maheettevõtetega peamiselt samas piirkonnas st Eesti vabariigis [http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahekitsekasvatus-2013.pdf] · Vähemalt 60% kitsede päevase ratsiooni kuivainekogusest peab moodustama koresööt, haljassööt või silo · Lubatud on ainult konservandivaba silo või silo, mille valmistamisel on kasutatud tehnoloogiliste lisanditena naatriumformiaati, sorbiin-, äädik-, sipelg-, piim-, sidrun- või propioonhapet. · Keelatud on geneetiliselt muundatud organisme sisaldava sööda kasutamine · Rändkarjatamise ajal võivad loomad, kui neid aetakse ühelt karjatamisalalt teisele, toituda mittemahemaal- 10% GMO sojaoa söötmine · Jälgiti esmapoegunuid ja anti vasikatele ternespiima · Piima valgu- ja rasvasisaldus oli madalam (GMO) · 15 päeva pärast poegimist olid tulemused samad · Väiksem tapakaal www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448815000528?np=y#
Pektiin, tselluloos ja hemitselluloos (taime rakukesta materjalid, süsivesikud) fermenteeritakse tärklisest aeglasemalt Ligniin (ei ole süsivesik) vähendab tselluloosi seeduvust (nt hilissuvine hein!) Lagundamise lõpp-produktideks lenduvad rasvhapped ja CO2 Kui on liiga palju sööta, siis propionaadi asemel tehakse laktaati. Kui on söödas palju tärklist, siis tekib VFA rohkem ja kiiremini. Propionaati tekib ka rohkem. Ka laktaati. Ainult propioonhapet saab konvertida glükoosiks. Heina söömisel 70:20:10 (atsetaat-propionaat-butüraat). Kui süüakse palju kiudu = heina; kui süüakse palju tärklist, siis 60-30-10. Suhkru ja tärklise liig ratsioonis põhjustab vatsas liigset piimhappe teket. Kõrvalsaadused on metaan (10% energiast läheb kaotsi). Glc konverditakse püruvaadiks. Püruvaat annab laktaadi, propionaadi, atsetüülCoA. AtsetüülCoA annab atsetaadi ja butüraadi. 27. Valkude lõhustumine vatsas
mineralokortikoidid, katehhoolamiinid. Na-ioonidest enamus asub rakuvälises ruumis -144 mmol/l (rakusisesi vaid 10 mmol/l). Glükoneogenees- on glükogeeni moodustumine organismis mitte süsivesikutest, vaid teistest ainetest, eesmärgiga glükoosi uuestiteke · Glükoneogenees toimub maksas (85-90%) ja vähesel määral ka neerudes(10-15%). Vajab suurel hulgal energiat. · Lähteainena kasutatakse AH, oksü- ja ketohappeid, mäletsejatel ka vatsas moodustunud propioonhapet. Lihastöö käigus vabanenud piimhape muudetakse samuti glükoosiks. · Eriti oluline mäletsejatel, kuna eesmaos kääritatakse süsivesikud lenduvateks rasvhapeteks ning sooltraktist imendub glükoosi verre väga vähe. · Stimuleerivad glükokortikoidid, soodustades vajalike ensüümide moodustumist. · Mittemäletsejatel intensiivistub glükoneogenees nälgimisel. · 20 30 kg piima päevatoodangu puhul sünteesitakse glükoneogeneesi abil päevas 2000 2500 g glükoosi.
Enamus mikroobe eelistab neutraalsele lähedast keskkonda (neutrofiilid) ning aluseline ja happeline keskkond on neile vastunäidustatud. Enamik roisubaktereid ja haigusetekitajaid ei talu pH-d alla 5.0. Seda kasutatakse ära toiduainete hapendamisel ja konserveerimisel, et hoida ära nende riknemist ja tagada ohutus. Madal pH takistab ka bakterite endospooride idanemist. Paljudele konservidele lisatakse äädikat. Ka paljud vürtsid (loorber jne) on happelised. Juustus leidub propioonhapet. Hapukapsas sisaldab piimhapet ja veidi ka äädikhapet. Piimhapebakterite poolt sooles loodud happeline keskkond (eriti tekitatav atsetaat!) takistab roisubakterite arengut sooles. Maomahla happesus tapab enamuse toiduga allaneelatud mikroobidest. Nõrgad orgaanilised happed (äädikhape, propioonhape, bensoehape, piimhape jne) on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad hästi membraane tungivad rakku difusiooniga
Enamus mikroobe eelistab neutraalsele lähedast keskkonda (neutrofiilid) ning aluseline ja happeline keskkond on neile vastunäidustatud. Enamik roisubaktereid ei talu pH-d alla 5.0. Seda kasutatakse ära toiduainete hapendamisel ja konserveerimisel, et hoida ära pärmide ja hallitusseente kasvu hoidistes. Madal pH takistab ka bakterite endospooride idanemist. Paljudele konservidele lisatakse äädikat. Juustus leidub propioonhapet. Hapukapsas sisaldab piimhapet ja veidi ka äädikhapet. Piimhapebakterite poolt sooles loodud happeline keskkond (eriti tekitatav atsetaat!) takistab roisubakterite arengut sooles. Maomahla happesus tapab enamuse toiduga allaneelatud mikroobidest. Atsidofiilid harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda Oma elutegevuse käigus hapestavad keskkonda atsidofiilid, kääritaja bakterid
Puskariõlid moodustuvad AH-st nende desamiinimisel ja dekarboksüülimisel. Õllesaastajad: õlu võib tegemise käigus saastuda piimahappebakteritega, mis muudab õlle limaseks ja hapuks. Taluvad nii humalaid kui ka etanooli. Äädikhappebakterid saastavad hapnikuga kokkupuutuvat õlut ja rikuvad õlle maitse. Õhukindlalt villitud saastavad anaeroobsed bakterid megaspaera cerevisiae ja pectinatus cerevisiiphilus, kes toodavad võihapet, äädikhapet, propioonhapet ja väävelvesinikku, rikkudes õlle maitse. Kergemini saastub madala alkoholisisaldusega õlu. Zymomomas mobilis'e abil toodetakse etanooli suhkruroost. Saadavat etanooli kasutatakse ka autokütusena. Bioetanool. Ta on olulisim etanolitootja bakterite hulgas, kellel suhkrud katabooluvad Entneri-Doudoroffi rajas ja etanooli moodustub püruvaadist atseetaldehüüdi redutseerimisel. Ta on GN
· See on ka põhjuseks, miks terve lehma piima laktoosisisaldus on suhteliselt püsiv ega ole mõjutatav söötmisega, sõltudes peamiselt tõust ja teatud ulatuses laktatsioonistaadiumist · Kuna propioonhape on läbi glükoneogeneesi lähteaineks laktoosile, siis saab propioonhappe tekke soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima). Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus propioonhapet lehmade söötmisel energiarikaste söötadega. · Piimarasva sünteesivad näärmerakud glütseroolist, vatsas moodustuvatest lenduvatest rasvhapetest, keha rasvkoe rasvhapetest ning peensooles imenduvatest rasvadest ja rasvhapetest. · Lenduvad rasvhapped (äädikhape ja teatud määral ka võihape) osalevad lühiahelaliste (C4 ... C14) rasvhapete loomes, kusjuures esialgset süsinikuahela pikkust kasvatatakse äädikhappe liitmisega esmasele baasahelale.
klindamütsiin. Metronidasoolile esineb resistentsust, tetratsükliinidel on erinev aktiivsus. Profülaktikas korralik suuhügieen, GI penetratsiooni korral sobiv antibiootikumprofülaktika. Propionibacterium. Väiksed G+ pulgad, tihti lühikeste ahelate või klompidena. Leidub nahal, konjunktiivil, väliskõrvas, orofaarünksis, naise suguteedes. Anaeroobsed või aerotolerantsed, liikumatud, katalaas+, suudavad fermenteerida süsivesikuid, toodavad peamiselt propioonhapet. P. acnes põhjustab aknet teismelistel, noortel täiskasvanutel ja oportunistlikke infektsioone proteesiga (nt. kunstliigesed) või i/vaskulaarsete kateetritega patsientidel. Sageli isoleeritakse Propionibacteria verekultuurist, kuid tegemist on reeglina kontaminatsiooniga nahalt. P. acnese roll akne tekitamisel seisneb põletikulise vastuse stimuleerimises: rasunäärmes olev bakter toodab madala molekulmassiga peptiidi, mis tõmbab leukotsüüte ligi
· See on ka põhjuseks, miks terve lehma piima laktoosisisaldus on suhteliselt püsiv ega ole mõjutatav söötmisega, sõltudes peamiselt tõust ja teatud ulatuses laktatsioonistaadiumist · Kuna propioonhape on läbi glükoneogeneesi lähteaineks laktoosile, siis saab propioonhappe tekke soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima). Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus propioonhapet lehmade söötmisel energiarikaste söötadega. · Piimarasva sünteesivad näärmerakud glütseroolist, vatsas moodustuvatest lenduvatest rasvhapetest, keha rasvkoe rasvhapetest ning peensooles imenduvatest rasvadest ja rasvhapetest. · Lenduvad rasvhapped (äädikhape ja teatud määral ka võihape) osalevad lühiahelaliste (C4 ... C14) rasvhapete loomes, kusjuures esialgset süsinikuahela pikkust kasvatatakse äädikhappe liitmisega esmasele baasahelale.
annaabi.ee 
