Ökoloogia Uurib organismide ja keskkonna seoseid Evolutsiooni õpetus Uurib elu ajaloolist arengut Paleontoloogia Uurib möödunud aegadel elanud organisme Süstemaatika Elusorganismide rühmitamine toksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioloogia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia Uurib algloomi Etoloogia Uurib loomade käitumist Entomoloogia Uurib putukaid Ornitoloogia Uurib linde Ihtüoloogia Uurib kalu Terioloogia Uurib imetajaid Botaanika Uurib taimi Brüoloogia Uurib samblaid Rakendusbioloogia Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides
Evolutsiooniõpetus Uurib elu ajaloolist arengut Paleontoloogia Uurib möödunud aegadel elanud organisme Süstemaatika Elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioolgia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia Uurib algloomi Etoloogia Uurib loomade käitumist Entomoloogia Uurib putukaid Ornitoloogia Uurib linde Ihtüoloogia Uurib kalu Terioloogia Uurib imetajaid Botaanika Uurib taimi Brüoloogia Uurib samblaid Rakendusbioloogia Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega
Parasitoloogia konspekt Protozooloogia Helminoloogia Endomoloogia On teadus parasiitidest Parasiit on organism, kes toitub peremeesorganismi kudedest/rakkudest, toitatainetest, 1. Siseparasiidid parasiteerivad peremehe organites/kudedes e. ektoparasiidid Parasiteerimine täiskasvanud isendi elukoht, elamine teises/l organismis Ränne ainult parasiidid vastsed, kes peavad läbima rände kindlates piirkondades peremeesorganismis, et saada täiskasvanuks 2
Paleontoloogia Möödunud aegadel elanud organismid Süstemaatika Elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia Viirused Mikrobioloogia Bakterid Algoloogia Vetikad Mükoloogia Seened Lihhenoloogia Samblikud Zooloogia Loomad Protozooloogia Algloomad Etoloogia Loomade käitumine Entomoloogia Putukad Ornitoloogia Linnud Ihtüloogia Kalad Terioloogia Imetajad Botaanika Taimed Brüoloogia Samblad Rakendusbioloogia Erinevate haruteaduste avastatud
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi org...
Evolutsiooniõpetus elu ajalooline areng Paleontoloogia möödunud aegadel elanud organismid Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia viirused Mikrobioloogia bakterid Algoloogia vetikad Mükoloogia seened Lihhenoloogia samblikud Zooloogia loomad Protozooloogia algloomad Etoloogia loomade käitumine Entomoloogia putukad Ornitoloogia linnud Ithüloogia kalad Terioloogia imetajad Botaanika taimed Brüoloogia samblad Rakendusbioloogia erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides
nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi Süstemaatika tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel. Viroloogia Mikrobioloogia Rakendusbioloogia - bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste Biotehnoloogia - kasutab organismidele omaseid protsesse mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimuste Roheline bioloogia: Zooloogia · Protozooloogia - tegeleb ainuraksete uurimisega · Etoloogia -loomade käitumist uuriv haru · Entomoloogia · Ornitoloogia · Ihtüoloogia - uurib kalu · Terioloogia - uurib imetajait · Botaanika · Brüoloogia - samblateadus · Ökoloogia - uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasus · Algoloogia - vetikateadus · Mükoloogia · Lihhenoloogia - samblikke uuriv mükoloogia haru Bioelemendid - elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid
nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi Süstemaatika tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel. Viroloogia Mikrobioloogia Rakendusbioloogia - bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste Biotehnoloogia - kasutab organismidele omaseid protsesse mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimuste Roheline bioloogia: Zooloogia · Protozooloogia - tegeleb ainuraksete uurimisega · Etoloogia -loomade käitumist uuriv haru · Entomoloogia · Ornitoloogia · Ihtüoloogia - uurib kalu · Terioloogia - uurib imetajait · Botaanika · Brüoloogia - samblateadus · Ökoloogia - uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasus · Algoloogia - vetikateadus · Mükoloogia · Lihhenoloogia - samblikke uuriv mükoloogia haru Bioelemendid - elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid
mingil kindlal territooriumil või peremehe kogu levikualal. Tihti märgitakse parasitofaunades ka invasiooni ekstensiivsust ja invasiooni intensiivsust. parasitoloogia (kr. para -- kõrval + sitos -- toit + logos -- mõiste, käsitlus) -- parasiiditeadus, nugilisõpetus. Teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimese parasiite ning parasitoose. Parasitoloogia jagatakse uuritavate parasiitide süstemaatilise kuuluvuse alusel tavaliselt neljaks osaks: protozooloogia, helmintoloogia, arahnoloogia (akaroloogia) ja entomoloogia. Parasiitide peremehi arvestades jagatakse parasitoloogia taimeparasitoloogiaks, loomaparasitoloogiaks ja inimese- ehk meditsiiniliseks parasitoloogiaks. parasitoloogiaalane selgitustöö. Oluline lüli parasitooside profülaktikas. On tähtis kogu elanikkonna, loomakasvatajate ja tootmisjuhtide teadmiste laiendamiseks ning nende tõhusamaks kaasatõmbamiseks parasitooside tõrjele. Selleks kasutatakse vestlusi,
Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk ürgid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud) ja eukarüoodid (tuumaga rakud). Domeen eukarüoodid: seened, taimed ja loomad. Süstematiseeritud vastavalt toitumisviisile. Bioloogia teadusharud: Zooloogia, protozooloogia, etoloogia, botaanika, ökoloogia, algoloogia, ihtüoloogia, mükoloogia, lihhenoloogia. Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel: Aineringe - ainate liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood - energia liikumine organismide ja kk vahel. Päikeseenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mis on seotud suhkrutes, mida söövad loomad ja inimesed. Suhkrutes talletatud keemiline energia muudetakse kineetiliseks energiaks. Bioelemendid:
Proteiid ehk liitvalk moodustuvad valkude ühinemisel teiste orgaaniliste ainetega. Platsenta (emakook) imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta Proteiin (valk) aminohapetest moodustunud kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu biopolümeer. loode on ühenduses emasorganismiga. Protozooloogia teadusharu mis uurib algloomi. Polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv Pungumine vegetatiivse (mittesugulise) arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel eellase meioosil moodustuv üks tütarrakkudest. loomadel.
loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja roomajaist Ornitoloogia lindudest Terioloogia e. mammaloloogia imetajaist 1.1. Eluslooduse jaotamine riikideks I Kahe riigi süsteem, loojaks Karl Linne 1.taimeriik organismid, mis on võimelised fotosünteesima või kasvavad pinnases 2. loomariik organismid, kes ei fotosünteesi ja liiguvad vabalt ringi
polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Pronukleused - idupõiekesed, viljastuva munaraku emas ja isastuum enne nende ühinemist; paistavad põisjate moodustistena. Proplastiid - taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro, kromo ja leukoplastid. Proteiid ehk liitvalk - moodustuvad valkude ühinemisel teiste orgaaniliste ainetega. Proteiin (valk) - aminohapetest moodustunud biopolümeer. Protozooloogia - teadusharu mis uurib algloomi. Pseudogeen - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad. Pudelikaelaefekt - geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest.
annaabi.ee 
