Terentiuse komöödia ,,Andria" oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529 aastal Tallinna raekojas). 60. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma proosakirjanduses. Rooma kirjaduse kuldse ajastu (80 eKr 14 pKr) alguses jõudis proosa kõrgtasemele, klassikalise ladina keele väljakujunemine ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hakkas kaduma võõrainestik, kirjanike rolli hakkasid täitma poliitikud ja sõjamehed. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Tähtsamad rooma kirjanduse proosaautorid olid Cicero, Caesar, Sallustius, Lucretius, Catullus ning Livius. 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero (106 - 43 eKr) kirjandusliku pärandi moodustavad kõned (4 kõnet Catilina vastu), retoorikaalased (,,Kõnemees") ja filosoofilised teosed (,,Riigist"). On jäänud ajalukku Rooma kuulsaima kõnemehena. Ta teoste sünastus on ladus, rikkaliku sõnavaraga ja elegantse stiiliga
Ta loobus vaataja proloogis informeerimise traditsioonist. Terentiuse ,,Andria" oli esimene teadaolev teatrietendus Eestis (1529.a Tallinnas). 30. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. 1. saj eKr hakkas kaduma võõrainestik, valitsevaks said proosavormid. Kirjanike rolli hakkasid enam täitma poliitikud. Sel ajastul loodi klassikaline kirjanduskeel ning kuldsest ajajärgust on pärit väljapaistvamad kõned. 31. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Tähtsamaiks proosaautoreiks 1. saj eKr olid: Marcus Tullius Cicero, Gaius Julius Caesar, Gaius Sallustius Crispus ja Titus Livius Luuletajad: Titius Lucretius Carus, Gaius Valerius Catullus ja Octavianus Augustus. 32. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kujunes tõeliseks rooma kunstproosa loojaks, rikastas ja täiustas ladina
Vastus: USA: 1. Rooma oli eeskujuks oma riigi loomisel (18. sajand): - Rooma vabariigi konstitutsioon (3-1.saj eKr) - Riikliku sümboolika eeskuju - Riiklike institutsioonide nimetused (senatus>senat) - Föderatiivsuse alused Kreeka demos'te liidu eeskujul. 2. Arhitektuuris (18.-19. saj) - Neoklassitsism (1780-1820) - Kreeka templi stiil (1820-1860) 3. Inglise haridussüsteem ja koos sellega antiikautorite tundmaõppimine alates 17. sajandist (1636 esimene kolledz Harvardis) - Fookuses olid proosaautorid: a) moraalifilosoofid (Cato "Distihhonid", Aisopose valmid, Cicero kirjatööd) b) ajalooteosed (nt Liviuse "Linna rajamisest alates"). Proosas nähti moraalset ja poliitilist tarkust, praktilist väärtust. Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius) hinnati vähem. Antiikautorite avastamisele aitasid kaasa: - era- ja avalike raamatukogude rajamine, - tõlkimine kui patriootlik tegevus. - ülevaatekursused ülikoolides antiigi ajaloo ja olmekultuuri kohta. 4. Seostas ka USA 18
Taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole. Heli ja lavaefektid, emotsionaalne pateetilisus taandub. Rõhub näidendi sisule. Fantastilisust on välditud. Peategelane ei ole kaval ori, orjad esinevadm aga nad ei olek õige tähtsamad. Ta toetud mendandrosele. Terentiuse komöödia ,,Andria" (,,Androslanna") oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529). 34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. 35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Marcus Tullius Cicero, Gaius Julius Caesar, Gaius Sallustius Crispus, Titius Livius <- proosa Titus Lucretius Carus, Gaius Valerius Catullus <- luuletajad 36. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. 37. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? Teosed:
34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. ~I saj eKr Esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteosed (Catullus, Lucretius), proosa jõudis kõrgtasemele (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Sajandi teine pool oli eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, hiljem Ovidius). Hakkas kaduma võõrainestik, kirjanike rolli hakkasid täitma poliitikud. 35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Proosa: Cato (,,Põllumajandusest), Cicero, Caesar Luule, I pool: Catullus, Lucretius II pool: Vergilis, Horatius, hiljem Ovidius 36. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? On jäänud ajalukku Rooma kuulsaima kõnemehena, tema poliitilistel kõndel oli suur mõju ka Euroopa valgustusajal. On kirjutanud peale kõndede (säilinud 58) veel
hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Renessansile ja euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes lähedasem kui polise kultuur, ja see kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Roomas kujunes välja filoloogia, ladinakeelsete tekstide tõlgendamine, 1. sajandil ilmuvad juba ka keeleteaduslikud uurimused. Tähtsaim ja viljakaim rooma õpetlane oli Marcus Terentius Varro (11627 eKr). Eeskujuks keelereeglite loomisel võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas esmajoones Cicero, aga ka Caesar, luules Vergilius, Horatius ja Ovidius. 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand?
Cicero on kirjutanud ka kreeka keeles. Suurendas ladina keele väljendusvõimalusi.Caesari keelekasutus on selge ja lihtne, tekst on dramaatiline, lakooniline, tõtlik. Caesari tegevus on mõjutanud nii proosa kui luule autorite tegevust. Poeedid polnud väga seotud poliitikaga, pigem põgeneti filosoofiasse; looming kajastas filosoofiat, armastust, sõprust. Tähtsamad luuletajad olid Catullus ja Lucretius. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? · Caesar (keelekasutus selge ja lihtne, tekst dramaatiline, lakooniline; ,,Märkmeid Gallia sõjast" ja ,,Märkmeid kodusõjast") · Cicero (lõi uusi ladinakeelseid väljendeid; ,,Kõned Catilina vastu", filipikad Marcus Aureliuse vastu) · Sallustius (kirjeldab Rooma aristokraatia moraalset langust, ahnust, kõlvatust; hea stilist; ,,Catilina vandenõu", ,,Sõda Jogurthaga", ,,Historiae")
TUNDMA ÕPITI? peale, Inglise haridussüsteemi 2) Kirjanikud: klassikaliste teoste ülevõtmine: grammatikakoolid ja uurimine võtab inimeselt 1636 esimene kolledz Harvardis; loomingulisuse ja muudab ta igavaks, võeti üle ka antiikautorite 3) Moraalifilosoofid: klassikalise lugemine ja eelistused: antiigi tundmaõppimine on kasutu Fookuses proosaautorid: snoobitsemine ja muudab inimese ülbeks ja südamelt kalgiks. a) moraalifilosoofid (nt Cato 4) Patriootiline argument: klassikalise Distihhonid, Aisopose valmid,Cicero antiigi õpetamine on Inglismaa mõju kõned, kirjad, traktaat Kohustustest USAle. Inglismaal on teised olud ja jt.) prioriteedid, seal tegelgu inimesed
läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uduusus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Renessansile ja euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes lähedasem kui polise kultuur, ja see kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. 31. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu (81 eKr- 14 pKr) tähtsamad luuletajad? I sajandil eKr: Lucilius, Cicero, Caesar, Sallustius, Luuletajad- Lucretius, Catullus, Vergilius, Horatius 32. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Koosneb 58 kõnest, reast traktaatidest retoorika ja filosoofia alal ja ligi 800 kirjast. Kõnemehena: retoorika- alastes traktaatides käsitleb kõnemehe printsiipe, nt dialoog ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), veel teoseid: ,,Orator (,,Kõnemees")
· Võimalikuks sai esimeste tagasihoidlike kontaktide loomine pagulaskirjanikega. Eesti kirjanikel sai võimalikuks oma teoste avaldamine. 60-datel kerkib esile uus põlvkond, nn ,,kassetipõlvkond". Tegemist oli enamasti luuletajatega. Teoseid avaldati väikestes raamatutes, mõnikord avaldati ka mitu raamatukest, mis olid omakorda väikese karbikese sees. Kasseti põlvkonna kõrval kerkisid esile ka Ellen Niit ja Jaan Kross. Uued proosaautorid: Mati Unt (,,Hüvasti kollane kass"), Enn Vetemaa, Arvo Valt. Proosas hakati käsitlema ühiskondlike teemasid, ajapikku muutus olulisemaks psühholoogiline inimeste siseilma kujutamine. Läbi inimese käsitleti ühiskondlikke probleeme. MUUSIKA Ei jäänud uue ideoloogia pealesurumisest kõrvele, kuid seda sai mõjutada vähem kui teisi valdkondi. Koorilaulus rahvuslikkuse rõhutamine, kuid see jäi plakatlikuks. Muusika pidi paljudele massidele meeltmööda olema
tuleb see lastekirjanuse kaudu. Jaik on üks väheseid inimesi, kes on Kirjanikkude Liidu palgal ja tegeleb igapäevaselt selle tööga. Enamjaolt kirjutas Jaik eesti kirjakeeles luuletusi, kuid võrumaine aines ja võrumaine patriotism on ka seal luules näha. Lisaks nendele otseselt folkloorsetele muinasjuttudele on tal ka näiteks täiskasvanulikumat novelliproosat, mälestusi ja ka draama tekste nii lastele kui ka suurtele. Sümptomaatiline on see, et mitmed proosaautorid kirjutavad proosa kõrval ka draamat ja hiljem need unustatakse tavaliselt ära. August Mälk (1900-1987) Saab tuntuks 30ndatel aastatel. 30ndate lõpus on olnud kaks enim laenutatud proosakirjanikku: Tammsaare ja Mälk. Mälk sai õpetaja kutse Saaremaal ja sealt on ta ka pärit. 20ndatel on Mälk peaaegu olematu kirjanik peaaegu olematus kohas (Lümanda). 1926. Aastal ilmub ta esimene romaan ,,Kesaliblik". Edasi tuleb novelliloomingut ja romaane, kuid ka nendega ei lähe 20ndate lõpus
annaabi.ee 
