anda taimede kõrsumise faasi algul. Piisav lämmastiku kogus tuleb anda varakult, et kindlustada taimede korralik algareng ja maksimaalselt ökonoomne saak. Kui kogu lämmastikväetis antakse ühe korraga kasvu algul, võib see põhjustada üleliigset vegetatiivset kasvu, lamandumist, madalamat saaki, madalamat kvaliteeti. Teine lämmastikuga pealtväetamine võrsumisel - kõrsumise alguse faasis tõstab proteiinisisaldust. Liigse lämmastiku mõjul võivad taliodral kasvada järelvõrsed, mille tõttu väheneb kogusaak ja halveneb saagi kvaliteet. Kaer Kaera toitainete (N, P, K) vajadus on väiksem kui nisul ja odral. Fosfor- ja kaaliumväetised mõjutavad kaera saagikust vaid siis, kui nende toitainete sisaldus mullas on väike. Optimaalsest kõrgemad lämmastiku normid võivad põhjustada kaera lamandumist. Suurte lämmastiku koguste juures lamandub kaer nisust ja odrast kergemini.
olema suurem kui 120 sekundit. Eesti tarbijale suupärane leib küpsetatakse jahust, mille langemisarv on 150170 sekundit. Suurema langemisarvuga (üle 170 s) jahust saab küpsetada koorikleiba. Erinevate sortide langemisarvud on erinevad. Tähtis aga ei ole langemisarvu kõrgeim väärtus, vaid selle püsivus. Proteiinisisaldus Sõltub mulla toitainetesisaldusest, ilmastikust ja sordi omadustest. Ühekülgne väetamine lämmastikväetisega vähendab terade proteiinisisaldust, seejuures ka jahu toiteväärtust. Eestis aretatud sortide proteiinisisaldus on 1113 % Leiva küpsetamiseks sobib jahu, mille proteiinisisaldus on 1214%. Suurem sisaldus võib mõjutada pätsi mahtu ja sisu kvaliteeti. Kuivatamine ja hoiustamine Puhastamisest, sorteerimisest, kuivatamisest ja hoiustamisest oleneb edasipidi rukki kvaliteedi säilimine. Soovitatav on enne kuivatamist vilja eelpuhastamine lisanditest (umbrohuseemned, õlekõrred jms.)
`Tofta', `Barke' jt). 21 Nõuded sortidele · Kõrge terasaak. · Tugev kõrs (hea seisukindlus). · Haiguskindlus. · Tera kvaliteet. · Õlleodra tera kvaliteedinõuded erinevad söödaodrale esitatavatest nõuetest. 22 · Linnase- ja õlletööstusele sobivatelt odrasortidelt nõutakse: - kõrget terasaaki, - suurt tera, - kiiret ja ühtlast idanemist, - madalat proteiinisisaldust, - kõrget ekstraktisaaki, - head ensüümide sünteesimise võimet. 23 Õlleodra agrotehnika · Eelvili kartul ja teised rühvelkultuurid, raps, rüps, talirukis. · Külv võimalikult varajane. Seeme enne külvi puhtida. Pärast külvi põld rullida. · Kasvuaegne hooldamine keemiline umbrohutõrje (2 4 lehe faasis). · Väetamine muld peab olema viljakas, lämmastikku 50 60 kg/ha, õlleodra
õienuppude moodustumisel, saab septembri lõpus ka teist korda niita. Kui põldheinasegusse lisatakse punasele ristikule põldtimutit siis katteviljata külvidesse on kõrreliste liikide valik mitmekülgsem (ühe-, kahe- või mitmeaastased kõrrelised). Noores arengufaasis on varane punane ristik väikese kuivainesisaldusega, kuid suure toiteväärtusega. Kõrreliste mõõdukas esinemine punase ristiku segukülvides suurendas kuivaine- ja kiusisaldust, vähendas proteiinisisaldust ning muutis proteiini bilansi vatsas soodsamaks. Punase ristiku-kõrrelise segukülvi sobiva kõrrelise valikuks korraldati Sakus ja Olustveres katsed. Punase ristiku puhaskülvimäärale (15 kg ha-1 ) lisati pool normi vastava kõrrelise puhaskülvimäärast. Katsesse külvatud kõrrelisi oli I niites olenevalt aastast ja katsekohast 20-33%, teises niites sõltus see põhiliselt kõrrelise liigist. Ädalakasv oli itaalia raiheinal hea (23-
proteiinikoguseid, ei ole selline söötmine proteiinisöötade kalliduse tõttu kasulik. Söötade proteiinisisaldus varieerub suuresti. Nii näiteks on juurviljades ainult u. 1% proteiini, verejahus aga 80%. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid - tärklist, suhkruid, toorkiudu. Proteiinirikkad on kaunviljad, liblikõielised ja enamus loomsetest söötadest. Söötade võrdlemisel on õigem võrrelda söötade proteiinisisaldust kuivaines või õhukuivas söödas (õhu niiskusesisalduseni kuivatatud söödad), kuna naturaalses söödas oleneb proteiinisisaldus veesisaldusest. Nii näiteks on naturaalses täispiimas vähem proteiini kui põhus (vastavalt 3,3% ja 3,7%, veesisaldus vastavalt 87,5% ja 17%). Ometi ei peeta põhku täispiimast proteiinirikkamaks. Vahe saab selgeks, kui arvestada põhu ja piima proteiinisisaldus kuivaine kohta. Täispiima kuivaines on 26,4% proteiini, põhu kuivaines ainult 4...4,5%.
kui õhutemperatuur on kõrge, loomine kiire ja mullas on piisavalt niiskust. Õitsemine algab pea keskosast ja terve pea õitsemine kestab 3...4 päeva. Otra kasutatakse toiduviljana (jahu, tangud) ning õlle valmistamisel; suurem osa odratoodangust läheb loomasöödaks; odrapõhk on meil tavalisim sööda- ja allapanupõhk. Odra terade proteiinisisaldus on tavaliselt 9...13 (20) %; terades esineb lisaks kiudaineid 3...4%, rasva ~2% ja süsivesikuid 60...70%. Madalamat proteiinisisaldust, mis vastaks õlleodra nõuetele, soodustab pikk küpsemisperiood, jahe öö, mõõdukas temperatuur päeval, mõõdukas väetamine ja madal taimehaigustesse nakatumise tase. Talioder on tänuväärne kultuur oma varajase küpsemise poolest, mistõttu sobiks ta hästi koristuskonveierisse. Negatiivseks omaduseks on teistest taliviljadest tunduvalt nõrgem talvekindlus, raskel 2009/2010 aasta talvel hukkusid praktiliselt kõik taliodra külvid. Ka
· Puudused: a) madalam tiinestuvus, b) suurem munasarja tsüstide esinemissagedus., c) madalam piimatoodang, d) lühem eluiga. · Paljudes uurimustes on osutunud kõige optimaalsemaks esmaspoegimise vanuseks 24 kuud. · Söötmine olgu korraldatud nii, et noorkari ei rasvuks, et · Juurdekasv saavutatakse põhiliselt proteiini ( mitte rasva) ladestamise teel. · Kahjuks pole söötmisega võimalik suurendada ainult organismi proteiinisisaldust. Koos proteiinisisalduse suurenemisega suureneb ka rasvasisaldus. · Mullika kehas on poegimise ajal (635 kg), 23 % rasva siis kui kasvab päevas 800 grammi. Kasvukiiruse ja piimatoodangu vaheline seos. · Paljud katsed on kinnitanud, et söötmise intensiivsus peab olema ennem ja pärast puberteeti vasikatel erinev. Piimanäärme areng
Külvisenorm Optimaalne külvisenorm on nii suvi- kui talirapsil 100 - 200 idanevat seemet 1 m2-le (7...8 kg/ha) Jämedaseemnelist rapsi külvatakse 6....8 (10) kg/ha Peeneseemnelist rüpsi külvatakse 6...8 kg/ha Varane külv võib olla tihedam, sest taimed jäävad väiksemaks Hilisem külv olgu hõredam, sest soojemal perioodil kasvab raps kiiremini, venib pikemaks ja võib kergesti varakult lamanduda Väetamine · N väetis suurendab proteiinisisaldust seemnes , proteiini- ja õlisaaki hektari kohta. Kogus varieerub olenevalt eelviljast ja eeldatavast saagist · Fosfor soodustab taime juurestiku väljaarenemist ja funktsioneerimist · Kaalium aktiveerib mitmeid ensüüme ja mõjutab ainevahetuse ja kasvuprotsesse. Parandab külma-, põua- ja seisukindlust, vastupidavust haigustele · Väävel on vajalik S sisaldavate aminohapete ja ensüümide koostises. Tagab normaalse N ainevahetuse · Mikroväetised
B. Sööda proteiinisisalduse alandamine vähendab eelkõige N sisaldust uriinis, roojas mitte märkimisväärselt. C. Katsed on näidanud, et 1%-line sööda proteiinisisalduse alandamine (koos sünt. Aminohapete kasutamisega) väheneb lämmastiku eritumist uriini ja roojaga ligikaudu 8%. D. Sünteetiliste aminohapete kasutamise piirid lämmastiku talletumine kehas väheneb, kui sööda proteiinisisaldust vähendada üle 4% ja selleks kasutada enam kui 3 sünteetilist aminohapet. E. Suur sööda toorkiu sisaldus alandab lämmastiku kasutamise efektiivssust organismis. 5. Sööda kasutamise efektiivuse suurendamine sööda töötlemisega ja ensüümide kasutamisega. Teravilja jahvatamine parandab sööda seeduvust (3-5%), sööda granuleerimine suurendab 7% võrra söödaväärinudst ja 6% sigade massi-iibeid.
annaabi.ee 
