Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Koolide edetabelid ja reality Autor: Maria Helen Känd Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress.ee 07. september 2011 12:08 Probleem, millele artikkel keskendub: Lapsevanemaid huvitab rohkem kooli kõrgus edetabelis, kui see mis koolides tegelikult õpetatakse ja tavaline koolilaps on tark, kuid ei oska häält teha. Autori põhiseisukohad, näited: Paljudes koolides direktorid terroriseerivad avaaktusel oma õpilasi sellega, et nad peavad oma eelkäijatest paremini tegema, et mitte kooli mainet alla viia. Kunagi tulid sakslased Eestisse õpilastele tunde andma ja nende jaoks oli algul sokeeriv, kuidas lapsed ei julgenud käsi tõsta või halt teha, kuid Eesti koolides ei õpetata selliseid asju vaid lihtsalt tuubitakse asju pähe. Aut...
Proosateksti analüüs Jana Stets A.Tšehhov „Rothschildi viiul“ Tegemist on novelliga. Ehk siis proosa lühivormiga. Tekst on üsna lühike, kümmekond lehekülge. Tegelasi on vähe ja jutustuse arenedes neid väga palju juurde ei tule. Detailide ka ei pöörata suurt tähelepanu. Antud novelli puhul on minu arvates tegemist suletud novelliga, kus pinge järkjärgult tõuseb ja viib üllatava lõplahendusedeni ehk püandini. Lugu areneb proosateose üldise skeemi järgi. Algab lühikese tutvustusega linnast, peategelasest ja tema tegevustest. Sellele järgneb teema arendus . Peategelase Jakovi elu ja tegemiste täpsem kirjeldus. Tema arutelu elu üle. Mis viib lõpuks haripunkti, ehk siis Jakovi naise Marfa surmani, mis paneb peategelase oma väärtused ülevaatama. Ja lõpuks saabub lahendus-tema enda surm. Tihti peale koosneb teos mitmest osas. Isegi no...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
annaabi.ee 
