1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega välja ajakirja „Deutsch-Französische Jahrbücher“ (ilmus üks kaksiknumber). Selles ilmunud artiklites („Juudiküsimusest“, „Hegeli õigusfilosoofia kriitikast. Sissejuhatus“ jt.) arendas Marx mõtet, et kapitalistliku ühiskonna revolutsioonilisel ümberkorraldamisel on maailmaajalooline osa proletariaadil. „Majanduslikes ja filosoofilistes käsikirjades“ sõnastas ta esimesena teesi, et ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. 1844. aastal algas Pariisis Marxi ja Friedrich Engelsi elu lõpuni kestnud sõprus ja koostöö. 1846. aastal astus Marx Brüsselis revolutsioonilisse salaorganisatsiooni Õiglaste Liit. 1848.-1849. a. osales Marx Saksamaal revolutsioonis, andis välja ajalehte „Neue Reinische Zeitung“ ja juhtis Kölni töölisühingut.
Baltikumis korraldati iseseisvad iseseisvusreferendumid. -19.August.1991- riikliku erakorralise seisu komitee üritas võimu haarata. Tänu Jeltsinile jäi riigipöörde teostamine ära. Jeltsin kutsub sõjaväelasi võimuhaarajatega mitte ühinema. -1991.detsember-NL laiali saatmine ENSV -1944- Eesti liideti taas NL koosseisu. -EKP sekretär oli Nikolai Karotam (1944-1950) -Rakendati natsionalismi poliitikat. -Kõik oli üks rahvuslik grupp (pole rahvaid; proletariaadil pole isamaad). -N. Karotam ei meeldinud Moskvale, kuna ta oli liiga rahvusmeelne: 1)Kulakud tuleks rakendada Eesti tööstustes, mitte NL saata 2)1947 alguse saanud kolhooside rajamise kampaaniat Karotam ei pooldanud. -1949-Massiküüditamine -Karotami aeg on kolhooside rajamise tipp periood -1950 märts- vahetati Karotam välja saadeti Moskvasse riigitööle -1950-1978- EKP juht Ivan Käbin- Elas üle neli võimu: Stalin, Beria, Brežnev, Hruštšov). Täitis
V: ,,Kapital" 13. Mis kordab ennast esmalt tragöödiana, siis farsina Marxi arvates? V: ajalugu 14. Mis filosoof mõjutas Marxi kõige rohkem? V: Hegel 15. Mis on Marxi arvates kõige alus (baas)? V: majandus 16. Mis on Marxi arvates pealisehitus? V: sotsiaalsed, poliitilised ja õiguslikud institutsioonid 17. Kes toodab enda hauakaevajaid Marxi arvates? V: kodanlus 18. Mis on oopium rahvale Marxi arvates? V: usk 19. Kellel pole midagi kaotada peale ahelate Marxi arvates? V: proletariaadil 20. Kes on end nimetanud marksistideks? V: Lenin, Trotski, Stalin, Tito, Mao Zedong, Ho Chi Minh, Castro, Sartre, Brecht, Neruda ja Picasso Friedrich Nietzche (1844-1900) 1. Mis sajandil ja kus Nietzche sündis? V: 19. sajandil Lützeni lähedal Saksimaal 2. Kus ülikoolis Nietzche õppis? V: Bonni ülikoolis ja Leipzigi ülikoolis 3. Mis ülikooli kutsuti Nietzche klassikalise filoloogia professoriks? V: Baseli ülikooli (Põhja-Sveitsis) 4
Kuna rikkus koondub järjest väiksema hulga inimeste kätte, siis aina suuremad rahvahulgad proletariseeruvad kuni lõpuks vallandub sotsialistlik revolutsioon. Selle tulemusel eraomand kaotatakse, kaovad ka klassid ja riik ning saabub kommunistlik (lad.k. communis - ühine) ühiskond. Kuna aga ekspluataatorid ei loobu oma positsioonidest ilma vastupanuta, tuleb kehtestada proletariaadi diktatuur (enamuse diktatuur vähemuse üle). Marx eitas rahvuslust - proletariaadil ei ole isamaad, kõigi maade proletaarlaseid liidavad ühised huvid. Olulisemad teosed 1848.a. ilmunud “Kommunistliku partei manifest” ja “Kapital” 1867.a. 3.4.. Marksismi kõrval kujunes hulganisti teisigi sotsialistlikke voole. Oluliseim neist oli anarhism, mis eitas igasugust riigivõimu (vt. Vikerkaar 1998, nr.1-2) Tuleb kõrvaldada riik kui sotsiaalse rõhumise peamine põhjus ja luua vabadest indiviididest koosnev riigita ühiskond. Mitte kapitalism ei ole pahe, vaid
Indiviidide ideed ja teod on vaid klassist tulenevate ideede ja liikumiste peegeldused. Sotsiaalne klass käitub oma huvides teiste klasside suhtes samamoodi nagu majandusteoorias majanduslikult mõtlev inimene inimeste suhtes. · Individuaalsed uskumused ja käitumine on allutatud klassile, sellegipoolest klass loob aeg-ajalt ebatavalisi indiviide, kes varustavad tekkivat või võimule pürgivat klassi tema ideoloogiaga. Nagu proletariaadil oli Marx... 1848 ei mõelnud Marx kommunistidest kui parteist, vaid kui 14 intellektuaalidest-revolutsionääridest. Lenin: kommunistlik partei kui avangard. Siit tekib kohe küsimus, kuidas neid kahte seisukohta on võimalik ühildada. Millele lisandus ilmselge vastuolu Marxi teoreetilise baasi ja tegelikke faktide vahel. Ei olnud
areneb (determinism), o Proletariaat ei vaja ideoloogiat. Marxi ideede taust: o Seisuste asendamine klassidega, o Teaduse muutmine religiooniks (determinism, Hegel), o Liberalism on Marxi keskne probleem, ehitab oma ideoloogia üles anti-liberaalsena, o Marksism: liberalismi-eelsete elementidega püütakse seletada liberalismi-järgset olukorda Marxi edasiarendajad 20. sajandil o Vladimir Lenin (‘Mida teha?’, 1902) – proletariaadil on ideoloogiat vaja, muudab ideoloogia poliitilise võitluse osaks, o Antonio Gramsci (‘Vanglapäevikud’, 1929-1935) – hegemooniateooria. Kodanlik ideoloogia on nii hegemoniaalne, et mõjutab ka töölisklassi. Tema vastu aitab ainult poliitiline võitlus. o Frankfurdi koolkond (Herbert Marcuse, Jürgen Habermas) – tarbimis- ja massiühiskonna ideoloogia. Habermasi ‘Avalikkuse struktuurimuutus’ (1969), o Prantsuse semiootikud, eelkõige Michel Focault
Klass toimib ajaloos ühtselt, loob oma ideed ja uskumused. Indiviidide ideed ja teod on vaid klassist tulenevate ideede ja liikumiste peegeldused. Sotsiaalne klass käitub oma huvides teiste klasside suhtes samamoodi nagu majandusteoorias majanduslikult mõtlev inimene inimeste suhtes. · Individuaalsed uskumused ja käitumine on allutatud klassile, sellegipoolest klass loob aeg-ajalt ebatavalisi indiviide, kes varustavad tekkivat või võimule pürgivat klassi tema ideoloogiaga. Nagu proletariaadil oli Marx... 1848 ei mõelnud Marx kommunistidest kui parteist, vaid kui 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 15 intellektuaalidest-revolutsionääridest. Lenin: kommunistlik partei kui avangard... Siit tekib kohe küsimus, kuidas neid kahte seisukohta on võimalik ühildada. Millele lisandus ilmselge vastuolu Markxi teoreetilise baasi ja tegelikke faktide vahel. Ei olnud näha ei klassi ühtsus, ei seda et revolutsioon kohe-kohe saabub. Ja enam ei
klassist ütleb end temast lahti ja liitub revolutsioonilise klassiga, klassiga, kellele kuulub tulevik. Sellepärast, nagu varem osa aadlit kodanluse poole üle läks, nii läheb nüüd osa kodanlust proletariaadi poole üle, ja nimelt osa kodanlastest ideolooge, kes on jõudnud kogu ajaloolise liikumise teoreetilise mõistmiseni." Lenin hiljem arendab seda mõtet edasi väites, et revolutsiooni peab juhtima "avangardistlik partei"... Proletariaadil pole kodumaad. Esialgu toimub tööliste konsolideerumine ning aktiviseerumine riikide ning rahvuste kaupa, kuid töölisel pole sügavat rahvustunnet. Kapitalistlik areng on toonud kaasa ühise ülemaailmase majandussüsteemini, kaotab rahvuslikke erinevusi ning töölistel on ühed ja samad probleemid ning üks ja sama vaenlane. Kuid töölised peavad alguses siiski saavutama võimu oma kodumaal, kuna kodanlik klass on kõikjal rahvuslik, seejärel aga kaob rahvustunde mõiste kui selline.
vastu suunavad, -- tänapäeva töölised, proletaarlased." Proletariaadiga "liitub väike osa valitsevast klassist... ...liitub revolutsioonilise klassiga, klassiga, kellele kuulub tulevik. Sellepärast, nagu varem osa aadlit kodanluse poole üle läks, nii läheb nüüd osa kodanlust proletariaadi poole üle, ja nimelt osa kodanlastest ideolooge, kes on jõudnud kogu ajaloolise liikumise teoreetilise mõistmiseni." Proletariaadil pole kodumaad Ajaloo lõpp-peatus ehk kommunism Kaotatakse: riik, tööjaotus, raha, eraomand, kodanlik perekond, rahvused, religioon ja muu ideoloogia. KPM lõpus 10 praktilist tegutsemis-soovitust Marx pole demokraat iga riik (riigivõim) teenib valitseva klassi huve (ning tagab status quo, kehtiva korra, sotsiaalse rahu), valitsusvorm ei muuda midagi. Niikaua kuni on sotsiaalne tööjaotus, ei muutu midagi, peale ajutiste leevenduste.
annaabi.ee 
