poliitilise elu määramisega. 5.5 Kutse eetika Kutse-eetika on üks praktilise eetika harusid. Kui osa neist harudest käsitlevad mõne laiema valdkonna eetikat tervikuna (näiteks meditsiinieetika), siis kutse- eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (näiteks arstieetika ja õe-eetika). Kutse- eetika on eriti omane klassikalistele või traditsioonilistele professioonidele, milleks peetakse meditsiini, õiguse, kiriku ja armeega seotud kutseid. Kuid professioonide nimekiri, mida kutse-eetika hõlmab, on tänapäeval muidugi pikem. 5.6 Eetika jaotised *Deskriptiivne eetika eetilise käitumise kirjeldamine. * Normatiivne eetika eetiliste hoiakute seletamine ning põhjendamine ja hoiakute kujundamine. 6. Ärieetika Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Eetilise konflikti äri vallas põhjustab eelkõige vastuolu
olla või peaks olema objektiivne; kas moraaliotsustused saavad üldse olla õiged või väärad; kuidas tuvastada, kas mingi tegu on õige või väär. Praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Liide „praktiline” viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja -praktikate analüüsimiseks. Kutse- eetika mahub samuti rakenduseetika alla ja see piirdub kindla elukutse eetikaga. Sealjuures võivad professiooni eetikanormid minna vastuollu ühiskonnas laiemalt tuntud reeglitega (nt arst võib sooritada eutanaasiat). Eetikakoodeksi eesmärk on ühtsete käitumisstandardite kujundamine ning nõustamine eetiliste dilemmade puhul.
konfliksetest huvidest ja rollidest, erinev terminoloogia, erinevus info jagamise tajumises ja lävedes rakendada sekkumist *barjäärid seoses staatuse ja seadusandlusega- organisatsiooni hirm kaotada autonoomia ja oma valdkond (nt isikuandmete kaitse seadus) *personaalsed barjäärid- sugu, vanus, diagnoosi mittetundmine, enda taju ja kogemus seoses kasvatuse ja lapse väärkohtlemisega, tajutud tagajärjed seoses juhtumi fikseerimisega, huvipuudus – kõigi professioonide hulgas need olemas, tähtsaim neist on diagnoosi mittetundmine (info jagamisel negatiivne mõju) *info jagamine: mitmete agentide poolt (hindamise sisu ja konfidentsiaalsus seoses info jagamisega, kindlasti meditsiiniline ja kriminaalne), kui infot jagatakse, siis lapsevanem peab teadma (professionaalidevahelise info jagamine on hädavajalik); juba valdkonnasiseselt ei saada koostööga alati hakkama. Hindamisvahendid Eestis: *The Modifies Checklist For Autism in Toddles Revised (M-CHAT R/F)-
Nii näiteks tegeleb meditsiinieetika meditsiini valdkonnas kerkivate moraaliküsimustega (abordi lubatavus, patsiendi autonoomia jne), keskkonnaeetika tegeleb aga suuresti loodushoiu vajaduse põhjendamisega, olles ajendatud looduse reostamisega kaasnevate ohtude märkamisest. Liide "praktiline" viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja praktikate Analüüsimiseks Rakenduseetika põhiprobleemid on: Suitsiidiprobleem, Eutanaasiaprobleem, Surmanuhtluse problem, Abordiprobleem, Keskkonna säilitamise problem Hiina toa argument. John Searle koostas selle idee kritiseerimiseks Hiina toa argumendi. Ta kirjeldas järgmist olukorda Oletame, et olete suletud akendeta tuppa ja välismaailmast heliliselt isoleeritud
Kes on inimisik: · Inimeste poolt eostatud · Geneetiline struktuur · Füüsiline sarnasus · Hinge olemasolu · Elujõud · Sarnane tulevik nagu meil Abordi poolt: · Kaotada soovimatuid rasedusi · Garanteerida naisele vaba valiku võimalus · Võimaldada lastele armast kodu v siis pigem mitte võimaldada KUTSE-EETIKA Üldküsimus on mikda ma peaksin tegema ja mida ei tohiks teha antud ametis? Kutse-eetika seab teatud professioonide esindajatele kindlad eetikanormid, mida nad on kohustatud järgima ning mille järgi võib välja selekteerida ametisse sobimatud isikud. Eetilise haldamise mudelid: · Vastavusmudel kitsas tee: o Ebaeetilise käitumise vältimine o Rõhk välisel kontrollil o Tüüpilised vahendid: Seadusandlus Kindlapiirilised käitumiskoodeksid Kindlapiirilised protseduurid
Praktiline eetika jaguneb : rakenduseetika ja kutse-eetika. Normatiiveetika : konstrueerib eetikateooriaid, põhjendab moraaliotsustusi teoreetilistes raamistikes . Metaeetika : uurib eetikaterminite (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. Kutse-eetika : tegeleb erinevate professioonide hea käitumise tavadega, väärtustega (arsti-eetika, õpetaja eetika) . Kutset e. professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Kutse eksisteerimine tugineb inimeste vajadustel ja väärtustel, mille alusel defineeritakse teenistuse ideaalid. Kutsepõhine eetikakoodeks esitab väärtused / tegutsemisprintsiibid, millest professiooni liikmed peavad lähtuma. Koodeksid kehtestavad ja vahendavad ühiseid standardeid ja tegutsemisviise. 4
professionaalse rolli vahekorrast: kas advokaat võib püüda klienti enda moraalsete veendumuste kohaselt mõjutada; kas advokaat peaks kliendi eesmärke kaitsma ka siis, kui ta need ise hukka mõistab. Klientide abistamisega seotud elukutsete puhul tekitab raskusi lisaks isiklikele tõekspidamistele ka kohustus teenida kahte isandat, kuna ametnik on indiviidi ja riigi vahendaja. Õigusega seotud professioonide eripära on teatud eelisseisund, suurem võim igapäevases töös, võrreldes nende partneritega. Tundlikud teemad on valetamise rakendamine seaduse tagamise vahendina, konfidentsiaalsus ja privaatsus. 21
- Kodanikest sakslasi 94,5 %, rootslasi 4,5% ja taanlasi 1%= kokku u 50% elanikkonnast: - Pooled Tallinna elanikkonnast(nt töölised) olid ilma kodnikuõigusteta: nende hulka kuulusid eestlased (igal pool alla 50% elanikkonnast) · Linnades hakkas kasvama uute haridust omandanud professioonide osakaal(nt arstid) Balti erikorra teised tunnused · Majandulik: tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa vahel(likvideeriti Katariina II ajastul) · Usuline: Baltikumis säilis baltisakslaste käes oleva luteri kiriku ainupositsioon(muutused alles alates 1840ndatest), kuigi ka õigeuks lubatud · Keeleline: Baltikumis asjaajamiskeeleks saksa keel(muutused alate 1860-1880ndatest),
Juutide olukord Weimari Vabariigis: Enne 1930'te algust igapäevaelus ei ole probleeme: juudid on integreerunud Saksa ühiskonda. Juudid peavad end eelkõige sakslasteks. Saksamaa pärisjuudid ei toeta sionismi ega judaismi ortodoksset suunda: nt nad ei riietu juudi moodi. Paljud on omandanud ristiusu. Nad suhtuvad üleolevalt hiljuti Ida-Euroopast Saksamaale saabunud ortodoksiajuutidesse. Segaabielud pole haruldased. Juutide enamus kuulus väikekodanluse või vabade professioonide esindajate hulka: arstid, advokaadid, kaupmehed. Juute on palju intellektuaalide hulgas: kunsti- ja ülikooliringkondades. On ka juutidest pankureid ja suurärimehi, aga nad ei domineeri. Sakslaste antisemitism hõõgub pinna all: paljud rahvuslikud (ja ka kristlikud) parteid on juudivastase hoiakuga. 1920'tel miski ei viita sellele, et Saksamaal võiks alata ulatuslik juutide tagakiusamine, seni pogrommi on toimunud vaid Ida-Euroopas (Venemaal). Pole eraldi Saksa juudi kultuuri vaid
sotsiaalpedagoogika identiteedi kindlustamise püüdeid saatnud viinud liigvähene tähelepanu sotsiaalpedagoogika teooria aren- märkimisväärne edu. Paljuski toetuvad nad oma J damisele. Üha tihedamaks muutuvas konkurentsis erinevate argumentatsioonis samade faktide vastupidisele tõlgendusele, distsipliinide vahel kõrgkoolide õppekavades ning erinevate mida Reyer peab sotsiaalpedagoogika allakäigu indikaatoriteks. professioonide vahel tööturul suureneb vajadus selgitada Metodoloogilise ja kontseptuaalse baasi mitmekesistumine, sotsiaalpedagoogika mõistela^]le^a}J.a_.eri£ära_nene_>_kes praktiliste tegevusvaldkondade ja institutsioonide lisandumine hj^nu^jkäsitjema sotsiaalset reaalsust tejsteJemiinüe-,- ning uurimis- ja õppesuundade pluralism sotsiaalpedagoogika jaJjQntse2tsioonide abil. Võimalikuks näi-telcs~õn'siin
annaabi.ee 
