4) Suuremad kultuurikontaktid; 5)Peaaegu piiramatud reisimisvõimalused(eestlastele). Globaliseerumise negatiivsed küljed 1)Suurfirmade liigne laiutamine; 2)Kohaliku majanduse probleemid(nt kohalike tootjate väljatõrjumine); 3)Tooted liiga ühetaolised; 4)Kultuuriliste eripärade kadumine. Üleilmastumist majanduses nimetatakse mõnikord McDonaldiseerumiseks. Sellel on 5 põhimõtet : 1) Efektiivsus kiire ülesande täitmine ; 2) Mõõdetavus kogus on võrdse kvaliteediga; 3)Prognoositavus McDonald's on igal pool ühesugune; 4)Kontroll nt ühtemoodi klienditeenindajad ,kelle tegevus on masinlik; 5)Kultuur kontrollitakse tarbijate harjumusi ning muudetakse kohalikku kultuuri läänelikumaks.
(V tarbija nõudluse) x Üht osa logistika evolutsioonist on kirjeldatud kui liikumist täielikult integratsioonilt hajususe suunas. (V hajususelt täieliku integratsiooni suunas) 12. Parima strateegia tarneahela jaoks sõltub ilmselt tarneahela tüübist. Üks võimalus tarneahela tüüpide eristamiseks on alljärgneva maatriksiga, kus ühel teljel on tarneahela läbimise aeg (kas pigem lühike või pikk läbimisaeg) ning teisel teljel nõudluse prognoositavus (kas kergemini prognoositav või raskemini prognoositav). Vastavalt sellele jaotusele tuua välja neli strateegilist lähenemist (siin juhuslikus järjekorras): 1. agile; quick response, 2. lean; plan and optimise, 3. hybrid; de-couple through postponement, 4. kanban; continuous replenishment. Milline strateegia sobib millisesse maatriksi segmenti? Selgita lühidalt, mida taotleb lean ja mida agile lähenemine ja mille poolest on need vastandlikud? (7p)
*kolmandaks on see, et õigusnormid peavad olema üldkehtivad. Norm peab rakendusalas hõlmama kõiki ja kõike. Üldkehtiv ka selles mõttes, et katab kogu riigi ja nii, et kõike sellel alal sätestatut tuleb käsitleda samal viisil. *normilt nõutakse ka ajalist kehtivust. Ilma ajalise kehtivuseta norm ei saa järelikult olla niisugune õigusnorm, nagu seda eeldatakse õigusriigilt. (kui norm oleks kehtiv vaid lühikese suvalise aja, siis kaoks õiguse prognoositavus. Funktsioonid: *suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. Nii on võimalik juriidiliselt kaaluda, mis on õige ja mis on väär. *normiga nõutud käitumismalli sanktsiooniks on sageli sund:normi rikkujat ähvardatakse halvaga. Muuseas on sotsiaalset survet peetud üheks mõjuriks, mis ühtlustab inimeste käitumist. *õigusnormid suurendavad prognoositavust, nad ka tugevdavad, stabiliseerivad suhteid ühiskonnas. Selleks on mitmeid erinevaid viise: 1
Faasi lõpetab `punase lindi kriis'. · Faas 5 kasv koostööga: alanud (ähvardava) kriisi vältimiseks kujundatakse hoiak läbivaks koostööks, mis eeldab infosüsteemi ning rõhku meeskonnatööle. Juurutatakse maatriksstruktuur. Hiljem on Greiner lisanud 6. faasi, mille sisuks on kasv organisatsioonide vahelise koostööga. 18.JUHTIMISSTIILID LÄHIAJALOOS 1970-ndad Plaanimisstiil Stabiilsus, usk turu, klientide jne ratsionaalsesse ning loogilisse käitumisse, tulenev prognoositavus ning jäigad ja detailsed plaanid, kus oli "palju numbreid, aga vähe strateegiat" (+ arvutustehnika roll!) ning juhtkohal oli analüüs. 1980-ndad Visioonistiil Konservatism, deregulatsioon, ettevõtlikkus: edu saatis neid, kes ekstrapoleerimise asemel asusid visioone looma ja teostama, andes personalile püüdlemisväärse sihi. Ebapädev visioon on sama ohtlik kui jäik plaan.
Finantsarvestuse korral vaadeldakse ettevõtet kui tervikut. 6) Juhtimisarvestus ei ole kohustuslik. Juhtimis- ja finantsarvestuse sarnasused: 1)Mõlemad arvestuse liigid toetuvad raamatupidamise ühtsele süsteemile. 2)Mõlema arvestuse liigi aluseks on vastutuse ja aruandluse kontseptsioon. Ettevõtte juhtimis- ja kuluarvestuse süsteemi mõjutavad tegurid: Välised tegurid- konkurents, ärikeskkonna prognoositavus Sisemised tegurid- ettevõtte suurus, tehnoloogia, strateegia Juhtimis- ja kuluarvestuse praktika- kulude juhtimine, eelarvestamine, kontroll Ettevõtte tegevustulemused- nende mõõtmine ja hindamine Kuluarvestuse suundumused: Anglo Ameerika: Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud väärtpaberiturg kui oluline finantseerimisallikas
Kohtupretsedendid Teaduslikud dogmad 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. Üldtunnused: Ametivõimude kasutus – realiseerub alati ametivõimude tegevuses. Abstraktsus ehk üldisus – normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Õigusriigi üks vältimatu tunnus. Üldkehtivus - norm peab oma rakendusala piirides hõlmama kõike ja kõiki, ja sätestab kogu riigi territooriumil toimuvat samal viisil. Ajaline kehtivus – ei tohi olla kehtestatud lühiperioodiks, kuna kaoks õiguse prognoositavus Eritunnused: loomine riigi poolt – riik on seaduse andja!, mitte seaduse tegija nii otseselt, sest parlamenti peab jõudma selline eelnõu, mida ühiskond toetab, vajab. Parlament väljendab ühiskonna kui terviku tahet. garanteerimine riigi poolt formaalne määratletus – õigusnormid on kirja pandud. Eesti põhiseadus rõhutab ka seda 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. Normide struktuurid on teatud mõttes inimeste poolt kunstlikult konstrueeritud; nad on
VMId kasutatakse näiteks autokütuse hulgi ja jaemüüjate vahelistes suhetes, aga ka jaekaubanduses, kus mõned müügiketd annavad sisuliselt tarnijatele oma müügipindu kasutada. Müügipinnal sisalduva sortimendi ja kaubavarude täiendamise eest kannab hoolt tarnija ise. Edasimüüja kasud VMI rakendamisel: • Vähem varusid väiksema reservvaru vajaduse tõttu – Kui info nõudlusest on vahetu on varude kavandamisel vähem ebakindlust, parem prognoositavus – Võimalik, et tarnija saab panustada rohkem aega varude jälgimisse (pidev ülevaade laoseisust) ning täpsemalt tuvastada tellimispunkti – Võimalik, et tarnija teab paremini (täpsemalt) tarneaega, mis võimaldab täpsemini kavandada tellimispunkti • Vähem defitsiiti = suurem müük – Prognoosimine on täpsem, reageerimine kiirem – Võimalik parem tooteartiklite koosseis (product mix)
VMI (Vendor Managed Inventory) – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev lüli ahelas („tarnija“) võtab endale vastutuse järgmise lüli („kliendi“) laovarude täiendamise eest, teostades ise tellimusi kliendi eest. Automatiseeritus on VMI toimimiseks hädavajalik tingimus. • Vähem varusid väiksema reservvaru vajaduse tõttu – Kui info nõudlusest on vahetu on varude kavandamisel vähem ebakindlust, parem prognoositavus – Võimalik, et tarnija saab panustada rohkem aega varude jälgimisse (pidev ülevaade laoseisust) ning täpsemalt tuvastada tellimispunkti – Võimalik, et tarnija teab paremini (täpsemalt) tarneaega, mis võimaldab täpsemini kavandada tellimispunkti • Vähem defitsiiti = suurem müük – Prognoosimine on täpsem, reageerimine kiirem – Võimalik parem tooteartiklite koosseis (product mix)
Merton defineeris anoomiat kui seisundit, kus puuduvad efektiivsed ja legaalsed vahendid soovitud eesmärgi saavutamiseks (koordineerituse puudumine). Üheks üldisemaks sotsiaalse organisatsiooni funktsiooniks on aluse loomine inimeste käitumise prognoositavuseks ja reguleeritavuseks, kuid selle funktsiooni efektiivsus on seda piiratum, mida lahknevamad on mainitud sotsiaalse struktuuri elemendid. Äärmuslikel juhtudel prognoositavus kaob täiesti ja saabuvat olukorda võib nimetada kultuuri kaoseks või anoomiaks. --- Merton väitis aga hoopis, et kuritegevus ja hälbimine on modernse ühiskonna lahutamatu osa, s.t, et ühiskond koosneb kahest suhteliselt iseseisvast sfäärist: kultuurist ja sotsiaalsest struktuurist. Kultuur ütleb meile kahte asja: mida me peaksime soovima ja kuidas me peaksime käituma. Struktuur aga paneb paika selle, kuidas on jagatud võim, rikkus ja staatus
rakendatavad tõlgendamisreeglid ning allikaõpetus. (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate 234 tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 471. Vt J. Smits. Lk 233-235 nagu on viidatud I. Kulli artiklis.) EL-s toimub tsiviilõiguse ühtlustamise protsess, mille eesmärgiks on kehtiva õiguse mitmetasandilisuse vähendamine, et tagada õiguskindlus, ühetaoline arusaam õigusest ja õiguse rakendamispraktika prognoositavus. (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 471-472. Vt M. Bartl. Book revew. Making European Private Law: Governance Design. F. Cafaggi; H. Muir Watt (eds.). Chaltenham, Elgar 2008. European Journal of Legal Studies (EJLS). Arvutivõrgus: http://www.ejls.eu/search.php. Nagu on viidatud eelnevalt nimetatud I. Kull 2010 artiklis. )
annaabi.ee 
