1925. a Locarno konverentsil sõlmiti Rein´i tagatis faht, mis kindlustas Saksamaa piire. 1924. a alustati Dowesi plaani elluviimist. Kergendati Saksamaa preparatsiooni makseid. Millised paktid tunnistavad äärmuslike 1919. a asutati kommunistlik komitern. Eesmärgiks seati meeleolude levikut? ülemaailmne proletaarsete revolutsioon. 1922. a haarasid fasistid võimu Itaalias. Miks puhkes ülemaailmne Ületootmine, vale majandamine, valitsuse vead. majanduskriis? 1932.aastal alustas Roosevelt uut Uued töökohad vähenes töötute arv, inimestel oli kindel majanduspoliitikat. Millised sissetulek. muudatused olid Sinu arvates kõige Suuremad maksud riigi ,,kassasse" laekus rohkem raha. olulisemad
saj. Teisel poolel. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui ,,kodanlikud natsionalistid" ning püüti partei diktaadile alluvate inimeste abil kujundada Eestis uus kultuurimaastik, kus domineeris ,,hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus ,,allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. Eesti kirjanduses ilmnes sotsialistliku realismi elemente 1905.-1907. aastate proletaarsete autorite loomingus. 1920-1930. aastatel rakendasid s. r.-i põhimõtteid Aadu Eessare, J.Madarik, NSV Liidus tegutsenud eesti kirjanikud ja Suure Isamaasõja aastail NSV Lidu tagalas viibinud kirjanikud.
loeti ette 1918a 24.02. Samal peval moodustati Eesti Vabariigi ajutine valitsus, mille peaministriks sai K.Pts. Kuid jrgmisel peval algas Saksa okupatsioon, mis kestis 11.10 1918ni. SAKSAMAA: 1918 novembriks puhkes Kielis madruste mss ning algas revolutsioon. Selle tulemusel loobus keiser Wilhelm II troonist ning tekkis "Wiemari vabariik". (1918-1932) MAAILMAREVOLUTSIOON: 1919 aastal loodi Moskvas kommunistlik internatsionaal ehk KOMITERN, mille eesmrk oli lemaailme proletaarsete revolutsioon. Selle organisatsiooni abil sekkuti aktiivselt teiste riikide siseasjadesse. Niteks toetati Saksa. Eesti, Ungari kommuniste, et nad korraldaksid riigiprde ( Eestis 01.12.1924).
180 eesti ja 1930. kooli, ligi aastatel eeskätt 90%. algkoolid. Kuni 1937. aastaniRAHVUSTE RAHVASTIK tegutsesJÄRGI Leningradis EestiPROTSENTIDES 1922 JA 1934, Proletaarsete Kirjanikkude Assotsiatsioon. Leningradis ilmus 1917-1937 eestikeelne ajaleht Edasi AastaEestlasedVenelased Sakslased ja Siberis kuni 1936. aastani Rootslased ajaleht Muud Siberi Teataja. Leningradis ilmus mitu eestikeelset ajakirja (Klassivõitlus, Oras). Enne 1936— 1937. aasta tagakiusamisi ilmus Nõukogude Liidus 13
Kõige tormilisemal kohviku futurismi perioodil 1918. aastal andis Majakovski välja poeemi ,,Inimene", mis tekitas oma jõulisusega sensatsiooni Vene luule esindajate hulgas. Selles teoses avaldub eksistentsiaalne temaatika, kus üksildane ,,mina" sõdib luule ja armastuse vaenlase vastu. Samal aastal valmis näidend ,,Müsteerium Buff", mille Majakovski pühendas revolutsiooni esimesele aastapäevale ja millega ta lõpuks valis poole, kuhu kuuluda proletaarsete poeetide naiivse kujutlusmaailma. See teos ei leidnud tunnustust ei futuristide ega ka masside hulgas. 1919 hakkas aktiivselt Vene telegraafiagentuurile ROSTA kaastööd tegema, koostades agitatsioonilis-satiirilisi plakateid, mida kutsuti ROSTA akendeks. 1920. valmis poeem ,,150 000 000". Number väljendab Venemaa rahvaarvu, rahvale viidatakse kui poeemi autorile. Majakovski nime autorina ei mainita. Poeem ülistab revolutsiooni, kuid selle avaldamisega olid jälle suured probleemid
G.Suitsu luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kirjanduselu teisel kümnendil. "Siuru" Eestis kui Vene riigi ühes arenenumas piirkonnas andsid murrangulised liikumised ning võitlused 1917. aastal ilme kogu avalikule elule. Erinevate jõudude tegevuse toimel kujunes ka tolleaegne kirjanduselu vastuoluliseks. Kodanlike ringkondade meeleolusid väljendasid kirjanduses mõned vanema põlvkonna autorid. Revolutsioonide ja kodusõja ajajärgul oli proletaarsete autorite ilukirjandusliku loomingu ja publitsistika peamiseks vahendajaks töölisajakirjandus (ajalehed "Kiir", "Tööline", kirjanduslik ajakiri "Tapper" jt). Üks tuntumaid tööliskirjanikke oli Eessaare Aadu (kod. Jaan Anvelt), kes oma novellikogus "Räästaalused" ja jutustuses "Alasti" kujutab elu varjupoolele surutud tööinimesi, kelle ergas tõetunne ja protestivaim viib neid vastamisi klassiühiskonnas kehtivate tõekspidamistega.
Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. venelased 1 majandusrühm 1 majaomanikud, üüriseaduse kahjulikkus kommunistid tegelikult olid põranda all Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) asutamiskongress ja formaalne iseseisvumine toimus 1920. Samas vastu võetud programmis määrati kindlaks ka lähemad ülesanded, muu hulgas "... proletaarsete hulkade koondamine kommunistlikkusse parteisse, /.../ partei mõju maksmapanemine avalikkudes töölisühingutes, /.../ agitatsioon linnas, maal ja sõjaväes, /.../ riigikogu kõnetool...". Et võitlus võimu pärast oli kommunistide arvates pidev ja eesmärk selgesti sõnastatud "kodanliku" valitsuse vägivallaga kukutamine, siis ei näinud EKP ka mingit mõtet põranda alt välja tulla. 12
Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. venelased 1 majandusrühm 1 majaomanikud, üüriseaduse kahjulikkus kommunistid tegelikult olid põranda all Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) asutamiskongress ja formaalne iseseisvumine toimus 1920. Samas vastu võetud programmis määrati kindlaks ka lähemad ülesanded, muu hulgas “... proletaarsete hulkade koondamine kommunistlikkusse parteisse, /.../ partei mõju maksmapanemine avalikkudes töölisühingutes, /.../ agitatsioon linnas, maal ja sõjaväes, /.../ riigikogu kõnetool...”. Et võitlus võimu pärast oli kommunistide arvates pidev ja eesmärk selgesti sõnastatud “kodanliku” valitsuse vägivallaga kukutamine, siis ei näinud EKP ka mingit mõtet põranda alt välja tulla. 12
See oli viimane periood, kui B midagi välja anda sai: see teos ilmus "Rossija" ajakirjas, aga se suleti ja romaani lõpuosa jäi ilmumata. Ka see romaan anti raamatuna välja pärast Bi surma. Venemaal oli B ebasoosingus, ei tahetud avaldada. '25 ilmus Venemaal siiski imekombel ta jutukogu "Saatuslikud munad" (e.k '68). Osad Vene kriitikud kiitsid selle heaks, aga RAPP (Vene Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsioon) avaldas sügavat nördimust, kutsus ausaid kodanikke üles valvsusele. "Valge kaardivägi" pakkus huvi Moskva Kunstiteatrile, pakkusid Ble võimalust sellest ise näidend kirjutada, B kirjutaski. Näidend sai pealkkirjaks "Turbinite päevad". Lavastamise ja esietendusega oli palju muret, taheti keelata. Konstantin Stanislavski, kes oli Kunstiteatris tähtsal kohal, ähvardas lahkuda, kui näidend lavale ei tule. Seega siis luba saadigi
kaardivägi" kirjutamist. Sisu: Kiievi ühe perekonna ja linna seisukord kodusõja ajal ('24). See oli viimane periood, kui B midagi välja anda sai: see teos ilmus "Rossija" ajakirjas, aga se suleti ja romaani lõpuosa jäi ilmumata. Ka see romaan anti raamatuna välja pärast B-i surma. Venemaal oli B ebasoosingus, ei tahetud avaldada. '25 ilmus Venemaal siiski imekombel ta jutukogu "Saatuslikud munad" (e.k '68). Osad Vene kriitikud kiitsid selle heaks, aga RAPP (Vene Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsioon) avaldas sügavat nördimust, kutsus ausaid kodanikke üles valvsusele. "Valge kaardivägi" pakkus huvi Moskva Kunstiteatrile, pakkusid B-le võimalust sellest ise näidend kirjutada, B kirjutaski. Näidend sai pealkkirjaks "Turbinite päevad". Lavastamise ja esietendusega oli palju muret, taheti keelata. Konstantin Stanislavski, kes oli Kunstiteatris tähtsal kohal, ähvardas lahkuda, kui näidend lavale ei tule. Seega siis luba saadigi. B kirjutas
annaabi.ee 
