (1969) ette nähtud mõõdu- reeglite järgi. Jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaz, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. Puhasmahutavus ehk netotonnaaz, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja reisijateruumide s.o. tulutoovate ruumide mahtu. Mõõtmise tulemused kantakse Mõõtekirja. GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. Tänapäeval on need näitajad (GT ja NT) mõõtühikuta suurused
annaabi.ee 
