Pronksiaeg Algas 4000 aastat tagasi. * ornamendiga tarbeesemed ( ringid, jooned, lained); * pronksehted ( suured, maagiline tähendus). Ka Eestist leitud; * menhirid (kelti keeles ''pikk kivi'') mitme meetri kõrgused looduslikud kivisambad, näiteks Põhja-Prantsusmaal Britange'is; * dolmenid (kelti keeles ''kivilaud'') algelised hauakambrid (kiviplaadid, millele toetub varikatus). Leiud Põhja-Aafrikas, Aasias, Euroopas: - kuulsaimad Inglismaal Stonehenge'is; - asuvad nelja ringina (välisringil 30 dolmenit) ilmakaarte järgi, kujutavad endast kuukalendrit;
ROOMA 500 eKr soorauamaagist valmistamine, tihenemine kesk- ristkülikukujulised 450 pKr kuna raua tootmine. pronksist ehted. ja lõuna- Eestis, tarandid. Rohkete Rooma impeerium üksiktaluline panuste hulgas mõjutas põhja- asustus. relvade puudumine. Euroopat, sh Eestit. SÕDADE aeg KESKMINE Pronksehted, Põlluharimine Suur osa rahvast Maeti vanadesse RAUAAEG JA hõbeaarded, (ribapõllud) , elas avaasulates tarandkalmetesse, VIIKINGIAEG kullatud või kullast karjakasvatus, koosnesid kaasa pandud 450 pKr 1050 esemed, käsitöö, kaubandus., mitmest talust esemete hulk
sh.Eestit järvedest (majandus, kaubandus) Periood oli sõdadeta aeg. KESKMINE Raud, relvad, Põlluharimine, Avaasulad- koos Tarandkalme. RAUAAEG 450- hõbeaarded, loomakasvatus, mitmed talud, Maeti edasi, uusi 800 viikingiaeg võitlusnoad, käsitöö, kaubandus, külade tarandeid 800-1050 e. pronksehted + ribapõllud, kujunemine. kasutusele ei rahutud ajad Hõbe/kuld kaheväljasüsteem. linnuste rajamise võetud. Künnipõllunduse algus. Linnused Panuseid pandi algus (enne kõpla) rajati kaasa vähe. looduslikule Kääpad- nende
aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Leiumaterjali hulgas on naaskel, nuga, tuleraud, hõbe- ja pronksehted, aga samuti noole- ja odaotsi, mõõgatükke ja isegi üks terve . Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber. Lõhavere linnamäe järsud ja korrapärased nõlvad ulatuvad ümbritsevast maapinnast 8--10 meetri kõrgusele.
Pronks Pronks on tina ja vase sulam . Redutseerimisprotsessi kerge teostatavus võimaldas juba enam kui 6000 aastat tagasi toota tina ja selle sulameid. Tinapronks oli nähtavasti esimesi sulameid üldse, mida inimkond tundma õppis. Inimkonna ajaloos järgnes kiviajale pronksiaeg, millal pronks oli töö ja majapidamisriistade, relvade ja ehete pealmine materjal. Pronksesemed Eestis üks kuulsamatest pronksist valmistatud skulptuuridest Eesti alalt leitud pronksehted Huvitavaid fakte tinast Horoskoobi järgi on Jäärale sobivaim metall tina Ta on teiste metallide seast hästi ära tuntav , sest tina krigiseb painutamisel Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis . Peetakse vajalikuks , kuid täpseid funktsioone ei teata , aga on seotud hemoglobiini sünteesiga Mis on tinakatk ? Tinakatk on nähtus , kus tina muutub madalal temperatuuril halliks pulbriks . Vana-aasta õhtutel valatakse tinaga õnne .
Tegevusalad 2at.algul-peamisex teg. alax oli maaharimine.Tegeldi ka loomapidamisega ning teatud osa oi ka küttimisel ning kalapüügil. Käsitöö arenes- toodeti ja töödeldi rauda. Tegeldi ka kaubavahetusega (vahetuskaubandusega). Ajalooallikad- Läti Henriku Liivimaa Kroonika, millest saame infi 1184-1227 aastate kohta ja Taani hindamisraamat. Eestis oma raua tootmine,leiud- sootauamaak, muinasaja lõpul kujunesid suuremad rauatoo tmiskeskused-odaotsad, mõõgapidemed, pronksehted, hõbeehted, noad, kirved,vikatid. Elanike arv Eestis 13s. algul- u.150 000 inimest ja 45 kihelkonda. Kuidas kujunes vanim elanikkond?Oletati, et kunda kultuuri elanikud tulid Euroopast. Samuti viitab osa analüüse europiidsele päritolule. Arvatakse et osad sõnad ja mõisted pärinevad nn.protoeurooplastelt, kelle hulka võisid kuuluda ka kunda kultuuri elanikud. Vahel on kogu Kunda kultuuri peetud ka Soome-Ugri hõimudele kuuluvax.
Jaroslavi sõjakäik ja rajas relvad, hõbestatud * kolmeväljasüsteem palkidet, köeti ilma Tartusse tugipunkti odaotsad, mõõgapidemed, (talivili, suvivili, kesa) korstnata kerisahjuga; * 150 000 inimest mõõgateramikke * loomapidamine (veised, rehielamu eelkäia * rauatootmiskeskused (Virumaa, * pronksehted hobused, lambad, kitsed, * talud lähestikku ja Põhja-Saaremaa) * hõbeehted sead ja kanad) moodustasid küla * kaubandus (vahetus- ja * kaalud hõbeda * küttimine ja kalapüük * sumbküla- talud keset vahenduskaup) kaalumiseks kauba vastu * metsamesindus, mesi ainus põlde tihedalt koos; Lääne- * varalinnaline asula Tartu
Viikingite sõjakäigud. Eestlased olid arvestatavad vastased (tapsid viikingite pealiku) 16. Kes olid sossolid? Eestlaste hõimud (eestlased), nimetus pärineb venelastelt 17. Millega elatasid end eestlased muinasaja lõpus? Maaharimine (kolmeviljasüsteem, rukkis) Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad; hobune künniloomaks; rangide kasutuselevõtt) Jaht, küttimine, korilus, metsamesindus Käsitöö: raua tootmine ja töötlemine (relvasepad, pronksehted, lõpus ka hõbeehted) Kaubavahetus (lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod, Ojamaa) 18. Mis on potikeder? Keerlev alus, millel saab lihtsamalt valmistada savinõusid 19. Kirjelda muinasaja lõpu kaubandust? Lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod, Ojamaa 20. Missugused olid elamud? Palkidest hoone jagati: köetavaks toaks ja kojaks. Suitsutoas kuivatati vilja, hiljem sai nimetuse rehielamu 21. Missugune oli siinne haldusjaotus? MAAKONNAD KAARDIL.
leitud on kirj. allikaid. Elatusalad- maaharimine-. kas. erinevaid adratüüpe-konksader(ühesahaline), harkader(kaheharuline).Kolmeväljasüsteem- põllu üks osa talivili, teine suvivili ja kolmas kesas.Loomapidamine-veised,hobused,lambad,kitsed,sead, kanad.Küttimine,kalapüük-põdrad,metssead,kitsed,jänesed jne.kalapüük sisevetel.Metsmesindus Käsitöö areng-ise valmistati oma tarbeks(raua tootmine ja töötlemine.rauatootmiskeskused-virumaal ja põhja-saaremaal.relvasepad.hõbe ja pronksehted.,savinõud(potikeder) Kaubavahetus-tihedam liivlaste,soomlaste,karjalastega. Vahetuskaubandus.vahenduskaubandus-kaup ka edasimüügiks.kaubeldi hõbemüntidega. Elamud ja külad-rehielamu. Sumbküla-kõik tihedasti koos, ridakülad-, hajakülad-üksteisest kaugemal. Kihel-ja maakonnad- 45 kihelkonda, 8 maakonda-Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjumaa,Läänemaa, Saaremaa, Ugandi,Sakala.(Alampois,Nurmekund, Mõhu,Vaiga.) On märke mk-de ühistegevusest. Rahvakoosolekud ja ülikud
- Metsmesindus mesi ainsaks magusaineks, vaha järele suur nõudlus Käsitöö areng - Vajalikud esemed valmistati ise, mõningad meistrid - Raua tootmine ja töötlemine kohalikud sepad valmistasid igapäevaseid tööriistu, kasutatu soomaaki - Virumaal ja Põhja-Saaremaal rauatootmiskeskused (varustati ka teisi piirkondi) - Relvasepad ilustatud odaots, mõõgapidemed, jne - Pronksehted, hõbeehted (hõbesepad) - Savinõud potikedra kasutuselevõtt Kaubavahetus - Kaubitsemine lähinaabritega ulatuslikumaks, kaubareisid ulatus ka kaugemale (Pihkvasse,Novgorodi jne) - Saksa kaupmehed - Vahetuskaubandus sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, peenemaid riidesorte, luksuskaupu; välja viidi karusnahku, vaha - Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks - Hõbe üldtunnustatud vahetuväärtuseks
Suurrahvasteränne kui Viikingi aeg lõppes, rahu ikka ei tulnud, Oht venelt. Kuni 9-10 sajand olid suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed. Tsuudid. läänemeresoomlased. 1030. Kiievi vürsti Jarsolav Tark tegi rüüsteretke Eestisse. Võitis, Tartus tugipunkt - Jurjev. Eestlased Muinasaja lõpul: maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamisega, küttimine ja kalapüük, metsamesindus. Käsitöö meistrid, ka peredes ise, rauatootmiskeskused, relvasepad, pronksehted, hõbeehted koos sellega hõbesepad. Vahekaubandus, vahenduskaubandus. Elamu: suitsutuba, Põ-Eesti, Saaremaa sumbkülad, Lõ-Eesti hajakülad, Ida-Eesti ridakülad. Külad moodustasid kihelkonna. ~45 8 maakonda. Viru, Rävala, Järvamaa, Harju, Lääne, Saare, Ugandi ja Sakala. (ka Alempois, Nurmekund jms.)Maakondi ei juhitud ainuisikuliselt. Ühtsust polnud. Muinasusundid olid tähtsad. Vägi loitsimine, targad ja nõiad, Hing külastavad sugulasi, keelatud oli tappa hingeloomi
mitukümmend hõbetatud sõlge, odaotsi jms. Sealt ei saadud ühegi surnu täisluustikku. Kivimäe matus leiti ühe kivi alt, seal oli mitukümmend relva ja lisaks nendele ka terve rida ehteid. Aarded paistavad silma väärismetallide poolest. Karmla aare avastati kivikalme külje alt. See oli mõnevõrra hilisem tarandkalmest. Põhjuseid võis olla mitu: kalme on hea tähis, surnud vaarvanemad kaitsevad, ehk on ohvriann see, ehk tahtis keegi omale hauajärgsesse ellu asju ette viia. Pronksehted on tavaliselt soodest. Rikassaare peitleid koosnes relvadest, sealt leiti 54 odaotsa ja 7 nuga. Viikingid (850-1050 a) Ausalt, viikingitel sarvedega mütsikesi polnud, need sümboliseerivad pigem nende paganlikkust. Viikingid panid aluse linnade kujunemisele, rahvusvahelisele kaubandusele, tegid edusamme laevaehituses. Nende retked ulatusid Jeruusalemmast Kanadani Gröönimaast Eestini.
saj Norra kuninganna Astridi ja poeg Olafi vangipõli müüdi orjadeks Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid - läänemeresoomlased 1030 Jaroslav Targa sõjaretk, Tartu esmamainimine 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hilisrauaaeg u 1050-1200. Elatusalad Maaharimine adramaad kolmeväljasüsteem: ühele talivili, teisele suvivili ja kolmas kesaks loomakasvatus Käsitöö Rauatootmine pronksehted Relvasepad: hõbedaga ilustatud odaotsad, mõõgepidemed Kaubandus Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus kaup osteti edasi müügiks Hilary Karu 9 D 11 EESTI AJALUGU Asustus Elamu Suitsutuba 4-5x6m korstnata kerisahjuga majake, milles valmi sedasi vili ja seejärel kuviatati seda
annaabi.ee 
