Keskkond; Inimeste jõukus; Töötus; Tööjõud; Hind. Majandustingimuste prognoosimine Kuidas keskkond mõjutab ettevõtete poolt rakendatavaid ärimudeleid? Kus, millal ja kuidas teenitakse edaspidi kasumit? Kuidas see mõjutab ja muudab ettevõtte suhteid oma peamiste sidusrühmadega töötajate ja äripartneritega? Majanduse tsüklilisus Langus kogutoodangu vähenemine vähemalt kahel järjestikusel kvartalil Kogunõudluse langus; Kaubavarude kasv; Puhasekspordi langus; Ehitustegevuse aktiivsuse langus; Tööpuuduse kasv; Toorainehindade langus. Languse põhi Kõrge tööpuudus; Madal nõudlus; Investeeringute minimaalne tase; Pessimistlikud ootused; Pankrotilaine. Tõus Kogunõudlus taastub; Ootused muutuvad optimistlikumaks; Investeerimistegevus taastub; Kogutoodang kasvab; Tööpuudus langeb. Tõusu hari Madal tööpuudus; Kõrge kogunõudluse tase; Tootmisvõimsused maksimaalselt kasutatud; Kõrge inflatsioon.
Vastus: Õige Vale Õige Question 2 Punktid: 1/1 Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma Vastus: Õige Vale Õige Question 3 Punktid: 1/1 Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Punktid: 1/1 Okuni seaduse järgi kutsusb 3%-line muutustööhõives esile 1%-lise muutuse RKT-s. Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Punktid: 0/1 Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Vastus: Õige Vale Õige Question 6 Punktid: 0/1 Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset Vastus: Õige Vale Õige Question 7 Punktid: 1/1 Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Punktid: 1/1
Vastus: Õige Vale Õige Question 2 Punktid: 1/1 Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma Vastus: Õige Vale Õige Question 3 Punktid: 1/1 Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Punktid: 1/1 Okuni seaduse järgi kutsusb 3%-line muutustööhõives esile 1%-lise muutuse RKT-s. Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Punktid: 0/1 Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Vastus: Õige Vale Õige Question 6 Punktid: 0/1 Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset Vastus: Õige Vale Õige Question 7 Punktid: 1/1 Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega Vastus: Õige Vale Õige Question 8 Punktid: 1/1
e. Kõik vastused valed 5. Allpooltoodud agregeeritud summadest ei lähe arvesse rahvatulu (NI) arvutamisel: a. Aktsiaseltsi kasum b. Riiklikud siirdemaksud c. Ettevõtjate poolt makstavad laenukapitali intressid d. Renditulu e. Töötasu ja palk 6. Töötasu arvutatakse: a. SKP arvutamisel tulude meetodil b. SKP arvutamisel kulude meetodil c. Puhasekspordi arvutamisel d. Subsiidiumide maksmisel riiklikele ettevõtetele e. Kõik vastused valed 7. Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. Hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel b. Hinnata „tarbjakorvi“ maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. Hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust d. Hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust e. Kõik vastused valed 8
Vastus: õige Klassikute arvates peaksid töötajad majanduslanguse vältimiseks nõustumamadalamate palkadega Vastus: õige Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. Vastus: õige Okuni seaduse järgi kutsusb 3%-line muutustööhõives esile 1%-lise muutuse RKT-s. Vastus: vale Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka Vastus: õige Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Vastus: vale Klassikalise koolkonna arvates reguleeribkogunõudlus end ise Vastus: õige Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase Vastus: vale Kogunõudmine on kõikide üksikkaupade nõudmistekogusumma Vastus: vale Test 7 1. Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import õige 2. Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus
poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT'st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki. Tõene 2. Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Väär 3. Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase. Väär 4. Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset. Väär 5. Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. Tõene 6. Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka. Tõene 7
poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT’st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 – kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki. Tõene 2. Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel „importmiinus eksport”. Väär 3. Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase. Väär 4. Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset. Väär 5. Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. Tõene 6. Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka. Tõene 7
ostmiseks erasektorilt; aga ka kulutused maanteede, politsei,hariduse, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) – et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele – EKSPORTI JA IMPORTI. Eksport (E) on oma maa kaupade müük välismaale (toob raha sisse). Import (I) on välismaal toodetud kaupade müük kodumaale (viib raha välja). Kui lahutame ekspordist kulutused impordile, saame PUHASEKSPORDI: Ep = E – I Mida RKP mõõdab, mida mitte! RKP mõõdab: 1) majandustegevuse ulatust väärtuseliselt. 2) Lõpptoodangut 3) Ühiskonna tootmismahtu kindlal ajavahemikul – tavaliselt 1 aasta. 4) RKP ühe elaniku kohta RKP ei mõõda: 1) negatiivseid välismõjusid inimeste elukeskkonnale seoses tootmisega 2) inimeste vaba aja ja tööaja suhet 3) varimajandust (nt. ümbrikupalk) 4) kodumajapidamistes tehtavat tööd.
vastavalt kas riigist välja või riiki sisse voolama. KEskpanga käitumine sõltub vahetuskursi režiimist Eelarvepoliitika õppetunnid Ujuva kursiga väikese avatud majanduse tingimustes ei anna eelarvepoliitika efekti “Väljatõrjumise efekt”: -suletud majanduses:valitsuse kulutuste kasv ehk ekspansiivne poliitika ehk eelarvepoliitika tõrjub välja erainvesteeringud, sest intressid tõusevad -Väike avatud majandus:-eelarvepoliitika tõrjub välja puhasekspordi, sest vahetuskurss kallineb Rahapoliitika õppetunnid Rahapoliitika mõjutab kogutoodangut Y kogunõudluse komponentide kaudu: Suletud majanduses: Avatud väikeses majanduses: Rahapakkumise kasv ei suurenda maailma kogunõudlus, lihtsalt nõudlus nihkub välismaistelt kaupadelt rohkem kodumaistele. SEega kodumaise SKP kasv (ja ka hõive kasv) saavutatakse impordi vähenemise ja ekspordi suurenemise arvelt Kaubanduspoliitika õppetunnid: Impordi piirangud ei vähenda kaubavahetuse defitsiiti
meetodil: A. koguinvesteeringud B. C+I+G C. kaupade ja teenuste puhaseksport D. kaupade ja teenuste riiklik ost E. töötasu ja palk ANSWER: E 16. Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: A. SKP tulude meetodil B. SKP kulude meetodil, C. RPP kulude meetodil; D. kasutatav tulu; E. isikliki tulu ANSWER: B 17. Töötasu arvestatakse: A. SKP arvestamisel tulude meetodil B. SKP arvestamisel kulude meetodil C. puhasekspordi arvestamise D. subsiidiumide maksmisel riiklikele ettevõtetele E. kõik vastused valed ANSWER: A 18. Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. 60 mlrd. -le ja deflaator 125 kuni 150. Sellistel tingimustel reaalne SKP: A. ei muutu B. suureneb C. väheneb D. ei saa esitatud andmete alusel arvutada E. kõik eelnevad vastused valed ANSWER: A 19. Kui nominaalne SKP ja hindade tase tõusid, siis: A. reaalne SKP ei muutunud B
12. 2017. aasta teises pooles oli peamine majanduskasvu aeglustaja kaubandus, mis 2016. aastal oli majanduskasvu eestvedaja. a) Õige b) Vale 13. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 2016. aasta võrreldes 5,0%. a) Õige b) Vale 14. SKP kasv ületas 2017. aastal teist aastat järjest töötatud tundide ja hõivatute arvu kasvu. a) Õige b) Vale 15. 2017. aastal kasvas sisemajanduse nõudlus tänu puhasekspordi kasvule. a) Õige b) Vale VI test majanduskasvu prognoos 1. Nii Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kui Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on prognoosinud aastaks 2018. sarnast majanduskasvu maailmas. Kas nende organisatsioonide prognooside kohaselt kasvab maailmamajandus aastal 2018: a) 2,7% b) 3,6% c) 3,7% 2. Kuidas on arenenud riikide majanduskasvu väljavaated muutunud võrreldes varasema prognoosiga? a) Halvenenud b) Jäänud samaks
rohkem säästma ja vähem tarbima ning ettevõtteid vähem investeerima; tagajärjeks on kogunõudluse vähenemine. Rikkuse efekt - Kui hind langeb, siis nõudlus tõuseb ning kui hind tõuseb, siis nõudlus langeb (liiga kallis, et osta, ostan vähem) Välismaiste ostude mõju -- kodumaise hinnataseme tõustes hakatakse tarbima suhteliselt odavamaid importkaupu, samas ekspordivõimalused halvenevad. Tagajärjeks on puhasekspordi ja kogunõudluse vähenemine. Peamised kogunõudlust (lisaks hinnatasemele) mõjutavad tegurid: (kogunõudluse kõvera nihe) 1) tarbija eelistusete muutumine (C) - Kodumaiste vs importkaupade tarbimine - Tulevikuootuste muutused - Muutused maksuseadustes - Säästmiskalduvuse muutused 2) investeeringud (I) (Investeeringute mahu muutumine) - Intressimuutused, kasumiootuste muutumine, maksud ettevõtlusele - Tehnoloogia areng (muutused)
kulutused maanteede, politsei, hariduse, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t. riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele EKSPORTI JA IMPORTI. Eksport (E) on oma maa kaupade müük välismaale (toob raha sisse). Import (I) on välismaal toodetud kaupade müük kodumaale (viib raha välja). Kui lahutame ekspordist kulutused impordile, saame PUHASEKSPORDI: Ep = E I Import arvestatakse maha seepärast, et kulutusi importkaubale arvestatakse juba eelmise kolme juures. Kuna uurime kodumaist toodangut, siis ei arvesta teistes riikides toodetud kaupu ja lahutatakse. Nüüd saame kuludest lähtuvalt RKP: RKP = T + I + V + (E - I )= T + I + V + Ep 6.5 Mida mõõdab ja mida ei mõõda RKP RKP mõõdab: majandustegevuse ulatust väärtuseliselt. Eristatakse:
sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t. riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele EKPORTI JA IMPORTI. Eksport (E) on oma maa kaupade müük välismaale (toob raha sisse). Import (I) on välismaal toodetud kaupade müük kodumaale (viib raha välja). Kui lahutame ekspordist kulutused impordile, saame PUHASEKSPORDI: Ep = E I Import arvestatakse maha seepärast, et kulutusi importkaubale arvestatakse juba eelmise kolme juures. Kuna uurime kodumaist toodangut, siis ei arvesta teistes riikides toodetud kaupu ja lahutatakse. Nüüd saame kuludest lähtuvalt RKP: RKP = T + I + V + (E - I )= T + I + V + Ep 6.5 MIDA RKP MÕÕDAB; MIDA EI MÕÕDA? RKP mõõdab: 1) majandustegevuse ulatust väärtuseliselt.
tarbimine ja kogunõudlus vähenevad samuti. Intressimäära mõju - hindade kasvades suureneb ka intressimäär, mis motiveerib majapidamisi rohkem säästma ja vähem tarbima ning ettevõtteid vähem investeerima; tagajärjeks on kogunõudluse vähenemine. Välismaiste ostude mõju - kodumaise hinnataseme tõustes hakatakse tarbima rohkem odavamaid importkaupu, samas ekspordivõimalused halvenevad. Tagajärjeks on puhasekspordi ja kogunõudluse vähenemine. Kogupakkumine (QS või AS aggregate supply) on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Kogupakkumine kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul. Ettevõtted lähtuvad tootmismahu määramisel kasumi maksimeerimise eesmärgist, arvestades lõpptoodangu ja tootmissisendite (sh
annaabi.ee 
