kihelkonna kool, Tartu kreiskool, Tartu gümnaasium, Tartu Ülikool 1886. aastal sai Helsingist doktorikraadi uurimustöö „Die estnische Nomia auf –ne purnum“ Ülikoolis õppis Hurt teoloogiat Abiellus enda õppejõu tütre Eugenie Otteliga 6 last, kellest 2 surid lapseeas Ühiskondlik tegevus, töö Aleksandrikooli peakomitee juht (1860) Koduõpetaja akadeemik A.v. Middendorfi lastele (1864) Teoloogia prooviaasta Otepääl M. Kauzmanni juures (1867) Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868) Tartu gümnaasiumi/ülikooli õppejõud: vanad keeled, saksa keel, geograafia (1868. aasta suvi) 1869. aastal toimus I üldlaulupidu, mille organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ tõid kaasa tülid Jakobsoni ja Hurda vahel
ise pilliroogudest aseme tegema. Nuga pilliroo lõikamiseks ei antud. Pilliroog tuli oma kätega ära murda. Söögiks oli leem, kuid seda oli nii vähe, et kooliõpetajad õhutasid ja õpetasid poisse toitu juurde varastama. Kes vahele jäi, sai peksa nii toidu päris omaniku käest kui ka kooliõpetaja käest. Poistel ei olnud jalanõusid. Nad käisid paljajalu. Riietusesemeid oli neil ainult üks. Selle andis riik üks kord aastas. 14- aastaselt pidid poisid läbi tegema raske ja karmi prooviaasta. Seejärel sai ta õiguse kanda relva kanda ja osaleda öistes karistusretkedes. Karistusretkedele võtsid vanemad mehed kaasa nooremaid. Karistusretked viidi läbi arukamate ja tugevamate helootide vastu, kes tapeti ettevaatuse mõttes, et neist ei saaks ülestõusu juhte. Nii harjutasid noored sõdalased inimese mõrvamist. Sellise kasvatuse põhimõte oli teenida riiki. Inimese enda heaolu ei olnud tähtis. TÜDRUKUD Tüdrukuid kasvatas ema. Ta õpetas neile koduseid töid
Kreeka linnriigid kehtestasid esimesena maailmas kõiki vabu kodanikke üldharidusega. Sõna pedagoog on tulnud kreeka keelest. See tähendas tol ajal last juhtinud orja. Kasvatus spartas. Peloponnesose poolsaarel kaguosas paiknenud Sparta linnriik oli Kreekas üks suuremaid ning tugevamaid ning võim polises oli seal kuni 9000 spartaadi perekonnale.Spartaatideks nimetati Sparta täieõiguslikke kodanikke. Muidugi 14 aastane laps pidi vastavalt esiaja läbi tegema vägagi karmi prooviaasta. 15 20 aastased lapsed kasvatuses olid esikohal sõjalised harjutused ning koorilaul. Alles 20 aastaselt võis nooruk abielluda. Spartas oli ka üks tähtis osa tüdrukutele. Nad pidid hoolitsema oma koha karastamise eest ning õppima ka relva kasutada. Lapsed koolis kirjutasid stylosega ja kirjutasid tahvli peale. Koolid olid tasulised. 7 14 aastased lapsed õppisid lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Kuigi kool oli tasuline sai seal õppida orjapidajate ning jõukamate lapsed.
Pedagoog last juhtiv ori. Vastsündinud lastest jäeti ellu vaid täiesti terved ja tugevad, ülejäänud hukati vanemate nõukogu käsul. Otsuse viis täide vastsündinu isa. 7. eluaastast võeti poisid vanemate juurest ja paigutati riiklikesse koolidesse. Seal 20. eluaastani. Vanuse järgi rühmades.Õpetati sõnakuulmist, jooksmist, hüppamist, kettaheidet ja rusikavõitlust.Kirjaoskust vaid sel määral, et saadud käske lugeda. 14-aastane pidi läbi tegema prooviaasta, peale seda võis kanda relva. 15-20-aastase nooruki kasvatuses esikohal sõjalised harjutused ja koorilaul, millega tuli avalikkuse ees esineda. 20.-aastaselt võis abielluda, kuid alles 30-aastaselt sai temast täieõiguslik Sparta kodanik. Riiklik kasvatus kehtis ka tüdrukutele. Neiud pidid hoolitsema oma keha karastamise eest ja oskama relva käsitseda. Ateenas oli kasvatuse eesmärk igakülgne harimine. 7-aastaselt poiss
3. Ateena demokraatlikus kukutati 4. Ateena kindlused hävitati 5. Ateena mereliit saadeti laiali Sparitaatide kasvatus Sünd- ellu jäeti vaid elujõulised. Väetid ja vigased hukati vanemate nõukogu otsusega. Otsuse viis täide isa. 7-13 a. lapsed eraldati vanematest ning paigutati riiklikesse koolidesse, seal õpetati ennekõike sõnakuulamist, jooksmist, hüppamist, odaviset, kettaheidet ja rusikavõistlust. 14. a tuli läbida karm prooviaasta, seejärel sai ta õiguse relva kanda ja osaleda krüpteiadel. 15-20 a. eikohal sõjalised hajutused ja koorilaul. 30. a täieõiguslik kodanik,sai maalapi ning pidi abielluma. Ühiskonna struktuur Enamiku koostasid talupojad,rikkamad tulid majapidamisega iseseisvalt toime,nad muretsesid endale raskerelvastuse,kuulusid sõjaväkke ning olid kindlad kodanikud. Vaesetel talupoegadel niihästi ei läinud,
*lõuna kodus perega *pärastlõunal lugemine, kehalised harjutused gümnaasiumis *õhtul sõprade seltskond · Kasvatus Spartas: *vastsündinutest jäeti ellu ainult terved ja tugevad *7.eluaastast poisid riiklikes koolides (20.eluaastani) *õpetati sõnakuulmist, jooksmist, hüppamist, odaviset, kettaheidet ja rusikavõitlust *pidid taluma külma, janu, nälga, valu *väheke kirjaoskust *14-aastaselt prooviaasta *15-20 aastaselt kasvatuses esikohal sõjalised harjutused ja koorilaul *20.aastaselt võis abielluda *30.a sai täieõiguslikuks kodanikuks *riiklik kasvatus kehtis ka tütarlastele. · Kasvatus Ateenas: *eesmärk noore inimese igakülgne arendamine *laste kasvatamine iga perekonna eraasi Religioon ja avalikud pidustused · Kangelaseeposed *Trooja sõja lugu 8.-7. s eKr vormiti sellest mitmeid kangelaseeposi.
aastal Kilingi-Nõmmel. 3. Helene. Elmar Silvester Salumaa õppis Tartu Linna 15. Algkoolis, --1929. aastal Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1929.--35. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (teoloogia magister süstemaatilise usuteaduse alal). Ta kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi, Eesti Kristlikusse Üliõpilasühingusse ja Üliõpilasühingusse "Liivika". Pro venia concionandi/pro ministerio: 03.11.1943, 03.11.1943 Tallinn. Prooviaasta: 1941--43 Tartu Ülikooli kog-s J. Kimmeli juures. Ordinatsioon: 09.01.1944 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus EELK vikaarõpetajaks. Teenistuskäik: 1944 EELK vikaarõpetaja Otepää koguduses, 1944 sõjapõgenike hooldajaõpetaja, 1944--45 Laiuse koguduse ajutine õpetaja asetäitja, (1945--51 Venemaa vangilaagrid, 1951--55 asumine Suhhobuzinski rajooni Kirovi-nimelises kolhoosis farmitöölisena), 1969--95 Saarde kog
sest lisaks kaheksaliikmelisele perekonnale pidi muu kraami kõrval jääma ruumi ka hobusele,vankrile ja lehmale. Samuti jäi meelde hetk, et saarel ei saanud vastutulijad nende teeküsimisest aru . Tarvis oli rootsi keel selgeks õppida. Sellega hakatigi kohe tegelema. Helilooja isa elulookirjeldusest loeme: ,,Esimesel aastal oli rootsi keele õppimine peaasi. Elanikud oskavad vähe eesti keelt, lapsed ei oska sugugi. Prooviaasta palk oli 100 rubla valitsuse poolt, kõrvalt teenisin 40 rubla. Teisel aastal sain täie palga 250 rubla. 1898.a ühendati Fällarna kool kihelkonnakooliga ühte; seega sain köster-kooliõpetajaks. Kirikus oli igal pühapäeval jumalateenistus, igale rahvuse liigile oma keeles, s.o rootsi, vene ja eesti keeles." Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis.Kahe Kreegi poisi, Vladimiri ja eriti
ja telegraafiagentuuridest, korrektuurist, trükikojast jms), selle kõrval toimetusetöö, nädalalehe tegemine, stenograafia, lisaks rahaasjandus, börss, poliitiline majandus, eesti ja vene ilukirjandus, eesti ja vene ajakirjanduse ajalugu, revolutsioon ja kongressid jne. Kas see kursus toimus, ei oska hetkel ütelda. Ajakirjanike kvalifikatsiooni parandamiseks pakuti välja kursuste korraldamist, avada ülikooli juures vastav osakond, kehtestada prooviaasta ja sooritada kutseeksam, koguni avada kutsekool ajakirjanike õpetamiseks. Ajakirjanik Arno Raag kirjutas ÕT XV numbris: "Meile on räägitud mitmel puhul ajakirjanikkude instituudi või ülikooli juure vastava õppetooli asutamisest. Seda tuleks enne siiski põhjalikult kaaluda. /---/ Juba puhtmajanduslikust seisukohast eriline instituut või õppetool paistab olevat ebaratsionaalne. Näib, et odavam on välismaiste õppestipendiumide andmine."
annaabi.ee 
