Nine lives of a cat üheksa elu nagu kassil a cat on a hot tin roof ei püsi pudeliski paigal a cat nap lõunauniakut tegema cat got your tongue?- Oled keele alla neelanud? have kittens paanika rain cats and dogs vihma sadama nagu oavarrest fight like cats and dogs vaidlevad nagu koerad ja kassid play cat and mouse with (someone) kassi ja hiirt mängima not enough room to swing a cat nagu kilud karbis
Ei näe sõrmegi suhu pista- ON VÄGA PIME Jänes on põues- KARDAB Ei lausu musta ega valget- ON VAIT Mängib esimest viiulit- ON LIIDER Leidis uue omaniku- VARASTATI On pigis- ON TÄRBAS OLUKORRAS Pühkis tolmu jalgelt- VÄGA LIHTSALT Nagu hane selga vesi- JÄTAB ÜKSKÕIKSEKS Võttis jalad selga- LÄKS ÄRA Nagu kass ja koer- TÜLIS Kahe silma vahel jääma- UNUNEMA Nagu vors koera kaelas- EI PEA KUIGI VASTU Leiba luusse laskma- PUHKAMA Ei seisa pudeliski paigal- ÄÄRMISELT PÜSIMATU Vaene kui kirikurott- VÄGA VAENE Liimist lahti- HALVASTI TUNDMA Segi kui puder ja kapad- TÄIESTI SEGAMINI Nagu lepsase reega- EBAMEELDIVAST OLUKORRAST VEEL HULLEMASSE OLUKORDA SATTUMA Nagu õlitatud välk- VÄGA KIIRESTI Vasikuga võidu jooksma- MÕTETULT TEGUTSEMA Nagu silgud pütis- VÄGA KITSAS Vihma käest rästa alla- LAHKUS Nagu puder ja kapsad- SEGAMINI Ajas puru silma- VALETAS
Kompositsioon- koostisosade ühendamine tervikuks Komöödia-koomilise sisuga, naeruvääristatakse inimese pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni, lõpevad enamasti õnnelikult Kulminatsioon-tegevuse pinge haripunkt Kõnekujund-sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavaimad: epiteet, metafoor, võrdlus. Kõnekäänd-piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks (nt. ei seisa pudeliski paigal). Lüroeepika - põimuvad lüürika ja eepika: jutustava sisuga lüüriline luule. Suurvormid: eepos, ballaad. Lüürika-iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Tunnused: riim, stroof, värss. Vormid: ood, sonett, hümn. Metafoor-tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Peidetud võrdlus sinitaeva silm. Miljöö-aeg-ruum Miniatuur-iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus
Kujundlik keel. Harjutused. 1. Leidke fraseologismidele kõrvaltulbast vasted. A 1. oma nahka turule viima 4.tal on häda käes 2. ei püsi pudeliski paigal 6.ära rikkuma 3. nagu õlitatud välk 1.end ohtu seadma 4. tal on vesi ahjus 8.korralikumaks muutuma 5. tal on vesi suus 7.ebaõnnestuma 6. vussi ajama 5.ta vaikib 7. liiva jooksma 9.ühesugused halvad mõlemad 8. meelt parandama 10.väga samased 9. võta üks ja viska teist 3.väga kiiresti 10
ühiskondlikke normide seisukohalt. Vanasõnadele on lähedane aforism vaimukas ütlus, milles sisaldub üldistatud mõte või elutõde. Mõistatus- on sõnaline peite pilt. Ta sisaldab küsimust, millele peab vastama. Näide: kanda jõuad, lugeda ei jõua?(juuksed) Kõnekäänd- on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. Näide: ei seisa pudeliski paigal. Kõnekäänud- Kallas nagu oavarrest; kadus nagu tina tuhka; ei seisa pudeliski paigal; käib nagu kass umber palava pudru; üleliigne nagu viies ratas vankri all; vesi ahjus; leiba luusse laskma; võta näpust; külm nagu hundilaut; ninapidi vedama; tegi sääred; võta silm näpu otsa; nagu hane selga vesi; nagu kana takus; kops läheb üle maksa. 1.Mis on rahvaluule? 2. kuidas rahvaluule jaugneb?(skeem) 3. regivärsilise rahvaluule tunnused?(algriim jne) 4.Mainasjutt, selle tunnused
Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. Kordus- stilistilne võte, is seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamisel. Kulmintatsioon- teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kõnekäänd- rahvapärane väljend, mis annab lühidalt piltikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omdause iseloommustuse. N: Tõnu ei seise pudeliski paigal. Lugulaul- jutsutav luuleteos. Lõik- tekstiosa taandreast taandereani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. Lüroeepika- kirjanduse põhiliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Lüürika- kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja emeeleolude esitamisel. Kolm peamist vormitunnust on riim värss ja stroof.
Kass sööb rohtu (keegi teeb midagi, mis talle Võta silm näpu otsa! ( vaata teravalt). sugugi ei sobi). Hambad varna panema (nälgima). Nahkpüksid jalga saama (rikkaks saama). Tal munad kübara all (ei tereta). Liimist lahti (korrast ära). Laseb teise selja peal liugu (elab teise kulul). Ega asi süüa küsi. Ei püsi pudeliski. Ega kirikuhärra kurdi pärast kaht jutlust ei pea. Tal ilmast ilma üks laul. Ega lämmi luud ei riku. Kes vaese häda usub! Ei salli silma otsas. Kas oled klaassepa poeg, et läbi paistad? Ega see asi maast ei ole võetud. Tulid tuld otsima, ega sa muidu nii ruttu ära ei lähe. Elab peost suhu.
120. Ära kiida iseennast, lase teistel kiita. 121. Ära otsi hobuse seljast. 122. Ööbik laulab öölaulu,kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu. 123. Ühenduses peitub jõud. 124. Ühte tundi tuluta, ära iial kuluta. 125. Üleannetu poiss ja pahur siga need teevad alati pahandust. 126. Ülekohus ei seisa kotis. 6 KÕNEKÄÄNUD 1. Ajas pilli lõhki. 2. Ei lausu valget. 3. Ei seisa pudeliski paigal. 4. Hea nagu ema süda. 5. Jahvatab nagu tatraveski. 6. Jooksis vasikaga võidu. 7. Jäi kahe silma vahele. 8. Jänes põues. 9. Kadus nagu tina tuhka. 10.Kadus nagu vits vette 11.Kange nagu juurikas. 12.Kaval nagu rebane. 13.Kädistab nagu harakas. 14.Laisk nagu porikärbes. 15.Lasi leiba luusse. 16.Nagu hane selga vesi. 17.Nagu kass ja koer. 18.Nagu kass ümber palava pudru. 19.Nagu kana takus 20.Nagu kits kahe heinakuhja vahel.
Peeter I vms). PAJATUS on tõsieluline jutuke, milles puudub mütoloogiline osa. Nt ,,Juhtum surnuaias" NALJAND naljalugu, tõsieluline, põhineb enamasti sõnamängul, nt ,,Soe piim". MÜÜT on muistend, mille tegelasteks on jumalad. Enamasti räägib maailma ja selle nähtuste tekkest jne RAHVALUULE VÄIKEVORMID MÕISTATUS koosneb küsimusest ja vastuses, küsimus on peitepilt, nt Talvel sööb ja suvel magab, ihu soe, aga verd ei ole? (Ahi) KÕNEKÄÄND (ei püsi pudeliski paigal) JA VANASÕNA (Enne mõtle, siis ütle) eristab see, et vanasõna on terviklik lause, kõnekäänd aga fraas, väljend, mille tähendus selgub vaid lauses, kontekstist, nt ümber palava pudru käima. 2. Kirjandus jaguneb ilukirjanduseks, publitsistikaks ja aimekirjanduseks. ILUKIRJANDUS rahuldab inimese esteetilisi vajadusi, see pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei esitata tõelist maailma, vaid pakutakse selle tõlgendust
valge laudade vahele. kindla koha, aja, inimeste väljend, lühike piltlik ütlus, või sündmustega. mis iseloomustab · neljajalaline trohheus Peegeldavad rahva poeetilises vormis mõnda värsimõõt, mille puhul arusaamu loodusnähtustest olukorda, nähtust, eset või vahelduvad rõhulised ja ja ühiskonnast, nende sisu isikut. rõhuta silbid neli korda peeti tõeseks. Ta ei seisa pudeliski paigal. Liigu linnu keelekene · vägilasmuistendid Talle oli see nagu hane - v / - v/ - v/ - v tegelasteks kalevipoeg, selga vesi. Suur Tõll, Vanapagan uuem e lõppriimiline · tekkemuistendid rahvalaul rahvalaulu liik, seletavad maa, inimeste, mida iseloomustab loomade, erinevate nähtuste · lõppriim häälikute jne tekkimist kokkukõla värsside lõpus · kohamuistend on seotud
kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputilgake". 24. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal. Talle oli see nagu hane selga vesi. 25. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas Kullase valgusega
kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputilgake". 24. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal. Talle oli see nagu hane selga vesi. 25. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas Kullase valgusega
kena kirstu keskeelle, muistend rahvajutt, mille väljend, lühike piltlik ütlus, valge laudade vahele. sündmustik on seotud kindla mis iseloomustab poeetilises koha, aja, inimeste või vormis mõnda olukorda, · neljajalaline trohheus sündmustega. Peegeldavad nähtust, eset või isikut. värsimõõt, mille puhul rahva arusaamu Ta ei seisa pudeliski paigal. vahelduvad rõhulised ja loodusnähtustest ja Talle oli see nagu hane rõhuta silbid neli korda ühiskonnast, nende sisu peeti selga vesi. Liigu linnu keelekene tõeseks. - v / - v/ - v/ - v · vägilasmuistendid tegelasteks kalevipoeg, Suur uuem e lõppriimiline Tõll, Vanapagan rahvalaul rahvalaulu liik, · tekkemuistendid mida iseloomustab seletavad maa, inimeste,
3 Tee või tina; Tulgu kas või pussnuge (ja pisikesi poisse) alla 3) gi/ki-, ka- fraasid (tavaliselt eitavais lausetes): Ei anna kivi ka pähe lüüa; Ei jõua kolmenigi lugeda; Ei kannata ta varjugi (näha); Ei liiguta lillegi; Ei lõika hapupiimagi; Ei näe oma nina ettegi; Ei näe oma ninagi pähe; Ei näe selget päevagi; Ei näe sõrmegi suhu pista; Ei pilguta silmagi; Ei salli silma otsaski; Ei seisa pudeliski paigal; Ei tee kõverat kõrtki; Ei vea villast lõngagi katki; Koer ka ei haugu takka; Mitte karvavõrdki; Pole aega kõrvatagustki sügada ~ ninagi nuusata; Pole krossigi väärt; harvem tuleb ette ka jaatavaid vorme: Ajab surnud ka naerma; Küla seadki ~ koeradki naeravad; See on siililegi selge 4) da-infinitiiviga fraasid: jalaga segada; kiviga visata; käega katsuda Need vormid liituvad tihti omavahel ja vahelduvad muude rõhusõnadega (laus-, päris, täitsa).
läbikäimisest publikuga ning oskusest valitseda oma häält, mõtteid ja kuulajaid. kõnekujund vt troop. kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändu on võimalik mõista vaid lauses. Olenevalt lausest võib kõnekäänu tähendus muutuda. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal. Talle oli see nagu hane selga vesi. L lakonism napisõnaline kokkusurutud väljenduslaad. Näiteks: Esimesed pikad püksid. Kooliplikad. Spordihaigus. Esimesed tantsusammud, läilus paberossimaigust. (Ralf Parve.) lame stiil keelekasutus, mida iseloomustab piiratud ja ilmetu sõnavara ning algeline lausestus. lastekirjandus kirjandus, mis on mõeldud lastele ning arvestab nende vajaduste ja ootustega. Lastekirjandus sündis 18. sajandi valgustusajal.
värvitud juustes või nina- ja nabaneetides, kõige äärmuslikumatel juhtudel alkoholis või muudes meelemürkides – need väljendaksid tema jaoks just- kui tema individuaalsust ja meeleheidet. Niisuguse lapse alasooritamine peidab endas märksa tõsisemaid probleeme kui lihtsalt halvad hinded. Järgmine näide kvalifitseeritakse sageli “hüperaktiivsuseks”, kuid pei- dab endas pigem andekat ülienergilist last. Ta on organiseerimatu, lohakas ega seisa pudeliski paigal. Tema käitumist iseloomustab pidev muutumine, kaos, müra ja möll. Ta hinded on ebaühtlased ja keegi ei saa õieti aru, mil- les on asi. Ta kodutööd on pidevalt kadunud kohutavas segaduses olevas toas või koolikotis. Ta kuulab õpetajat ainult kohati ja eirab korraldusi, reegleid ning hoiatusi. Kummalisel kombel paneb ta hästi tähele niisugu- seid teateid, mis lubavad midagi meeldivat. Riiukukk on samuti sage alasooritaja. Selline laps on harjunud jonni
annaabi.ee 
