- Kasutatud instrumendid - Kasutatud kindelpunktid - Punktide koordinaadid 2. Lauaplaat kõrgusel +10.720 3. Laua väljamärkimine - Lauaplaadi koordinaadid - Lauajalgade koordinaadid 4. Lauaplaadi teostusjoonis kõrgusel +10.720 - Mõõtude järgi - Koordinaatide järgi - Nivelleeritud ja tahhümeetriga mõõdetud kõrguste tabel 5. Postide mõõdistamine 6. Post nr 4 koordinaadid kõrgusel +11.150 - Koordinaadid mõõtude järgi - Prismaga mõõdetud posti koordinaadid - Laseriga mõõdetud posti koordinaadid 7. Post nr 4 koordinaadid kõrgusel +12.500 - Koordinaadid mõõtude järgi - Prismaga mõõdetud posti koordinaadid - Laseriga mõõdetud posti koordinaadid 8. Post nr 4 koordinaatide tabel - Arvutatud, prismaga ja laseriga mõõdetud koordinaatide tabel: - Koordinaatide vahelised hälbed 2
• Topograafiline tahhümeeter – nn 6 – 7 nupuga tahhümeeter, nurgaline täpsus 5 – 10”. • Geodeetiline manuaal-tahhümeeter – klaviatuuriga ja korraliku tarkvaraga, nurgaline täpsus 1 – 5” • Geodeetiline servo-tahhümeeter • Geodeetiline tahhümeeter automaatse prismajälgimise süsteemiga. • Geodeetiline tahhümeeter automaatse prismajälgimise süsteemiga + kaugjuhtimissüsteem. Elektrontahhümeeter • Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse ja fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringi lugemeid. Keskmistes tingimustes on mõõtekaugus prismaga 0,6-3km, miniprisma puhul poole vähem. Prisma on teatud nurkade all olev peeglitesüsteem, mille esikülg on kaetud klaasiga. Elektrontahhümeetri tarkvara • Instrumendi orienteerimist ja prismapunktile koordinaatide saamist ning tulemuste salvestamist. • seisupunkti kõrguse määramist nn
Joonis 4 - Autoreduktsioontahhümeeter Dahlta [1] 6 3 ELEKTRONTAHHÜMEETRID TÄNAPÄEVAL Kaasaegne elektrontahhümeeter koosneb: elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist , arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prismasauaga, statiiv, treeger koos adapteriga, aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse ja fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringi lugemeid. Täpsete masinatega saab mõõta nurki 1 sekundi täpsusega ja mitme kilomeetriste vahekaugusel 1mm täpsusega. Tavakasutuses olevad elektrontahhümeetrid nii täpsed pole. Keskmistes tingimustes on mõõtekaugus prismaga 0,6-3km, miniprisma puhul poole vähem. Prisma on teatud nurkade all olev peeglitesüsteem, mille esikülg on kaetud klaasiga. Kaasaegsete
Vikerkaar ja virmalised Iga veepiisk on oma moodi unikaalne: võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe.
aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine. Valgusosakesi nim valguskvantideks e footoniteks. Täielik sisepeegeldus on kasut. Optilistes kaablites, moblaga rääkides, Valgus on dualistliku olemusega: a)levimisel: elektri-ja arvutites, kujutiste ümberpööramine prismaga. magnetvälja max-min- ja nullkohad liiguvad valguse Valguse dispersioon (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus kiirusega c(300 000km/s) b)lainetega kokkupuutel kujut lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja ühte lainepaari kvandina, iga kvant kujutab väikest põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja energiakogust. Optika tähtsamad osad: laine-,
Raskuskiirenduse täpsemaks määramiseks kasutatakse pöördpendli meetodit. Pöördpendel koosneb vardast, millele on kinnitatud kaks teineteise poole pööratud teravikuga prismat ning kaks keha. Keha jaoks võib leida sellise asendi, et pendli võnketsenter ühtib teise prisma servaga, s.o. pendli taandatud pikkus l t võrdub prismade servade vahelise kaugusega. Sel juhul ei olene pendli võnkeperiood sellest, kumma prismaga ta alusele toetub. Seega, kui pendel võnkus algul esimesel prismal ja pöörati seejärel ümber nii, et ta nüüd toetub teisele prismale, siis jääb pendli võnkeperiood samaks. Siit tuleneb ka nimetus- pöördependel. Katseandmed Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendliga Katse nr. l ,cm n t ,s T ,s T 2, s2 (g - gi )2 m2 / s 4 1 2 3 4 5
Valge valguse juhtimisel läbi klaasprisma tekib vikerkaarevärviline riba. Värviline riba tekib selle pärast, et prismast väljuvad eri värvi valguslained erinevate nurkade all. See on võimalik ainult siis, kui erinevaile värvustele ehk erinevaile lainepikkustele vastavad murdumisnäitajad erinevad väärtused. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. Sellise katse prismaga tegi ka Newton 1666. a. Ta suunas aknakardinas olevast august tulnud päikesekiired läbi klaasprisma toa vastasseinale. Sinna tekkis vikerkaarevärvides valgusriba. Vikerkaart on iidsetest aegadest loetud koosnevat seitsmest värvusest. Ka Newton eristas sellest ribast seitset värvust, mida kasutatakse tänapäevalgi: violetset, sinist, helesinist, rohelist, kollast, oranzi ja punast. Seda värvilist riba hakkas Newton nimetama spektriks.
Vikerkaar Iga veepiisk on oma moodi unikaalne: võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe.
Paralleelselt näitude kirjutamisega käis ka arvutus. Seejärel korrati protseduuri otsast niveleerimisega ning tulemusena selgus, et nivelliir vajab justeerimist. Harjutamise mõttes kontrollisime ära ka praktikaettevõtte niveliiri, millega osutus kõik korras olevaks. Maa-ala geoaluse mõõdistamine Töövahendid: elektrontahhümeeter Trimble 3605 DR, nivelliir Ni025, 3m latt Sain proovida nii latipoisi ametit kui ka tahhümeetri taga töötamist. Prismaga maastiku iseloomulikke punkte määrata oli tunduvalt keerulisem ja insener-geodeedi abita oleks see üritus ilmselt esimesel üritamisel võssa jooksnud. Seevastu elektrontahhümeetri kasutamine ei nõua erilisi, et mitte öelda mingeid, erialaseid teadmisi. Lisad: Seletuskiri Maa-ala geoaluse plaani koostamine Töövahendid: MS MicroStation Tahhümeetrisse salvestatud andmete töötlemine MicroStationi abil. Maa-ala ja tehnovõrkude plaani koostamine
telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes. Samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus ja peenliigituskruvi. 6. Elektrontahhümeeter Kaasaaegne elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prisma sauaga, statiiv, treeger (koos adapteriga), aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse, fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringilugemid. 7. GPS, Glonass, Galileo GPS - Kolme sateliidi olemasolul arvutab vastuvõtja oma asukoha. Nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab määrata ka kõrguse merepinnast. Geodeesias kasutatakse mõõtmisel kahte vastuvõtjat (referentsjaam ja rover). Üle 30 km kaugusel asuvas baasjaamast pole võimalik mõõdistamisi sooritada. Glonass - Töötati välja NSV Liidus
mõõdetakse dioptriates. 10. Kujutis mida näeme ,aga ekraanile tekitada ei saa ,nimetatakse: Näivaks kujutiseks. 11. Kujutis mida saame ekraanile tekitada nimetatakse : Tõeliseks kujutiseks 12.Tõelist kujutist saame tekitada ainult Kumer läätse abil. 13.Kus peab ese asetsema ,et kumerlääts töötaks luubina ja kas kujutis on tõeline või näiline Ese peab asetsema fookuse ja läätse vahel. kujutis on näiline . 14. Millise järelduse tegi Newton valguse kohta(katse prismaga) Et valge valgus on liitvalgus mis koosneb paljudest värvilistest valgustest,mida on üksteisest võimalik prisma abil eraldada . 15. Millest sõltub aine absoluutne murdumisnäitaja ? Valguse sagedusest või lainepikkusest. 16. Valguse dispersiooniks nimetatakse. valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest(lainepikkusest).Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju 17.Vikerkaare põhjuseks on : Vikerkaar tekib sellepärast ,et valguslained
mõõdistamisvõrkude rajamisel, katastrimõõdistamistel, topograafilistel mõõdistamistel, trasside ja muude ehitiste rajamisel. 2.1 Ühemehe-tahhümeeter Tänapäeval on välja töötatud raadiosignaalide abil juhitavad ühemehetööjaamad, mis koosnevad elektrontahhümeetrist ja GPS-vastuvõtjast. Need on varustatud servamootori ja raadiosaatjaga. Prisma juurde kuulub samuti raadiosaatja ja väike arvuti. Tööd juhib prismaga liikuv inimene. Kui prisma on mõõdetavas punktis tsentreeritud, vajutab mõõtja nupule ning tahhümeeter pöörab end prisma suunas, mõõdab kauguse ja nurgad ning salvestab need andmed. Prisma ja raadiosaatjaga on liidetud ka sõrmistik, millelt käib töö juhtimine. [2,lk 236] 2.2 Elektrontahhümeeter FOCUS 8 Spectra Precision Focus 8 tahhümeeter pakub võimast Windows CE operatsioonisüsteemi ja
täielikke kirjeldusi. Trimble Tracklight tehnoloogia tahhümeetrilt väljasaadetav nähtav juhtvalguse kiir, mis aitab kasutajal mõõtmiseks õiget punkti leida. Tehnilised andmed Trimble M3 Kauguste mõõtmine: Koos 5 cm x 5 cm reflektoriga 1", 2" 1,5 m kuni 270 m; 3", 5" 1,5 m kuni 300 m Ühe 6.25 cm prismaga 1", 2" 1,5 m kuni 3000 m; 3", 5" 1,5 m kuni 5000 m Reflektorita reziimis 1", 2" - KGC (18%) 350 m; KGC (90%) 500 m; 3", 5" Head tingimused - KGC (18%) 250 m; KGC (90%) 400 m Täpsus (täppisreziimis) ± (2+2 ppm × D) mm
5) Plaani väljastamine 24. Elektrontahhümeeter. Mis instrumendiga tegemist on ja kuidas temaga töötatakse. Elektrontahhümeeter koosneb: Elektroonilisest nurgamõõturist Kaugusmõõturist Arvutist Salvestist Veel koosneb mõõdistamiskomplekti prisma koos sauaga, treger, statiiv, lisa aku. Erinevad programmid elektrontahhümeetritel: 1) Orienteerimisprogramm: Tuntud punktidega Vabajaam 2) Mõõdistamine: Prismaga mõõtmine Ilma prismata mõõtmine Mõõtmine offsetiga 3) Projektpunkti väljamärkimine: 10 Nurga ja kaugusega Koordinaatidega Joonele (lõikudeks jagamine, kõrvale märkimine) 25. Mis on laserskaneerimine? Laserskaneerimine on mõõdistamise tehnoloogia, kus objekti pinnad mõõdistatakse lasertehnoloogia vahendusel. 26
Dispergeeriv element on nõgus võre. Võre ja pilud koos detektoritega (iga määratava elemendi jaoks) paiknevad Rowlandi ringjoonel ( r rvõre / 2 ), määatakse kuni 60 elementi korraga vastava spektrijoone eraldamise teel liikuvad detailid puuduvad 21 2. Tasapinnalise võrega spektromeetrid koosnevad ICP (vms) allikast, monokromaatorist ja PMT detektorist 3. Echelle spektromeetrid: prismaga lahutatakse spekter komponentideka ja madala lahutusvõimega võre lahutab spektrid horisontaalsuunas järkudeks (Joonis) ICP-MS induktiivselt seotud plasma on ioonide allikaks massispektromeetris üle 50 elemendi ioniseerub plasmas kuni 90% ühendus ICP ja massianalüsaatori vahel realiseeritakse veega jahutatavate kahe koonuse abil, mis on asetatud plasmaleeki ja milledes on 1 mm ava AES rakendused : sulamite analüüs metallurgias
DEMONSTRATSIOONID tunnis: DEMO 1. Valge valgus jaguneb osadeks Isic Newton, meile tuntud sõber/suur teadlane, kelle F=m*a kooki me sõime; Oskas valgust jagada osadeks TÄISKLAASIST PRISMA ABIL ja näitas, et valge valgus on segu 7 erinevast põhivärvist. Tänapäeval meie teame, et see on alaktromagnetlainetuse lainepikkuste erinevus. Kusjuures: piirid kahe värvi vahel pole kunagi tegelikult selged. Meie ei hakka prismaga valgust osadeks jagama, vaid hoopis CD toorikuga! Me kõik teame, et CD annab kirevaid värve. Mõnedel tüüpidel ripuvad nad auto laes, kuna värvid on kirevad. Mida aga ei teata, on see, et ta on kirev just sellepärast, et ta lahutab valge valguse (või mis iganes valguse) ERALDI VALGUSTEKS, eraldi lainepikkusteks lahti; nii et selle järgi on võimalik vaadata, millistest erinevatest värvidest mingi valgus koosneb.
DEMONSTRATSIOONID tunnis: DEMO 1. Valge valgus jaguneb osadeks Isic Newton, meile tuntud sõber/suur teadlane, kelle F=m*a kooki me sõime; Oskas valgust jagada osadeks TÄISKLAASIST PRISMA ABIL ja näitas, et valge valgus on segu 7 erinevast põhivärvist. Tänapäeval meie teame, et see on alaktromagnetlainetuse lainepikkuste erinevus. Kusjuures: piirid kahe värvi vahel pole kunagi tegelikult selged. Meie ei hakka prismaga valgust osadeks jagama, vaid hoopis CD toorikuga! Me kõik teame, et CD annab kirevaid värve. Mõnedel tüüpidel ripuvad nad auto laes, kuna värvid on kirevad. Mida aga ei teata, on see, et ta on kirev just sellepärast, et ta lahutab valge valguse (või mis iganes valguse) ERALDI VALGUSTEKS, eraldi lainepikkusteks lahti; nii et selle järgi on võimalik vaadata, millistest erinevatest värvidest mingi valgus koosneb.
m 5 2 5 8 15 cm 2 4 15 S k 10 5 Vastus. Püramiidi külgpindala on 8 15 cm². 2) Korrapärase kolmnurkse püstprisma põhiserv on 3 cm ja külgserv on 8 cm. Arvutage prisma ümber kujundatud kera raadius ( prisma tipud asuvad kera pinnal). Lahendus. A Kuna tegemist on korrapärase prismaga, siis kera keskpunkt O asub prisma kõrguse AB keskpunktis O. Kera raadius R = OC. R Vaatleme täisnurkset kolmnurka OBC. Lõik 2 8 OB = 4 cm (pool kõrgusest) ja BC h , kus O 3 h on põhjaks oleva kolmnurga kõrgus ja samas 3 R
Selleks, et tooneripulbrit paberile kinnistada, on vajalik selle termiline töötlus kuumutuselementidega 1 (juhikut kuumutatakse kuni 110 ja rulle lokaalselt kuni 140 kraadini). Viimase etapina toimub valgustundliku trumli ettevalmistamine järgmise tsükli läbiviimiseks. Selleks kustutatakse potensiaalireljeef (antud juhul lambi 2 abil) ja trummel puhastatakse pulbri jälgedest mehhanismi 3 abil. Laserprinterite nõrgaks kohaks on skaneerimissõlm pidevas liikumises oleva pöörleva prismaga. Seetõttu on välja arendatud teisi lahendusi, kus laseroptilise süsteemi 30 asemel kasutatakse vedelkristall- või valgusdioodmaatriksit. Tunduvalt populaarsemaks on kujunenud LED-printerid, milliste põhiosaks on paberilaiune liistal valgusdioodmaatriksiga. Valgusdioodprinteris on ühe valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväikseid valgusdioode, mille arv võrdub skaneerimisjoone rasterpunktide koguarvuga
annaabi.ee 
