3) Pamfilo-üleni armastus, edukas armastaja B Tähtsus, mõju Novell saab sügavalt humanistliku mõõtme, see Pilt tolleaegsest ühiskonnast, 1 Annab pildi 16. saj õukonnaelust. muutub konkreetseks kunstiliseks zanriks. Annab inglise kirjanudse alustekstidest Psühholoogiline inimesekäsitlus, pildi renessanssi-aegsest Itaaliast. Oli motiivide uurimine, proosastiili inspiratsiooniks paljudele teistele kirjanikele. Lõi arendaja prantsuse selle teosega klassikalise proosastiili. Kujundas kultuuriruumis. Itaalia kirjanduskeele. B oli I kes ülistas loomulikkust igas eluvaldkonnas.
7. Mille poolest on tähelepanuväärne Kafka ja Hemingway looming? Kafka algatas maagilis-realistliku romaanusuuna, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega.Kafta kirjutas jutustusi ja esseid, mis mõnevõrra tähelepanu pälvisid.Lisaks inimese võõrandumise ja kelstumise kujutamisele on Kafta loomingule iseloomuli allegoorilise-sümbolistlik kujutamisviis. KE 31_MODERNISM Hemingway leiutas napi, kui lüürilise proosastiili, mis suutis haarata endasse tema aja rahutuse ja mõjutas suuremat osa hilisematest romaanikirjanikest.Oma isikupära stiili saavutas ta romaanis Ja päike tõuseb. Hemingway proosa stiili eripära on püüd fikseerida erapooletult tegelaste käitumine ja kõne ja väliselt nähtavat-kuuldavat jäädvustades edasi anda nende hingeelu.
Circus Maximus- Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht. Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" Termid- avalikud saunad. Caracalla term neist kõige kuulsam. akveduktid- Veejuhtmed, Kuulsaim Pont du Gard 13. Tähtsamad jumalad. Roomlaste tähtsamad jumalad olid Mars(sõjajumal) ja Vesta(kodukolde jumalanna), austati esivanemaid ,ennustati ohvriloomade järgi. Ka keisreid austati jumalatena. 14. Kes olid- Cicero- Oraator. (Lõi klassikalise ladina keele proosastiili.) Maecenas- Augustuse rikas sõber,kes kutsus oma lähikonda andekaid loovinimesi,toetas neid rahaga ja lõi kõik tingimused viljakaks loominguks. Titus Livius- vanarooma ajaloolane Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". G. J. Caesar- Diktaator.kirjanik, kõnemees, (Vallutas Gallia) Augustus ehk Gaius Julius Caesar Octavianus , Ta oli eluaegne konsul, tribuun, ülempreester, imperaator, esimene senaator
väljaandel (Helsingi 1866, 4. tr. Tartu 1924, 8. tr. 1967, 9.tr. 1978). Rahvasuust kuuldud jutuaineid, osalt ka saksa muinaskogudest ja mujalt tuttavaid motiive rahvapärases laadis arendades on Kreutzwald loonud neist terviklikud kunstiteosed, mille põhihoiakus väljendub rahvalik elukäsitus. "Ennemuistsetel juttudel", nagu ka mitmetel varem ilmunud Kreutzwaldi jutustustel, oli tähelepandav osa eesti proosa arengus, sealhulgas ka proosastiili, rahvaliku jutustamislaadi väljakujundamisel. Kreutzwaldi muinasjutte on avaldatud rohketes tõlgetes. Luuletajana esines Kreutzwald peamiselt saksa eeskujudele tuginevate või vabalt tõlgitud värssidega ja avaldas regivärsivormilise poeemi "Sõda" (Tartu 1854, 2. tr. Tartu 1861). "LEMBITU" Alates 1870. aastast kuni elu lõpuni tegeles Kreutzwald ulatusliku maailmavaatepoeemiga "Lembitu", mille eeskujuks oli sveitslase J. V. Widmanni "Buddha". Teos avaldati postuumselt (Helsingi 1885).
1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje sai, levis tuhandetes eksemplarides, oli rahva hulgas väga populaarne ning julgustas Jannsenit edasi kirjutama. Ta kirjutas umbes 220 küla- ja ajalooainelist juttu. Juttudes ilmneb moraalipedagoogilist suunitlust ja kirjandusliku kultuuri nappust, kuid nende nagu ka ta ajalehtede rahvalikult kujukas ja vestelis-humoorikas sõnastus on mõjutanud eesti proosastiili kujunemist. Saades Vändra mõisnikult von Ditmar`ilt laenuks 300 rubla, hakkas ta 1848. aastal välja andma perioodiliselt ilmuvat aastaraamatut "Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865
,,Loomalood","Lendav maailm") ja romaanikolmik Tallinna triloogia. Pagulusperioodil avaldas ta 14 romaani, 1 novelli- ja 1 luuletuskogu. Oma romaanid kirjutas enamasti triloogiatena.Tema 12-teoseline ajaloofilosoofiline sari on ainulaadne eesti kirjanduses ja haruldane maailmakirjanduses. Ristikivi on Eesti suurim eepik Tammsaare kõrval.Tema teoseid on üsna vähe tõlgitud,sest ta kasutab orgaanilist eesti keelt,mis tõlkes kaotab palju oma elavast hingusest.Ta jätkas teadlikult eesti proosastiili traditsioone. Ristikivi on huumorilembeline ja tema stiilile lisab kordumatust tobe v kohtlane nali. Tallinna triloogia Ilmus Eestis. Koosn 3st romaanist: ,,Tuli ja raud"(1938), ,,Võõras majas" e ,,Õige mehe koda"(1940) ja ,,Rohtaed"()1942). Romaane ühendab tegevuspaik ja aeg(Tallinn XIX saj lõpust 1930.aastateni).Antakse sissevaade 3me ühiskonnakihi kujunemisprotsessi.Perekonnaromaan põimub isikuromaaniga,taustaks olustikukujutus."Tuli
1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje sai, levis tuhandetes eksemplarides, oli rahva hulgas väga populaarne ning julgustas Jannsenit edasi kirjutama. Ta kirjutas umbes 220 küla- ja ajalooainelist juttu. Juttudes ilmneb moraalipedagoogilist suunitlust ja kirjandusliku kultuuri nappust, kuid nende nagu ka ta ajalehtede rahvalikult kujukas ja vestelis-humoorikas sõnastus on mõjutanud eesti proosastiili kujunemist. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Saanud
«Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks». Veel kahel korral püüdis Demosthenes Ateena patrioote õhutada võitlusele, kuid pärast teist katset, põgenemisel makedoonlastest ümberpiiratuna, oli ta sunnitud võtma mürki. On säilinud ligi 40 ehtsat Demosthenese kõnet. Neis on klassikaline kreeka proosa saavutanud oma kõrgeima arenemisastme. Ta kokkusurutud ja karmi stiili iseloomustab summutatud jõud ja kirglikkus. Silmapaistva kõnemehena, oma kodumaa suure patrioodina, proosastiili meistrina oli Demosthenes järgnevail aegadel Roomas ja Lääne-Euroopas väga populaarne. 1 Pythia mänge korraldati iga nelja aasta järel Delfis Apolloni auks. Vrd-Pindaros, Epiniikion Etna Hieronile, k. 2 Agonoteedid -- mängude korraldajad Ja kohtunikud. 3 A. 346 oli Philippos haaranud Thermopyla oma võimusesse. 4 Amfiktüoonid -- Vana-Kreeka ühise pühamu kaitseks loodud riikideliidu (amfiktüoonia) liikmed. Siin on mõeldud Delfi amfiktüooniat. 5
Ewald'it. Holbergi mõttekaaslastest võib nimetada varalahkunud (25-aastaselt) populaarfilosoofi Fr. Chr. Eilschow'd (1725-1750), kes tuliselt kaitses emakeele õigusi nii kirjanduse kui teaduse keelena. Holbergi valgustusaja ideede jätkajaks skolastika asemel kasulike teaduste arendamises sai tema rahalisel toetusel 1747 uuendatud Sorö akadeemia, mis omab erilisi teeneid taani keele puhastamise ja kultuuriliseks kirjakeeleks kujundamise alal. Arendas välja nn. retoorilise proosastiili. Holbergi äratusel avanes Taani 18. saj. teisel poolel Euroopast tulevatele uutele vooludele. See aeg on tuntud nn. Taani valgustusaja nime all. Kuid maa kultuurilise nooruse tõttu kalduti selles suurel määral järeleaimamisele. Võeti eeskuju Prantsusmaalt: klassitsism ja ratsionalism, Rousseau loodusliku elulihtsustamise õpetus, haridusalal hilinenud humanism (antiikne Kreeka); Inglismaalt saadi äratusi loodusluule harrastamiseks. Kõige vahetum ja
Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide koolkonna mõjul. Tegelikult tekkis kõnekunst 5. Saj. demokraatia oludes- tekkis retoorika (kõnekunsti teooria), kuju võtsid tulevase retoorilise proosa eriliigid, ent veel 5. Saj. ei leidnud kõnekunst kirjalikku fikseerimist. Sofistid seadsid endale ülesandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema moraali ja poliitika küsimustest. Rööbiti nende küsimuste sisulise käsitlusega toimus kunstipärase proosastiili ja uue distsipliini retoorika väljaarendamine. Tuntuimad kõnemehed: Lysias, Iokrates, Demosthenes. 23. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? Kirjutas sellest teoses ,,Poeetika". Kunsti olemuseks on matkimine, kuid see pole ümbritseva tegelikkuse orjalik kopeerimine, vaid selle loominguline reprodutseerimine. Poeedi ülesandeks polevat kõnelda sellest,
(Helsingi 1866, 4. tr. Tartu 1924, 8. tr. 1967, 9.tr. 1978). Rahvasuust kuuldud jutuaineid, osalt ka saksa muinaskogudest ja mujalt tuttavaid motiive rahvapärases laadis arendades on Kreutzwald loonud neist terviklikud kunstiteosed, mille põhihoiakus väljendub rahvalik elukäsitus. "Ennemuistsetel juttudel", nagu ka mitmetel varem ilmunud Kreutzwaldi jutustustel, oli tähelepandav osa eesti proosa arengus, sealhulgas ka proosastiili, rahvaliku jutustamislaadi väljakujundamisel. Kreutzwaldi muinasjutte on avaldatud rohketes tõlgetes. LUULE Luuletajana esines Kreutzwald peamiselt saksa eeskujudele tuginevate või vabalt tõlgitud värssidega ja avaldas regivärsivormilise poeemi "Sõda" (Tartu 1854, 2. tr. Tartu 1861). Peamisse värsikogusse "Viru lauliku laulud" (Tartu 1865; 2., täiend. tr. Tln. 1926, 3 tr. Tln. 1946)
annaabi.ee 
