praktiliselt võimatu lahti murda, sekstistringide kodeerimine krüpteerimisel on kaks algoritmi: sümmetrilised (salajase võtmega, võtit kaasa ei panda, kellel võti teada, saab alati infole ligi) ja avaliku võtmega (asümmeetrilised, krüpteerimisel ja dekrüpteerimisel kasutatakse eri võtmeid, nt kõik saavad avaliku võtmega krüpteerida, aga lahti teha saab ainult see inimene, kellel on salajane võti) IPsec: võrgukihis töötav IP turvalisuse tagamiseks loodud protokollistik, mis krüpteerib, audentib, kooskõlastab algoritme SSH: secure shell, krüpteerib ühenduse, turvakest HTTP -> HTTPS Traadita kohtvõrk 802.11 (Wi-Fi) ja selle turvalisuse tagamine WEP ja WPA. wifi liiklust peab krüpteerima, sest see on kergelt pealt kuulatav WEP: -2003, kasutab 64 v 128 bitiseid võtmeid, ei tohiks kasutada ruuteris WPA: alates 2003, kasutab 256 bitiseid võtmeid, efektiivseks toimimiseks vaja kasutada vähemalt 13 sümbolilist parooli, WPA2 alates 2004 ja selle
baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Iga kiht teostab kitsalt määratletud funktsiooni või ülesannet, mis on vajalikud võrguühenduse erinevates etappides. Alates kõige alumisest kihist ning liikudes ülespoole on kihid järgmised:füüsiline (Physical),lüli- ehk andmelüli (Data link),võrk (Network), transport (Transport),seanss (Session), esitus (Presentation)ja rakendus (Application). Kihtidesse jaotatult on protokollistik selgepiirilisem ja modulaarsem. Kihtide järjekord on oluline, kuna andmete saatmisel liiguvad need ülevalt alla ja vastuvõtmisel alt üles. Võrguühendus saab alguse rakenduse kihist ja läbib enda teekonna kuni füüsilise kihini. Saadetud info kantakse sealt üle edastusmeediumi vastuvõtvasse arvutisse, kus toimub OSI kihtide läbimine vastupidises suunas ehk alumiselt kihilt kuni rakenduskihini. Igale kihile viidatakse võrgunduseskonkreetsele kihile vastava tasemega: 1. füüsiline, 2
Tegemist on teenusepakkuja poolse IP aadressiga. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? PING näitab statistikat saadetud ja vastuvõetud pakettide arvu kohta ning mõõdab päringu paketi saatmise teisele arvutile ja sellele päringule vastuse tagasituleku aega, samuti viiteid/kaja. PING kontrollib ka sihtkoha ehk teise võrguseadme kättesaadavust Internetis kajataotluse saatmise teel, samuti kas IP protokollistik on töökorras. Domeeninime sisestamisel saab PINGi abil teada sellele domeeninimele vastava IP aadressi. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? Dell_3f:48:a3 (5c:f9:dd:3f:48:a3); saaja IP aadress 90.191.23.52 D. Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus? Dell_3f:48:a3 (5c:f9:dd:3f:48:a3); saaja IP aadress 90.191.23.52 E. Milline on ARP pakettide sisu
Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. · Dial-up - kommuteeritav liin, kommuteeritav ühendus · Kommuteeritavates telefonivõrkudes kasutatav kahejuhtmeline liin * ISDN · TCP/IP protokollistik: · TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) · edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli, mida katsetati põhjalikult juba 1980-ndatel aastatel maailma esimeses pakettkommutatsiooniga võrgus ARPANet. Aja jooksul on Internetis kasutusele võetud ka hulk teisi protokolle ning terminiga
andmed. Arvutivõrk - hulk arvuteid ja muid seadmeid, mis kasutavad ühist võrguprotokolli jagamaks ressursse läbi võrgumeediumi. Kiht - alamülesanne, mis lahendab teatud selgelt defineeritava osa (suhtlus)ülesandest. Protokoll - hulk kokkuleppeid, mille põhjal toimub suhtlus ja üksteisest arusaamine osapoolte vahel. Erinevate süsteemide samade kihtide suhtlusviis omavahel. Protokollistik - hulk protokolle, mis moodustab ühtse terviku. nt TCP/IP. Liides - Sama süsteemi erinevate kihtide suhtlusviis omavahel Lühendid ISO - International Organisation for Standardisation. OSI - Open System Interconnect. TCP - Transmission Control Protocol. IP - Internet Protocol. TCP/IP mudel - Lihtsam, kui OSI mudel, sest sisaldab vähem kihte: Rakenduskiht, Transpordikiht, Internet, Võrgu ligipääsukiht. Ethernet
Üleslaadimisriba kasutatakse ühendusel lõppkasutajast telefonikeskuseni, allalaadimisriba on kasutusel telefonijaamast kasutajani. alla 8,182 Mb/s üles 768 Kb/s ATM - multimeediumandmetele sobiv ribalaiuse dünaamilise jaotusega kiire (sadu Mbit/s) edastusmeetod | pakett - 53 baiti; 48 bytes of data and 5 bytes of header information) fixed-sized cells Ethernet - CSMA/CD-pöördusel põhinev 10 Mbit/s põhiriba-kohtvõrgu protokollistik (Xerox, 1976); sageli ka analoogilise standardprotokolli IEEE 802.3 tähenduses. Tänapäeval on võrgu kiirused aga juba 1 Gbit/s. Keskmine pakett on pikkusega 649.1 baiti. Paketi suurus 64 to 1526 baiti. etherneti pakett 8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata, 6 bait - saaja aadress, 6 bait - saatja aadress, 2 bait pikkus, 46-1500 - andmed (data), CRC - 4 bait The Transmission Control Protocol (TCP) is one of the core protocols of the Internet protocol suite
tänapäeva Ethernet ühendab seadmeid valguskaablite kaudu ka suure vahemaa tagant. Ethernet määrab juhtmete ja pistikute tüübid, kirjeldab signaliseerimise tüübid füüsilises kihis ning määrab paketiformaadid ja protokollid. Etherneti võrk täidab OSI raammudeli kahe alumise kihi (füüsiline kiht ja lülikiht) funktsioone. Ethernet võib olla aluseks võrguprotokollidele, näiteks DDS (AppleTalk), DECnet, IPX/SPX, TCP/IP (edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal). Etherneti eelised · on lihtne mõista, realiseerida, juhtida ja hooldada; · võimaldab võrke odavalt realiseerida; · võimaldab võrkude realiseerimiseks mitmekesiseid topoloogilisi võimalusi; · võimaldab probleemideta ühte võrku ühendada eri tootjate seadmeid. CSMA/CD Ethernet-võrgus kasutatav pöördusmeetod, mille puhul kõik võrgus paiknevad seadmed konkureerivad võrdsetes tingimustes edastuseesõiguse pärast
Odava mikroelektroonika tõttu langeb ATM-toodete hind konkureerivate tehnikatega võrreldes odavamaks, niipea kui information) fixed-sized cells ATM võetakse laiemalt kasutusele. Ethernet - CSMA/CD-pöördusel põhinev 10 Mbit/s põhiriba-kohtvõrgu protokollistik (Xerox, 1976); sageli ka analoogilise standardprotokolli IEEE 802.3 tähenduses. Tänapäeval on võrgu kiirused aga juba 1 Gbit/s. Keskmine pakett on pikkusega 649.1 baiti. Paketi suurus 64 to 1526 baiti. TCP- TCP tagab nelja asja täitmist:
Selleks jagab suuniseid võrgu etikett. Arvutid on saavutanud kindla positsiooni inimeste vahelises suhtlemises. Edaspidiseks võib neile ennustada positsioonide kindlustumist nii isiklikes suhetes, ajaviites, firmasiseses kommunikatsioonis ja firmade vahel. Kasutatud kirjandus D. Belson "The Network Nation Revisted." Bachelor-Thesis, on-line web.cc.stevens tech.edu/~dbelson/thesis.html T. Martens "Interneti protokollistik Eestis.", Arvutimaailm nr. 6, 1994. J. S. Quarterman "Computer Networks and Conferencing Systems Worldwide.", on-line: http://www.mids.org/mids/matrix/index.html T. Rammo "Käitumine Internetis.", Arvutimaailm nr. 2, 1995. K. Tammemäe "Emootikumid arvutivõrkudes.", Arvutustehnika ja Andmetöötlus. nr. 1, 1994. T. Toomere "Arvutimaailm - infoajastu subkultuur?!", Arvutimaailm nr. 7, 1995. "Arvutiuudised.", Arvutimaailm nr. 4, 1993. 24
OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. nihutatakse alati siis, kui akna koige esimene saadetud pakett - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide Ta erineb teistest kihtidest selle poolest, et pakub teenust otse on saanud ACK teate. lahendamisega. rakendusprogrammile, mitte aga teisele kihile. Rakenduskiht 24. TCP Transpordikihi protokoll mis asub ainult 7. TCP/IP mudel.Edastusohje protokollistik internetiprotokolli määrab ning loob sideme soovitud kommunikatsioonipartnerite lõppsõlmedes. Usaldusväärne ja töökindel. Kasutab punkt- peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti vahel, sünkroniseerib suhtlevad rakendusprogrammid ning punkt ühendust (üks saatja, üks vastuvõtja). Mõlemal poolel on protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige lepib kokku veatöötluse ja andmetervikluse küsimustes
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud.
4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega. 6. TCP/IP MUDEL Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist
4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega. 6. TCP/IP MUDEL Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht – Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist.
· Paljude kohtvõrkude kokku ühendamine · Üksikud (mobiilsed) kaugtöökohad väljaspool firma võrke · Extranet -- turvalised kanalid partneritega VPN loogiline skeem VPN tehnoloogiline külg · Üldine idee: krüpteeritakse paketid ära ja kapseldatakse saadud andmekogum mingisse (enamasti alumise kihi) paketti IP1, IP2 on sisevõrgu IP-d IP3, IP4 on avaliku võrgu IP-d · Näiteks IP-paketi kapseldamine teise IP-paketi või UDP paketi sisse · Alguses oli igal tegijal oma protokollistik - tänapäeval IPSec VPN: IPSec · IPSec -- algselt IPv6 lisavõimalus, kuid jõudis juurutamisse ka IPv4 ajal · Praeguse aja de facto formaat erinevate süsteemide vahel IP pakettide krüpteerimiseks · IPSec lubab suvalisel hostide või ruuterite paaril omavahel krüpteeritult (ESP - Encapsulating Security Payload) ja/või autenditult (AH - Authentication Headers) andmeid vahetada · 1999. a. kinnitati ka ametlik võtmevahetuse protokoll IKE (Internet Key Exchange) -- selle
annaabi.ee 
