milleks nad siia ilma loodud on ning mis võiks olla nende elueesmärk ning õnn. Inimesel on loomuses tahe olla õnnelik. Soov oma elu õnnelikut elada on nii suur, et pole aega ennast tundma õppida.Tegeletakse raha teenimisega, suhete lappimisega ja oma vajaduste rahuldamisega. Ma arvan, et õnnelikuks saamiseks on vaja kõigepealt oma mina paremini tundma õppida ning avastada maailma, et leida oma eduks võimalusi, mida esmapilgul ei pruugitagi märgata. Kasutades neid koos oma eriliste omadustega, võiksimegi saavutada oma edu ning õnne.
vägivaldse või pornograafilise sisuga näidendeid, vanematele aga liiga lapselikku ja lihtsat. Näitekirjandi kirjutamise tähtsaim osa on aga kindlasti laval toimuva kirjeldamine. Kõik peab olema täielikult paigas ja ka teostatav. Antud kirjeldused annavad lugejatele ja vaatajatele ülevaate laval toimuvast. Laval toimuva kirjeldamise kõrval on sama tähtis ka ääremärkuste tegemine. Sinna võiks kirjutada näiteks näitlejate näoilmed, hääletoon jms. Tihti ei pruugitagi tekstist muud moodi aru saada, kui vastava näoilme ja hääletooni kasutamisel. Tähtis on ka teada, millises zanris see näidend olema hakkab: kas tragöödia, komöödia või draama. Tragöödia, kui kurva sisuga näidend, sobiks rohkem täiskasvanud inimestele nagu ka draama, kuid komöödia lastele, sest lapsed peavad rohkem lugu huumorist. Isiklikult kirjutaksin mina komöödia, sest seda oleks kõige lihtsam kirjutada
On ka võimalus välismaale tööle minna, kus on veelgi suuremad palgad ja see võibki olla mõnele inimesele uue elu algus. Vahest otsustatakse võtta peale gümnaasiumi enne ülikooli minekut üks puhkeaasta, et vaadata maailmas ringi ja nii teada saada, mida tema hing tegelikult teha ihaldab. Käies maailmas ringi ja nähes teisi kultuure võib paljudel maailmast hoopis teine pilt ette tulla ja inimene võib endale hoopis uued väljakutsed saada. Ei pruugitagi üldse tagasi kodumaale naasta ja nende elu ongi nüüd kuskil välisriigis elades ja töötades või hoopis õppides. Vahel tulevad ka lõpetajad peale ülikooli lõpetamist kodumaale tagasi, aga see on väga harv juhus. Tavaliselt nähes maailma suuremas pildis ja olles väga uudishimulik ei kisu miski noori kodumaale tagasi. Noortele meeldib proovida uusi asju ja kohata uusi huvitavaid inimese üle kogu maailma.
Eelarvamuste ja sallimisega on igal inimesel ilmselt kokkupuuteid juba elu esimestest aastatest. Olgu selle alguseks saanud lasteaed, kool või täiskasvanute mõju. Lastele õpetavad vanemad juba sünnist saadik vahet tegema heal ja halval, kuid siiski põlatakse kõike võõrast ja teistsugust, olenemata sellest, kas on tegemist hea või halva nähtusega. Kool on muidugi tänapäeval koht, kus eksisteerib sallimatust päris palju. Inimeste suhtes, keda tegelikult ise ei pruugitagi tunda, võetakse vastu eelarvamus, mida on kuuldud kelleltki teiselt ja seda ei proovitagi muuta. Inimesi halvustatakse ja kiusatakse taga nende ususliste tõekspidamiste, seksuaalse orientatsiooni ja nahavärvi tõttu. Suures osas on meie ühiskonnas inimestel eelarvamus islamimaalastega ja teine suur grupp on homoseksuaalid. Kui nähakse tänava peal kõndimas mõnda islamimaalast või kaht samasoolist käest kinni kõndides, vaadatakse neid kohati väga halvustava pilguga
ta otsima uut, mida püüda, seega on see ringjoon, millest ei ole võimalik väljuda. Selleks mõtteks võib olla kasvõi mängimine , mis on laste eesmärk, või eesmärk suureks saada. Noored, kes ootavad, et saaksid 18. aastaseks, usuvad, et nende elu mõte muutub siis täielikult, kui nad selle vanusepiiri ületavad, kuid peab tõdema, et tegelikult ei muutu midagi. Niisiis on elu mõte väga keeruline ja sellest ei pruugitagi alati selgelt aru saada ja sageli jääb see ka inimeses endas teadmatuks. Nagu selgus internetist otsides ja foorumitest lugedes on inimese elu mõte elada, süüa ja sigida, kuid see on siiski ainult meie algne mõte, sest igaüks peab ise endale siiski seadma mõtte, mida ta austab ja täita üritab. Nagu ütles Budda, siis elu koosnebki meie mõtetest ja ilma mõtteta ei saa me eksisteerida. Jaan Kaupmees XII klass
Inimeses on palju varjatud külgi, millest meil endalgi palju aimu pole. Need võivad esile tõusta ohuolukordades või ekstreemsetes situatsioonides. Näiteks ränga liiklusõnnetuse puhul võib ka varem väga enesekindla ja tugeva inimesena tundunud persoon kaotada enesevalitsuse, tarduda või lausa minema joosta. Tavaolukorras oleks ta kindlasti teisiti reageerinud. Sel hetkel valitseb inimesi midagi saladuslikku, mis muidu on peidus ja millest ei pruugitagi isegi teada. Midagi sarnast juhtus "Idioodis" ka Ganja Ivolginiga. Ta oli väga auahne mees, teda oli võimalik ära osta ning ta ihkas elada rikkalikult. Aga kui Natasja Filippovna sada tuhat rubla kaminasse viskas, selleks, et vaadata, kas Ganja võtab raha tulest välja, siis Ganja seisis liikumatult. Ta soovis ruumist lahkuda, kuid peale mõnd sammu kukkus kokku. Natasja võttis raha ise tulest välja ja pani Ganja kõrvale, ise öeldes: " Näe, ei läinud ikka, pidas vastu
Kõrge kontekstiga kultuure iseloomustab suur ühiste teadmiste määr, mis tähendab, et enamik informatsiooni sisaldub kontekstis ja mistõttu verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Ühiskonna liikmetelt eeldatakse ühesugustest normidest ja tõekspidamistest kinnipidamist. Omade ja võõraste vahel tehakse suuremat vahet ja üksteisele loodetakse enam kui madala kontekstiga kultuurides. Jutt käib asja ümber, kuid asjast endast ei pruugitagi rääkida, vestluspartneri ülesanne on kõnelejast aru saada. Eeldatakse, et ka mitteverbaalne sõnum on arusaadav. Mitmetele kultuuridele, kust pagulasi tuleb on iseloomulik suhtlemisel kõrge kontekst, saabutakse aga madala kontekstiga riikidesse. Seega on konflikt juba aimatav. Näitena kõrgest kontekstist võib tuua Prantsusmaad, Hispaaniat ja Aasia maid. Madala kontekstiga kultuurides räägitakse enamasti otse. Seetõttu on jutu sisu nii
tingituid hapnikunälg jalalihastes. 27 Kui haigus süveneb, siis võivad valud tekkida ka rahuolekus. Verevarustuse parandamiseks on olemas ravimid, mida määrab arst. Vajadusel tehakse operatsioon, mille käigus asendatakse kahjustatud veresooned teistega. 11.8 Muud probleemid Diabeediga kaasnevaid tüsistusi on väga erinevaid, nende seas ka selliseid, mida ei pruugitagi käsitleda just diabeedist tuleneva tüsistusena. Haigus võib põhjustada naha- ja limaskestade probleeme (lipoidnekrobioos, lipoatroofiad ja lipohüpertroofiad süstekohtadel), hammaste kahjustused jm. 28 12. Toitumine Toitumisel on diabeediravis väga oluline osa. Õige toitumine aitab saavutada ja hoida vere
arvu (ületäitumine) ning nulliga jagamist kontrollida sama catchi sees, siis võib piirduda ArithmeticExceptioni püüdmisega. Kui aga kummagi olukorra jaoks on soov käivitada eri kood, siis tasub need eraldi kinni püüda. Viga jääb kinni ainult ühes catch-plokis. Seepärast pannakse detailsemad erindid püüdmisel ettepoole ning üldisemad tahapoole. Muidu juhtuks, et teade jääb üldisematele tingimustele vastavasse plokki kinni ja väljavalitud lõiku kunagi ei pruugitagi. Tahtes kõik teated kindlasti 63 kätte saada, võib lõppu panna catch(Exception). Sellele tüübile vastavad kõik veateated - ka need, mis on kõigist muudest püünistest juba mööda tulnud. Juhul, kui soovitakse saabunud veateate andmetega midagi lähemat ette võtta, saab selle püüda omaette muutujasse ning sealtkaudu erindiobjektiga suhelda. Nagu näiteks catch(FormatException probleem){ Console
arvu (ületäitumine) ning nulliga jagamist kontrollida sama catchi sees, siis võib piirduda ArithmeticExceptioni püüdmisega. Kui aga kummagi olukorra jaoks on soov käivitada eri kood, siis tasub need eraldi kinni püüda. Viga jääb kinni ainult ühes catch-plokis. Seepärast pannakse detailsemad erindid püüdmisel ettepoole ning üldisemad tahapoole. Muidu juhtuks, et teade jääb üldisematele tingimustele vastavasse plokki kinni ja väljavalitud lõiku kunagi ei pruugitagi. Tahtes kõik teated kindlasti kätte saada, võib lõppu panna catch(Exception). Sellele tüübile vastavad kõik veateated - ka need, mis on kõigist muudest püünistest juba mööda tulnud. Juhul, kui soovitakse saabunud veateate andmetega midagi lähemat ette võtta, saab selle püüda omaette muutujasse ning sealtkaudu erindiobjektiga suhelda. Nagu näiteks catch(FormatException probleem){ Console.WriteLine("Viga sisendandmetega: "+probleem.Message); }
(ületäitumine) ning nulliga jagamist kontrollida sama catchi sees, siis võib piirduda ArithmeticExceptioni püüdmisega. Kui aga kummagi olukorra jaoks on soov käivitada eri kood, siis tasub need eraldi kinni püüda. Viga jääb kinni ainult ühes catch-plokis. Seepärast pannakse detailsemad erindid püüdmisel ettepoole ning üldisemad tahapoole. Muidu juhtuks, et teade jääb üldisematele tingimustele vastavasse plokki kinni ja väljavalitud lõiku kunagi ei pruugitagi. Tahtes kõik teated kindlasti kätte saada, võib lõppu panna catch(Exception). Sellele tüübile vastavad kõik veateated - ka need, mis on kõigist muudest püünistest juba mööda tulnud. Juhul, kui soovitakse saabunud veateate andmetega midagi lähemat ette võtta, saab selle püüda omaette muutujasse ning sealtkaudu erindiobjektiga suhelda. Nagu näiteks catch(FormatException probleem){ Console.WriteLine("Viga sisendandmetega: "+probleem.Message); }
annaabi.ee 
