Pärast koonuse tihendamist eemaldatakse vorm. Segu töödeldavus määratakse pärast 10, 20 ja 30 lööki s.o. mõõtsirkliga mõõdetakse mördiko onuse laialivalgumine raputuslaual. Tulemus arvutatakse kahe mõõtmise keskmisena 1 mm t äpsusega. b) Lisaseeria koosneb kolmest katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga 0,6; 1,3 ja 2,0% ning segu vesitsementteguri poolest (vastavalt 0,47; 0,45 ja 0,43). 4. Katsetel kasutatakse proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täidetakse seguga poole kõrguseni ja tihendatakse standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täidetakse vormid täielikult ja vibreerita kse veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatakse liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustatakse lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaetakse hoolikalt kaantega ja jäetakse
vardaga). Pärast koonuse tihendamist eemaldati vorm. Segu töödeldavus määrati pärast 10, 20 ja 30 lööki s.o. mõõtsirkliga mõõdeti mördikoonuse laialivalgumine raputuslaual. Tulemus arvutati kahe mõõtmise keskmisena 1 mm täpsusega. b) Lisaseeria koosnes kolmest katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga 0,6; 1,3 ja 2,0% ning segu vesitsementteguri poolest (vastavalt 0,47; 0,45 ja 0,43). 4. Katsetel kasutati proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täideti seguga poole kõrguseni ja tihendatati standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täideti vormid täielikult ja vibreeriti veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatati liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustati lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaeti hoolikalt kaantega ja jäeti töölauale kivistuma
C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 1 päev Kivistamise aeg 3 päeva normaaltingimuste 7 päeva l 28 päeva Iga kivistamisaja (1, 3, 7, 28 päeva) jaoks normaaltingimustel valmistatakse 1 vorm proovikehi (1 vormis on 3 kuupi), mis asetatakse pärast ettenähtud normaaltingimustel kivistamise aega madalale temperatuurile (- 18oC), kuni proovikehade 28 päevaseks saamiseni. Proovikehad võetakse madalalt temperatuurilt (- 18 oC) toatemperatuuri keskkonda (+ 20oC) vähemalt 12 h enne katsetamist. Betoonid valmistatakse võrdse töödeldavusega S2 (koonusevajum 50...90 mm) ja järgmiste koostistega: Tabel Valmistatavate betoonide koostised
suhteline lühenemine, mis leitakse valemiga: =h0-hk/h0 Paindeteim Paljude väikese plastsusega materjalidega (karastatud terased, malmid, elektrokeraamika jt.) pole tõmbe- ja surveteimi otstarbekas rakendada. Sobivaks osutub paindeteim. Paindeteimi tehakse tavaliselt lihtsa e. puhta paindeskeemi järgi. Proovikeha on paigutatud kahele toele ja seda koormatakse kontsentreeritud jõuga F. Käsutatakse prismaatilise või silindrilise ristlõikega vardakujulisi proovikehi. Proovikehade kuju ja mõõtmed on standardiseeritud. Paindejõudu suurendatakse sujuvalt (kiirusega 1000 kuni 1500 N/cm 2 minutis) seni, kuni proovikeha puruneb, tekib pragu (vastavalt GOST 14019-80) või materjal hakkab voolama. Siis määratakse paindejõu suurus ja arvutatakse paindetugevus valemiga paine=Mp/W Ristkülikukujulise ristlõikega proovikeha paindetugevusevalem on lihtsa painde korral: p= 3Fl / 2bh² [ N/mm² ] , kus b - proovikeha paksus, h - proovikeha ristlõike kõrgus
m1 -m Pv W v = V (Valem 3) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g] m1- proovikeha mass veega immutatult [g] V-kuivatatud proovikeha maht [cm3] Pv- vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Proovikehi katsetatakse mitte varem kui 3 ööpäeva peale mördi paigaldamist. Enne katsetamist määratakse proovikeha mõõtmed. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Purunemine tuleb kindlustada 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustatav jõud. Survetugevus [N/mm2] arvutatakse valemi 4 järgi
2) kui veesisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit: f S, W f S ,12= 30 Valem 4.3.6 K 12 kus, K 30 12 redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. 4.3.2. Veesisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva veesisaldusega proovikehi: Kuivatatud püsiva massini 105°C juures, Õhkkuivasid, Vees immutatuid. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade veesisaldus ja joonistatakse graafiliselt välja sõltuvus fS,W W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%-lisele veesisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. 5. Katsetulemused 5.1. Puidu liik: kuusk 5.2. Niiskussisalduse määramine Proovikeha mass, g
Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit nr 5: Rw;12=Rs,w*(1 + (w-12)) Valem nr: 5 kus - - parandustegur, = 0,04; RS,W - survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm²]. 2) kui niiskussisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit nr 6: 3.2. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikehi: kuivatatuid püsiva massini 105°C juures, õhukuivasid, vees immutatuid. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W - W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Purustav Keskkon jõud
andemete aritmeetilised keskmised väärtused koos standardhälbeteega. Lühike hinnang saadud tulemuste ja vormisegu kasutatavuse kohta, kasutades tabelit 1. Kasutatud mõisted (tagasi) Vormisegu tugevus (прочность, strength) On vormisegu võime vastu pidada jõududele, mis tekivad vormi valmistamisel, koostamisel, sulametalliga täitmisel, transpordimisel. Määratakse enamasti survekatsetel, kasutades vormi- ja kärnisegudest valmistatud standartseid proovikehi. Eristatakse märgtugevust (сырая прочность, green strength) ja kuivtugevust (сухая прочность, dry strength). Tugevus suureneb sideaine sisalduse ja segu tiheduse kasvades ning liivaterade suuruse vähenedes. Gaasiläbilaskvus (газопроницаемость, permeability) On vormi- või kärnisegu omadus lasta läbi gaase. Gaasiläbilaskvus kasvab, kui suureneb vormiliiva hulk ja tera läbimõõt. Plastsus (пластичность, plasticity)
1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide:
nõela vajumise sügavus. 4.4. Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsiga tainas, mis valatakse vormidesse mõõtmetega 40x40x160 mm, nii et kokku saadakse 3 proovikeha. Proovikehade tegemiseks võetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi jooksul nõusse kus on eelnevalt juba normaalkonsistentsile vastavas koguses vett. Vorme koputatakse vastu lauda mõned korrad, et proovikehi tihendada. Vormist välja ulatuv osa lõigatakse ära. Peale seda kui esimesed proovikehad on ära valatud korratakse seda protsessi veel 2 korda, et tekiks 9 proovikeha. 3 neist pannakse kuivatuskappi, 3 jäetakse toatingimustesse kivistuma ja 3 pannakse vette. Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis olid vormides vertikaalselt, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. 3 Fl
Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 min peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus ning saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele. Juhul kui proovikeha niiskussisaldus on alla hüdroskoopsuse piiri (30%), kasutatakse valemit 5, vastasel korral kasutatakse valemit 6. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse kolme erineva niiskussisaldusega proovikehi: 105 oC püsimassini kuivatatud; õhkkuivad ja veesimmutatud. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W W (graafik 1). Saadud survetugevus redutseeritakse hiljem 12% - lisele niiskussisaldusele, kasutades valemit 3. Arvutuste tulemused on toodud tabelis 4. Valem 4: RS = F / (a * b) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N]
kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks Kuivatuskapp seal kuivatatakse proovikehi Terasest standardplaadid survetugevuse määramiseks Kaal, täpsusega 0,1g Erinevad segamisnõud 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Jahvatuspeenuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel sõelal avaga 0,2 x 0,2 mm. Kuivatatud kipsist kaalutakse proov 50g ning asetatakse sõelale. Sõelutakse käsitsi või mehaanilsel teel. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05g materajali
Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 2.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus, mis olid 105-110 oC juures kuivatatud. Proovikehad kaalutakse ning mõõdetakse nende geomeetrilised mõõtmed. Igat külge mõõdetakse 3 korda ning seejärel arvutatakse nende aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliste keskmiste järgi arvutatakse proovikehade ruumala. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit (1). Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse (1). Valem 1: o = (m/V)*1000
Rs,12=Rs,w+(w-12) parandustegur, =0,04 Rs,w survetugevus niiskussisaldusel w %[N/mm2] w siiskussisaldus [%] 2) kui niiskussisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit nr 6: Rs,12=Rs,w/K3012 K3012 redutseerimiskoefitsent, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. Rs,w survetugevus niiskussisaldusel w %[N/mm2] 4.3.2 Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikehi: kuivatatuid püsiva massini 105ºC juures õhukuivasid vees immutatuid Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade siiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus Rs,w w. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid 5 ja 6. 4.4. Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm
12 30 ( K 12 – redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40) b. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu 2 Katsetulemused on esitatud tabelis 4. Veesisalduse mõju uurimiseks kasutati kolme erineva veesisaldusega proovikehi: o kuivatatud püsiva massini 105˚C juures; o õhukuivasid; o vees immutatuid. Peale proovikehade survetugevuse määramist määrati veel nimetatud proovikehade f S ,W veesisaldus ja joonistati graafiliselt välja sõltuvus - W. Saadud survetugevused redutseeriti pärast 12%-lisele veesisaldusele. Selleks kasutati eelnevalt välja toodud valemeid. Katsetulemused on esitatud graafikul 1. Katsetatav puidu liik: MÄND
Proovisegu valmistamisel segati väljakaalutud täitematerjalid ja tsement algul kuivalt, siis lisati vesi ning segati uuesti. Plastse segu puul kontrolliti segu töödeldavust standardkoonuse vajumise järgi. Metallalusele asetatud kooniline vorm täideti kolmes kihis ning iga kiht tihendati metallvardaga. Vorm tõsteti üles ning mõõdeti betoonisegu koonuse vajumine (OK) omaraskuse mõjul, mis oligi töödeldavuse näitajaks. Betoonisegust valmistati 3 seeriat proovikehi. Korrigeeritud segu puhul arvutati tegelik tsemendi kulu valemi 7 järgi. Proovikehasid katsetati 7 päeva vanuselt. Proovikehade survetugevus arvutati valemi 8 järgi. Betooni survetugevus leitakse kahe suurema survetugevusega kuubiku keskmisena. Betooni survetugevus 28 päeva vanuselt arvutatakse valemiga 9. Tulemused on kantud tabelisse 5. Valem 7: T = ρ0 / (1 + AL + AK + W) T – korrigeeritud tsemendi kulu [kg/m3] ρ0 – betooni tihedus [kg/m3]
Määratakse seguvahekord, mida väljendatakse kas massi- või mahtude suhtena, kus üheks on võetud tsemendi hulk ja tuuakse välja ka vesitsementsuhe (s.o seguvee hulga suhe tsemendi hulka). Seejärel koostatakse segu. Vastavalt segu laialivalgumisele võidakse korrigeerida seguvahekorda ja valmistatakse proovikekehad, mis kivistatakse normaaltingimustes ja katsetatakse survetugevuse määramisega (olenevalt projekteeritud omadustest võidakse proovikehi katsetada ka külmakindlusele, veepidavusele jms). Betoonisegu segamise aeg: masinatega segamisel saavutatakse segu homogeensus 1,5 minutiga, segamisaja pikendamine parandab üldiselt betooni kvaliteeti ( välja arvatud teatud lisandite puhul nagu plastifikaatorid või õhku sisseviivad lisandid, millised pikema segamise korral kaotavad oma efektiivsuse). Betoonisegu tihendamise eesmärgiks on saada tihe betoonimass. Eemaldatakse segamise,
Tsemendi tardumisaegu kontrollitakse sarnaselt kipsiga (Vica seadme abil). Mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, mitte praguneda ega deformeeruda. Absoluutselt mahupüsivad tsemendid harilikult ei ole. Mahumuutus peab olema lubatavais piires. Kuivas keskkonnas kivistudes tsement pisut kahaneb. Vees kivinedes ei kahane, mõnikord isega paisub. Mahupüsivuse kontrollimiseks tsemenditaignast valmistatud proovikehi keedetakse, aurutatakse või leotatakse vees ja nende mahumuutus ei tohi ületada lubatud piire. Jahvatuspeensus mõjutab tsemendi kvaliteeti suurel määral. Mida peenem on tsement, seda suurem on vee ja tsemendi kokkupuutepind ja seda aktiivsemalt kulgevad tardumis- ja kivistumisreaktsioonid. Sõelast, millel on 4900 ava/cm2, peab läbi minema vähemalt 85% tsemendist. Tsemendi peensust iseloomustatakse ka tema eripinna järgi. Tavaliselt eripind ~300m2/kg
ff kus R".$- survetugevusniiskussisalduselraPlof- I .;u 6,1" - L-.' )- mis tammekoral on 0,55,marmil 0,45,kursel 0,445,kasel redutseerimiskoDstant, ja lehisel0,40. mifiimmisetulemusedon toodudpunktis 5.3. Survetugevuse 4.3.2Niiskussisaldusemoiu uurimisekskasutalaksekolrne ednevaniiskussisaldusega proovikehi: kuivatatudpiisiva massini105'C juures, 6bkkuirasidja veesimmulatuid. Pealesurvetuge,use maErami$maiirataksenimelatudkehadeniiskussisaldusja joonistatakses61tu1'us &,*-w. Saadudsurvetugerusedredutseeritakse hiljem 12%niiskussisaldusele,kasutadeseelpool toodudvalemeid. S61tu!usRs,*-wmiimi kohta on toodudgaafikul I lisas 1. 5. Katsetulemused 5.1Niisku$isaldusemaaramine Tabel 5.I . Proovikehadeniiskussisaldusemiitamine
33.Betooni tugevus. Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega pale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20 cm, sõltuvalt käsutatava killustiku jämedusest (peenike, keskmine või jäme). Proovikehad valatakse metall vormides ja ühendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Proovikehi hoitakse normaaltingimustes (+20°C ja õhu niiskus 90-100%). Katsetamine toimub üldjuhul peale 28päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel. Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsiendiga - k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. R28 = k X Rs (N/mm2) Koefitsiendi k suurus sõltub proovikeha mõõtudest ja on 10 cm kuubi puhul 0,9; 15 cm puhul 1,0 ja 15 cm puhul 1,1
annaabi.ee 
