töötatud välja eelnevate Inteli protsessorite poolt. · 1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 80368 · 1988. aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. · 1989. Intel tutvustab 80486 protsessorit. · 1993. Intel laseb välja esimese Pentium mikroprotsessori. Maksimaalne taktsagedus oli 100 MHz. · 1995. Intel tutvustab Pentium Pro protsessorit, mis on ka aluseks edasistele protsessoritele Pentium II, Pentium III, Pentium M ning Intel Core. · 1997. Intel tutvustab Pentium II protsessorit, mille taktsagedus oli 450MHz. · 1998. Intel tuli välja Celeron protsessoriga. · 1999. Intel tutvustab Pentium III protsessorit, mille taktsagedus ulatus 733MHz. · 2000. Intel tutvustab Netbursti mis saab aluseks uutele Pentium 4 protsessoritele ja hiljem ka Intel Core protsessoritele. · 2006. Intel tutvustab uusimaid Intel Core protsessoreid. · 2010
Socket 7el on 321 pinni totaalselt mõõtmes 37*37 SPGA. Põhi erinevus Socket 7el pole mitte Socket 7 ise, vaid Voltide Reguleerimise Moodul (VMR). Peamine põhjus miks VMR tuli, oli et Intel ja AMD tahtsid, et protsessorid kasutaksid vähem voolu nagu näiteks 3,3V ja 5V. Socket 7 kasutasid AMD K5 ja K6, Cyrix 6x86, IDT WinChip, Intel 5P Pentium, Pentium MMX, Rise Technology mP6 protsessorid. Socket 7 laiendus Super Socket 7 oli tehtud AMD pool K6-2 ja K6-III protsessoritele, et nad saaks kõrgemal sagedusel töödata ja kasutada AGP. Socket 8 Socket 8-l on eriline kandiline socket 387 klemmiga. See toetab FSB kiiruseid 60 - 66 MHz, 3,1 kuni 3,3 V ja toetab Intel Pentium Pro ja Pentium II Overdrive protsessorit. Socket 8-l on eriline klemmide paigutus. Socket 370 Socket 370 oli originaalselt kasutuses Intel Celeron seeria protsessoritel, kuid hiljem oli see ka Pentium III socket. Osad emaplaadid kasutasid socket 370 topelt protsessori socketina.
põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Kiibistikel on hulk tootjaid, neist tuntumad on Intel (toodab kiibistikke vaid omaenese protsessoritele), VIA ja SiS (toodavad kiibistikke nii Inteli kui AMD protsessoritele) ning AMD ja nVidia nForce seeria kiibistikud (vaid AMD protsessoritele). Emaplaadi komponendid · BIOS Eraldi mikroskeem plaadil on BIOS (Basic Input/Output System), mis kujutab endast kaasajal ROM kiipi, kuhu on talletatud andmed arvuti konfiguratsiooni kohta ja millesse salvestatud programmide abil toimub arvuti alglaadimine (boot) kuni juhtimise üleandmiseni kõvakettalt loetavale operatsioonisüsteemile
aprillil 1976, et hakata müüma arvutit Apple I Arvuti hinnaks 666.66 dollarit. 1977 järgmine arvuti. Hinnaks 1298 dollarit LANGUS Aastast 1978 kuni 1983. Jobs lahkus firmast aastal 1985 suurte erimeelsuste tõttu. 1994.aastal kaebas Apple Microsofti kohtusse kuid kaotas kohtuasja. TAASSÜND 1994.-koostöö koos IBM´i ja Motorolaga. Jobs- nõuandja Apple´is. 1994.- koostöö Microsoftiga. TAGASI KASUMIS Lauaarvuti iMac iPod INTEL 2005. aastal tutvustas Jobs Apple'i üleminekut Inteli protsessoritele. 2006. aasta alguses tulid välja uued MacBook Pro'd ja iMacid koos Inteli protsessoritega. iPHONE 2005. aastal tuli Apple välja ka iPhone´iga. Esmakordselt USA turul 29.juunil 2007 iPhone 3G tuli Eestis müügile 2008. a suvel. iPhone 3GS 29. juulil 2009. Ametlik operaator Eestis on EMT. iPAD 27. jaanuaril 2010. esitles Apple uut revolutsioonilist toodet iPad. Apple'i uut tahvelarvutit müüdi esimese päevaga 300 000 ühikut. 2010
operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti
nõudvate komponentidega nagu RAM ja graafika kaart(PCI-E või AGP). Lõunasild on ühenduses põhjasillaga ning kannab hoolt tavaliselt aeglasemate siinide eest nagu näiteks PCI, ISA, USB, Ethernet ja muud. Tänapäeval tuleb kiibistike erinevate tootjate käest, näiteks AMD, Intel, Nvidia, Broadcom ja teised. Protsessor paigaldatakse emaplaadi küljes protsessori pesasse. Protsessori pesasi on tänapäeval tohutult ja igaüks neist sobib ainult teatud protsessoritele. Samas saab neid liigitada pinide asukoha järgi. On olemas neid kahte tüüpi, mida tänapäeva kasutatakse. Need on PGA ja LGA. PGA – Pin Grid Array ja LGA – Land Grid Array. LGA puhul asuvad pinid emaplaadi protsessori pesas. PGA puhul asuvad pinid protsessori enda küljes. Protsessori pesa, mis emaplaadil on määrab ära millist protsessori on võimalik paigaldada. Näiteks Socket G1 ühildub paljude Intel Core i7, i5 ja mõndade i3 protsessoritega.
Linuxi (ja OpenOffice.org) CD/DVD-sid plaaditooriku hinnaga. 6 Windows Ajalugu Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste Wintel võeti
See saadab selle riistvara porti, teise draiverisse või tegeleb sellega hiljem. APId (Application programming interfaces) · ASPI - SCSI seadme liidesele · Carbon ja Cocoa - Macintoshile · DirectX - Microsoft Windowsile · EHLLAPI · Java rakendusliidesed · ODBC - Microsoft Windowsile · OpenAL mitmeplatvormiline heli rakendusliides · OpenCL mitmeplatvormiline rakendusliides tava arvuti protsessoritele ja graafikaprotsessoritele · OpenGL mitmeplatvormiline graafika rakendusliides · Simple DirectMedia Layer (SDL) · Talend integreerib oma andmehalduse BPM'ga Kasutajareziimi draiverid Need draiverid tagavad liidese Win32 aplikatsiooni ja kernelireziimi draiverite või teiste operatsioonisüsteemi komponentide vahel. Vistas on iga printeri draiver kasutajareziimis. Kasutades kasutajareziimi draiveri raamistikku, on võimalik luua kasutajareziimi draivereid,
tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/emaplaat/index.htm ) Emaplaat (motherboard, mainboard) on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja. Kujutab ta endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erinevaid erinevaid: erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Kuvar ehk monitor (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/monitor/index.ht m) Monitor ehk kuvar on seade ilma milleta arvutit pea võimatu kasutada. Lülita korraks monitor välja ja katsu mõistatada, mida arvuti parajasti teeb...raskevõitu, kas pole? Peale selle on monitor seade, mida arvutikasutaja pidevalt ja pingsalt uurib. Seepärast
päringuga teha. See saadab selle riistvara porti, teise draiverisse või tegeleb sellega hiljem. API-d (Application programming interfaces) ASPI - SCSI seadme liidesele Carbon ja Cocoa - Macintoshile DirectX - Microsoft Windowsile EHLLAPI Java rakendusliidesed ODBC - Microsoft Windowsile OpenAL mitmeplatvormiline heli rakendusliides OpenCL mitmeplatvormiline rakendusliides tava arvuti protsessoritele ja graafikaprotsessoritele OpenGL mitmeplatvormiline graafika rakendusliides Simple DirectMedia Layer (SDL) Talend integreerib oma andmehalduse BPM'ga Kasutajareziimi draiverid Need draiverid tagavad liidese Win32 aplikatsiooni ja kernelireziimi draiverite või teiste operatsioonisüsteemi komponentide vahel. Vistas on iga printeri draiver kasutajareziimis. Kasutades kasutajareziimi draiveri raamistikku, on võimalik luua kasutajareziimi draivereid,
MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida
2. Kerneli põhilised rajatised Kerneli primaarne funktsioon on juhtida arvuti resursse ja lubada teistel programmidel jooksutada ja kasutada teisi resursse. Tüüpiliselt ressursid koosnevad: 1. CPU (Central Processing Unit). See on kõige kesksem osa operatsioonisüsteemis, ning on vastutav teiste programmide jooksutamisest ja käivitamisest. Kernel võtab endale kohustuseks otsustamaks igal ajal, milla jooksvad programmid paigutatakse protsessorile või protsessoritele. 2. Arvuti mälu. Mälu kasutatakse, et säilitada nii juhiseid kui andmeid. Tüüpiliselt mõlemad vajavad mälu olemasolu, et programmi käivitada. Tihti mitmed programmid juurdepääsu mälule. 3. Igasugused Sisend/Väljund (inglise k. Input/Output, I/O) seadmed eksisteerivad arvutis nagu klaviatuur, hiir, kettaseadmed, USB seadmed, printerid, võrguadaptrid jne. Kernel eraldab taotlusi rakendustelt, et teha I/O korrektsesse seadmesse ja pakub
arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida
kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi. Mõiste
Arvutiteenindus 08 ühendus mäluga, mis ei läbi põhja silda, kiirendades sellega protsessori ja mälu vahelist tööd. 2.1 Uuemad arengud Mälu kontroller mis vahendab suhtlust protsessori ja mälu vahel on pandud ümber protsessori sõlmestiku AMD64 seeria protsessoritel. Intel integreeris mälu kontrolleri protsessori sõlmestiku oma Nehalem-i mikroarhitektuuri põhjal tehtud i7 protsessoritele. Osadel Nehalem protsessoritel on põhja silla funktsioonid sõlmestikus, siiski teised kasutavad lühiteed et ühendada ennast põhja sillaga. Üks selline näidetest on Nvidia nForce3 kiibistik AMD64 süsteemidel mis on ainult üks kiip. See kombineerib kõik põhja silla omadused koos AGP pordiga ja on ühendatud otse protsessoriga. nForce 4 kiibistikuga emaplaaditel nimetatakse seda MCP (Media Communications Processor).
oli matemaatikaprotsessori tähiseks 287), mis andsid juurde palju jõudlust ujukomaarvutusega programmidele. 286 kasutas ka esimesena 16-bitist siiniarhitektuuri. Seeriatootmist alustati II 1982. Protsessor sisaldas 134 000 transistori. 80386 -oli esimene samm astuda 32-bitisesse maailma. (16, 20, 25, 33, 40, 50 Mhz 386). Käsustikku oluliselt täiendatud- see on põhikäsustikuks kõigile järgnevatele (ka tänapäeval toodetavatele) PC-arvutite protsessoritele. Aitas kaasa Microsoft Windowsi laiale kasutuselevõtule. 80386DX -Seeriatootmist alustati X 1985.a. Töötas taktsagedustel 16-33 MHz. Protsessor sisaldas 275 000 transistori. 80386SX -Seeriatootmist alustati VI 1988.a. Töötas taktsagedustel 16-33 MHz. Protsessor sisaldas 275 000 transistori. 80386LX -Seeriatootmist alustati X 1990.a. Töötas taktsagedustel 20; 25 MHz. Protsessor sisaldas 855 000 transistori.
sõltumatult teistest struktuuri kuuluvaist töötlusüksustest, individuaalse käsu ohjel, kasutades antud käsus ette nähtud andmeid (operande). Iga töötlusüksuse talitlust ohjab otseselt individuaalne juhtüksus (CU), mis koos töötlusüksusega (EU) moodustavad protsessori. Tavaliselt varustatakse iga töötlusüksus individuaalse lokaalmäluga (MU). 47. UMA-mudel. UMA-mudeli puhul on mälu juurdepääsetav kõigile protsessoritele (protsessorelementidele) ühetaoliselt läbi siini (sidevõrgu). Antud arhitektuurset lahendust nimetatakse tihesidestusega arhitektuuriks, sest toimub ressursside intensiivne ühiskasutus. 48. NUMA-mudel. Iga protsessor on varustatud individuaalse mäluplokiga ühiskasutuses olevast mälust, kuid programmist näeb ühiskasutusega mälu aga ühtse globaalse aadressiruumina. NUMA-mudel esindab loogilise struktuurina ühiskasutusmälu, kuid füüsilise struktuurina jaotatud mälu
multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. 5 Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi
kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul. Turu analüüsijate, nagu IDC, hinnangul omab Microsoft umbes 90% klient-operatsioonisüsteemide turust. Windowsi populaarsus tegi Inteli protsessorid veel populaarsemaks ning vastupidi
(Slot) tüüpi protsessorid tulid kasutusele, kui AT tüüpi arvutite CPU jahutamine muutus väga keerukaks. Leiti, et kui protsessor asub emaplaadi eraldi lisa kaardina on võimalik teda paremini jahutada. Emaplaadil lisati protsessori jaoks eraldi siin mille abil sai slot protsessori emaplaadile ühendada. Seda tüübi protsessoreid kasuti Intel Pentium II, Pentium III, Itanium ja Xeon'iga ning K7 puhul. Kõigil peale Pentium II ja Itanium protsessoritele võis samal ajal turult leida ka sama põlvkonna socket protsessoreid. Slot protsessorite kasutamine lõpetati kuna arvuti sees jäi ruumi. Et lisada arvutisse järjest võimsaid protsessoreid oli vaja juurde lisada ka järjest suuremaid jahutust. Sellega aga kaasnesid probleem, et arvutis jäi ruumi väheks ja protsessor hakkas takistama andmekandjate lisamist, vahetamist. Nii tuli otsima uusi lahendusi. Lahenduste otsimisel jõuti tagasi socket protsessori juurde
Vaatamata sellele, et iga töötlusüksus talitleb autonoomselt ja rööpselt teiste töötlusüksustega, toimub MIMD-arhitektuuriga arvuteis infovahetus ka üksikute protsessorsüsteemide vahel. Süsteemi kuuluvad protsessorid vahetavad omavahel informatsiooni kas läbi ühismälu või läbi sidevõrgu (hajusmälu). Viimasel juhul rakendatakse teatisedastusi //message passing //. 47. UMA-mudel. UMA-mudeli puhul on mälu juurdepääsetav kõigile protsessoritele (protsessorelementidele) ühetaoliselt läbi siini (sidevõrgu). Antud arhitektuurset lahendust nimetatakse tihesidestusega //tightly coupled// arhitektuuriks, sest toimub ressursside intensiivne ühiskasutus. Kõikidel protsessoritel on võrdse kestusega mälupöörduse aeg. Pole oluline millisesse mälumoodulisse paigutatakse andmeid. Süsteemi mahu suurenedes pikeneb mälupöörduse latentsus (viide).
kommunikatsiooni CPU ja keskmälu vahel. Laienev ehk sisend-väljund-siin ühendab emaplaadi osasid nagu kõvakettaid ja porte. Enamus siini süsteeme sisaldavad tüüpiliselt 50-100 eraldiseisvat ühendamiseks mõeldud füüsilist liini. Juhtsiin on kahepoolne – käsusignaale kantakse üle protsessorist ning riistvarast saadakse vastus signaalina. Selle tulemusena koosnevad juhtivad siinid juhtliinidest, mis kõik kannavad edasi spetsiifilist signaali. Juhtliinid erinevad vastavalt protsessoritele. Näiteks, arvuti CPU kasutab andmesiini (data bus), et salvestada ning lugeda informatsiooni keskmälust. Juhtsiin lubab CPU’l määrata, kas ja millal süsteem salvestab ning loeb andmeid. Seda seetõttu, et juhtsiinil on juhtliin lugemiseks ning teine liin salvestamiseks, mis määravad selle, kuidas andmed liiguvad (mälust CPU-sse või vastupidi). Kui CPU’l on vaja salvestada andmeid keskmällu, siis saadetakse signaal juhtsiini salvestamise juhtliinile.
c) Joonis 2.48. Transpuutrisüsteemide struktuure: a) lineaarne, b) hierarhiline, c) võrgustruktuur 127 Transpuutri T800 plokkskeem on näidatud joonisel 2.49. Võrdluseks võib lisada, et firma INMOS transpuutriperekonna protsessorid T200, T400 ja T800 vastavad üksikult võttes efektiivsuselt ligikaudu firma Intel protsessoritele 80286, 80386 ja 80486, kuid on ette nähtud tööks suurtes süsteemides ning nende tegelik jõudlus avaldub süsteemi elementide koostöös. Ujukomaprotsessor 32 Select0-2 Reset Analyse Juhtplokk 32 Protsessor Errorin Error BootFromROM Clockin VCC LinkSpecial
annaabi.ee 
