selge, et maa on kerakujuline, vaidlesid siiski mõned vastu, sest see oli väidetavalt vastuolus Piibliga. Samuti arutleti selle üle, et maakera teisel pool elavad inimesed peaksid seisma pea alaspidi ja vihma sajaks alt üles. Niisiis, kuigi kuni 15. sajandini uskus pea kogu inimkond, et planeet Maa on lapik, ei olnud selle väite korral tegemist teadmisega, sest nüüdseks me teame, et elame kerakujulisel planeedil. Siit võib teha järelduse, et iga väide võib olla pseudoteaduslik ka juhul, kui kogu inimkond seda usub, sest hiljem võib keegi või miski jälle selle väite ümber lükata. Tänapäeval eksisteerib ikka veel inimesi, kes olenemata hulgast tõestusmaterjalidest ei usu siiski, et maakera on ümmargune. Sama näite põhjal võib teha järelduse, et ka ebausaldusväärse väite korral võib tegemist olla siiski tõega. Kui esimene inimene, kes lõi teooria maakerast, kui mitte lapikust, naerdi kindlasti välja. Arvestades selle aja teadust, tundus see
8. Paranormaalne nähtus ehk spiritualistlik ontoloogia (nt vaimud, jumalad, deemonid, haldjad). Paranormaalne nähtus on siis kui nähtust ei ole seletatav kaasaegse teaduse raames, kui nähtus ei ole seletatav teaduslikult ilma suurte muutusteta teaduses ning kui nähtus räägib vastu tavapärastele arusaamadele asjadest, millega nähtus on seotud. 9. Pseudoteadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad ekslikult peavad teaduseks või teaduse haruks. 10. 1) Pseudoteaduslik mõtlemine hoidub tavaliselt täpsusest mõistetes ja loogilismatemaatilisest täpsusest (nt kreatsionism, nõidus) 2) Pseudoteadus tugineb tavaliselt väga selgusetule ja halvasti piiritletud ontoloogiale 3) Pseudoteadus viitab sageli müütidele (nt kreatsionism) ning alusetutele mõistatustele (nt UFO-d)
massiivne alalõug. 5. HOMO SAPIENS Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev liik- Homo sapiens ehk tarkinimene. Nad olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Neandertallased elasid nende kõrval edasi kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. 6. NEGRIID- Negriidne rass ehk negriidid (kõnekeeles ka must rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata pseudoteaduslik inimkonna alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv. 7. EUROPIID - Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, "kaukaasia rass") on levinud käsitluse järgi inimrass, mille põlisasuala on Euroopa ning mis on levinud ka Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse, ning Okeaaniasse
ma ei saa aru, miks peab vägisi neid saavutusi meileprojetseerima. Maie Remmel üritab iga hinna eest eestlasi siduda ülejäänud maailma kultuuriruumiga ja arengutega. Näiteks on ta pidanud ettekannet teemal: Tee neandertallasesteestlaseni. Kahjuks ei räägi autor sellest, miks uurib ta just Muinas-Eestit ja just sellisest aspektist. Tahaks teada, mis ta üldse selle teemani viis, see aitaks kindalsti seda raamtut paremini mõista.Kas antud uurimus on teaduslik või pseudoteaduslik? Väliselt oleks justkui tegemist teaduslikuga. Aerofotod, tabelid ja kaardid annavad tööle juurde teadusliku kaalu.Pseudoteadus pretendeerib alusetult teaduslikkusele, kui lähtuda Imre Lakatosist. Antud teos tundubki väliselt teaduslik aga sisuliselt on tegemist lihtsalt poplaarteadusliku kirjutisega. Teadus tundub antud olukorras olev nagu kaubamärk. Chalmersi sõnul õigustatkse sel juhul
a. juba 1649 ning 1938.a. 1434. Eesti põllumajanduses valitsenud olukorra kohta kirjutas 1936. a. ajalehes "Meie Maa" Eesti Maapanga tollane president V. Johanson: "Varisesid talundid ja töökaid perekondi paisati tänavale inimesteks, kellelt võeti ta kodu ja koht ... Oksjonihoiatusi tuli saata tuhandeile talundeile." Selleni viis talurahva majandusliku olukorra valitsevate ringkondade agraarpoliitika, mille teoreetiliseks baasiks oli pseudoteaduslik nn väiketalumajapidamise püsivuse teooria. Kas tuleb tuttav ette? Meenutagem! Ka tänapäeval on Eestis erakondi, kes propageerivad ja juurutavad väiketalupidamist maal. Mõtlematult, kibekiiresti asuti kolhoose-sovhoose lammutama, selle asemel et neid ühistuteks muuta. Ometi olid ühistöö kogemused Eesti põllumajanduses olemas juba siis, kui Venemaal polnud neist veel aimugi. Idee algatajaks oli Jaan Tõnisson, kes ajalehes "Postimees" ülistas ühistegemist põllumajanduses ja
võistlevad teooriad. Meil ei ole alati piisvalt empiirilisi fakte. Miks füüsika etalon: Tänapäeva meie teadus on teoreetilisi mudelid konstrueeriv – sellele vastab hästi füüsika. Nii mõnigi teadlane ütleb, et teadmine on siis, kui piisavalt palju inimesi seda usub, ometi on rahvahulgad olnud kinni absurdsete veendumuste küljes. Teadusliku käitumise tunnuseks on teatud skeptitsism isegi kõige südamelähedasemate teooriate suhtes. Seega saab väide olla pseudoteaduslik ka siis, kui ta on kõrgel määral usaldustäratav. Teooria teaduslik väärtus sõltub asjaolust, millist objektiivset toetust teoorias leiduvad oletused leiavad faktidelt. teooriad peavad toetuma faktidele – teadusliku mõtlemise alus. Tänapäeval – faktide alusel ei saa tuletada paikapidavat teooriat. Teaduse sünniaeg – 17. Saj. Pole olemas teaduslikku teoloogiat ja järelikult ka teoloogilist teadmist! Teadus vajas tingimata tõestust. Faktide abil kontrollimata teooriad peeti
uurimisprogrammide metodoloogias. Miks Imre Lakatosi arvates ei ole võimalik anda filosoofilist teaduslikkuse määratlust tuginedes induktivistlik-empiristlikule vaatekohale ega ka falsifikatsionismi abil. Millise teaduslikku kriteeriumi ta ise välja pakub? Kas minu teadusalas on selliseid uurimisprogramme nagu Lakatos kirjeldab? Kas pseudoteaduses ei võiks samasuguseid leiduda? Mis teeb eristuse? Kas iga taandarenev programm ikka on pseudoteaduslik? Milliseid teaduse ja pseudoteaduse vahele häävaid variante kirjeldab füüsik Peeter Saari? Kuidas tunda ära, kas tegemist on teadusega? (Lakatos, Vihalemm, Saari). Lisaks Chalermi 1-4 ptk ja eriti 7 ja 11 ptk. KV. Vihalemm leiab, et Lakatose metodoloogia pole õige. Lakatos ei taha anda juhiseid edasiseks teadustööks e kuidas kasutada tema lähenemist; Laktos ei selgita, miks füüsika on teadustest ülim; Lakatos ajab ratsionaalsust ja objektiivsust valesti taga jne
nad peavad võimaldama püstitada hüpoteese, mis oleksid selgesti kontrollitavad; hüpoteesidest peaks tulenema loogilised selgepiirilised järeldused, mida saab võrrelda olemasolevate teadmiste ja faktidega; fakte saadakse kindla katsemetoodikaga; tulemusi tuleb analüüsida ja selgitada miks hüpoteesist saadud järelduste ja faktide kõrvutamine andis just sellise tulemuse, st tuleb püüda asjale anda teaduslik seletus. (II) Pseudoteaduslik (teadusesarnane). Ei ole täidetud kõik teaduslikkuse nõuded, nt eeldusi ei saa kontrollida, katse pole korratav, tingimusi ei saa luua; hüpotees eeldab tõestamiseks erilist situatsiooni; uued hüpoteesid uute faktide seletamiseks; pole mehhanismi õpetuse korrigeerimiseks; katse pole formuleeritav ka tingimuste olemasolul (III) Ebateaduslik (parateadused, jms). Lisaks ratsionaalsetele tõdedele eeldatakse ka irratsionaalsete algete või infohankimisteede olemasolu
Üks psühholoogia rakendamise võimalusi kriminaalmenetluses, kus põimuvad õiguslikud, psühholoogilised, füsioloogilised ja tehnilised küsimused, on emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika. Laiemalt on see valdkond tuntud valedetektori ehk polügraafi kasutamisena. Kogu problemaatika on kuni praeguse ajani väga diskuteeritav ja võib leida valedetektori kasutamise tuliseid pooldajaid ning vähemalt sama tuliseid eitajaid ("pseudoteaduslik tehnika"). Valedetektori veendunud pooldajad on tavaliselt õiguskaitsesfääriga seotud isikud, luureametkonnad, isikud, kes tegelevad pisiriisumiste ja raiskamiste uurimisega, samuti entusiastlikud teadlased, kelle tegevus on pühendatud antud probleemi teaduslikule uurimisele. Vastaste hulka kuuluvad tavaliselt kodanikuõiguste kaitsjad, paljud juristid (sh. advokaadid) ja teised teadlased, kes antud probleemistikku uurivad.
annaabi.ee 
