oli ajakirja ,,Linda" tegevtoimetaja ja kui ajakiri 1905. aasta lõpus suleti, töötas mõnda aega ajalehe ,,Isamaa" toimetuses. Nendes väljaannetes avaldas ta oma esimesed luuletused. (Olesk 2011) Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1906-1909 elas Enno peamiselt oma lapsepõlvekodus Soosaarel, kus kirjutas oma esimesed luulekogud ,,Uued luuletused" (1909) ja ,,Hallid laulud" (1910) ning proosaraamatu ,,Minu sõbrad" (1910). 5 Ta asus 1909. aasta kevadel tööle õpitud erialale Valga krediidiühingus, kus sai asjaajajaks. 28. augustil 1909 abiellus Enno Kodavere köstri tütre Ella (Olga-Elfriede) Sauliga, kes oli väga kunstiandeline naine, kes oli õppinud Kristjan Raua juures ja Valga-perioodil ka Soomes Helsinki ,,Ateneumis" kunsti
1897). Kõikidest osadest anti välja mitu trükki, Haava oli 19. sajandi lõpus väga populaarne autor. 1906 ilmus muutunud tonaalsuses kogu "Lained", tema ühiskonnakriitika süvenes veel kogudes "Ristlained" (1910) ning "Meie päevist" (1920). Uuesti muutus ta luule isiklikumaks kogudes "Põhjamaa lapsed" (1913) ja "Siiski on elu ilus" (1930) ja "Laulan oma eesti laulu" (1935). Haava on kirjutanud ka proosaraamatu "Väikesed pildid Eestist", kus on palju südamlikku huumorit. Ta tegutses ka tõlkijana, vahendanud peamiselt saksa kirjandust: J. W. Goethet, F. Schillerit, F. Grillparzerit, H. Hofmannstahli jt. Haava luule on püsima jäänud eelkõige lauldavate lauludena, heliloojad on viisistanud rohkem kui 200 tema luuletust.
hinnanud Enno luule uuenduslikkust neil aastatel tooniandev rühmitusNoor-Eesti. Pärast pausi avaldas Enno veel luulekogud "Valge öö" ja "Kadunud kodu" (mõlemad 1920), kuid nende retseptsiooni varjutas seekord atraktiivse Siuru-rühmituse buum Eestis. Enno vähesed, kuid püsiva väärtusega lasteluuletused koondas koguks "Üks rohutirts läks kõndima" alles Ellen Niit 1957. aastal. Enno on avaldanud ka südamliku proosaraamatu "Minu sõbrad" (1910). Enno tähendus eesti luule kaanoni avardamisel on kinnistunud ajapikku, nüüd peetakse teda üsna üldiselt "teise tee" rajajaks eesti luules. Tema lugejate ja hindajate ring on tema surma järel järjest kasvanud, tema luuletusi on viisistanud paljud heliloojad 20. sajandi lõpuni. Enno luule suur koondkogu "Rändaja õhtulaul", mis hõlmab tema varaseid luuletusi ja käsikirjalist pärandit (koostanud U. Tõnisson), on ilmunud 1998. Enno tütretütar on kirjanik
Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Tema vend on sotsoloog Juhan Kivirähk. Tema ema on kunagine Nukuteatri näitleja Ingrid Kivirähk, kelle laiemalt tuntud roll oli Tipp ETV legendaarses lastelavastuses. Isa Ants oli samuti näitleja ja aastatel 1979-1986 Nukuteatri direktor. LOOMINGUST Andrus Kivirähk on kirjutanud väga palju raamatuid, proosateoseid, näidendeid, stsenaariume. Tema kuulsaimad raamat on ,,Rehepapp" ,,Mees kes teadis ussisõnu". 1995. aastal ilmunud proosaraamatu ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed´´ eest omistati Andrus Kivirähkile Eesti kultuurikapitali 1996. aasta kirjanduse aastaauhind. 1997. aastal pälvis ta novelli ,,Kunstnik Jaagup`` eest Tuglase novelliauhinna. 2000. aastal ilmunud romaan ,,Rehepapp ehk November´´ sai Eesti kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitalilt 2000. aasta romaaniauhinna. Mõned tema proosateosed: ,,Ivan Orava mälestused`` ,,Sirli, Siim ja saladused`` ,,Sibulad ja sokolaad`` ,,Rehepapp``
[2] Loomingust leiab näiteid 6. Lisast. Lisaks lasteraamatutele on L.Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste (Tungla sulest on sündinud üle 900 lauluteksti), koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele. Nüüdseks on temalt ilmunud üle 70 värsi- ja proosaraamatu lastele ning noortele, kümmekond luulekogu täiskasvanutele ning lapsepõlvediloogia „Seltsimees laps ja suured inimesed“ ja „Samet ja saepuru“, mis on adresseeritud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lauluvõistlusel ’’Eurolaul’’ 1993 võitis Janika Sillamaa esituses laul "Muretut meelt ja südametuld", 1994. a. Silvi Vraidi esituses "Nagu merelaine". Mõlema loo sõnad on pärit L.Tungla sulest
[10] Viimane, hiline loomeperiood sisaldab luulekogusid ,,Siiski on elu ilus’’ (1930) ja ,,Laulan oma eesti laulu’’ (1935). Need väljendavad luuletaja üksildust, eemalseismist võitlevast rahvast, mistõttu autori optimistlikust meelelaadist hoolimata ta luules üha rohkem võtavad osa kibestus- ja masendustunded. [10] Anna Haava kirjanduslik pärand on küllalt suur, tema luuletuste arv küündib kuni 700-ni. Peale luuletuste on ta avaldanud ka ühe proosaraamatu ,,Väikesed pildid Eestist’’. Samuti on luuletaja esinenud viljaka tõlkijana, eestindades saksa, inglise, prantsuse ja antiikaja autorite, esmajoones Heine, Schilleri ja Goethe töid. Samuti on ta tõlkinud ka vene luuletajate töid. [10] Anna Haava loomingus on hinnatud esmalt luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku avaldama selle vastu protesti. Luuletustest on kõige silmatorkavamad Haava armastuslaulud
sügavalt isikliku tundeväljendusega kirjatöödest võiks veel nimetada metoodilist ühiskonnakriitilised teemad ja humoorikad käsiraamatut «Kirjalikud tööd koolis ja kõdu» . rahvaelupildid. Hilisemad kogud kajastavad Peamiselt viljeles Pärn oma kirjandusliku tee eeskätt üksindusmeeleolu. H. luulet on palju algul lastekirjandust. Üksteise järel ilmusid tema viisistatud. Ta on avaldanud ka proosaraamatu lastejuttude kogud «Jutud armsa lastele», «Muistena «Väikesed pildid Eestist». Valikkogusid: jutud noore rahvale» ja «Lühikesed jutud armsa «Luuletused», «Nõmmelill». Sööt ,Karl Eduard lastele» Lastejuttude sarnaselt on väga 1862 - 1950, eesti nõuk. luuletaja. Ta on loonud moraliseerivad ja ühesuguse skeemi järgi tundeergast kodu- ja loodusluulet, romantilisi kombineeritud ka Pärna esimesed jutustused
Suur osa Kõivu tekste on lavastatud. 1980ndate lõpul ja 1990ndatel Kõivu tekstide lavastaja Priit Pedajas. Näidendid keskenduvad suurmeestele (filosoofid), sellepärast on näidendid filosoofilised (1994 ,,Filosoofipäev"). Ka pärimuslikud näidendid (1999 ,,Kui me Moonsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta") ja teiste tekstide töötlused (,,Ennola" (näitemäng Ernst Ennost), võttes aluseks Ernst Enno proosaraamatu, kuid teeb selle uueks ja Kõivulikuks. 2014. aastani on kõik näidendid: 1987 Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl (koos Aivo Lõhmusega) seotub Kõivu endaga, esimene täispikk võrukeelne näidend. 1991 Castrozza üks esimesi näidendeid. 1998 Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga (Jutuajamisi tädi Emmaga)- Kõivu enda elust.
18-aastaselt õppis pähe eepose ,,Manas". Revolutsioonijärgsetel aastatel viisid basmatshid viisid ära naise ja vara 83 Põgenes pärast 1916. aasta ülestõusu ema, isaga Hiinase. Kui nad 1917 tagasi pöördusid, surid vanemad teel. Sattus karjaajajatega Taskenti, astus seal 1922 internaatkooli, 1923-1927 õppis Kesk-Aasia Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas 1927. 1920. lõpust töötas mitmetes ajalehtedes, avaldades paralleelselt luulekogusid. 1940 avaldab esimese proosaraamatu. 1967 võidab romaaniga ,,Koidu poole" Toktogul Satõlganovi nimelise riikliku auhinna. Pälvinud kaks Lenini ordenit. 84 Sattus pärast 1916 aasta ülestõusu Hiinasse. 1917 naases. Töötas kuni 1921. aastani päevatöölisena. 1921 astub üldhariduskooli, siis veterinaariakooli, siis Biskeki Pedagoogilisse Kõrgkooli, mille lõpetab 1930. Esimene luuletus ilmus ajalehes ,,Erkin Too" 1924, esimene luulekogu aga 1931. Hiljem avaldas veel kaks luulekogu, 1930. keskpaigast
annaabi.ee 
