Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valimisõigust.Saksamaa 1861 Wilhelm I määras valitsusjuhiks Otto von Bismarck (Saksamaa oli killustatud)Eesmärk: Ühendada Saksamaa ,,Kui vaja siis raua ja verega",Puhkes Prantuse-Priisi sõda 1870-1871 jaan. Prants sai lüüa => kuulutati välja uus riik => Saksa Keisririik mis oli juba ühtne, 1871 jaan. Prants- Saksa rahuleping(Elsas Lotring-Alsace Loraine)Kolmiksliit:Saksamaa->1882 Itaalia->1879 Austria(1882 liit moodust) Prantsusmaa->1893 Venemaa->1904 Inglismaa(andante eordial-südamlik leping) 1888 Willhem II(uus keiser) 20 saj. Iseloom. 1914-1918 I MS Saksamaa Suurbritannia,1939-1945 II MS Saksamaa-Hitler(alustas sõda) NSVL 20.saj. 1917 veebruari revoluts
Marie Antoniette ei huvitanud poliitika. Tema ema saadik krahv Mercyd`Argeneau, kes saadeti Marie järele luurama, kandis ette, et Marie on sügavas depressioonis ega ürita teha midagi, et Austria mõju maksma panna. Louis-Auguste`i ja Marie Antoniette elu muutus, kui 10.mail 1774 suri kuningas Louis XV rõugetesse. Õukondlased vandusid truudust uuele kuningale Louis XVI-le ja kuningannale Marie Antonittele, kes oli sel ajal 19-aastane. Marie Antoniette külastas markeeritult Priisi ooperiball. Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ostis riideid, teemante ja võttis osa ka õnnemängudest. Marie ja Louis XVI esimene laps sündis 19.detsember 1778 aastal. Tütre nimeks sai Marie-Therese-Charlotte. Järgnevalt sündisid Louis-Joseph(1781), Louis-Charles(1785) ja Sophie- Bèatrix(1786). Marie pühendus oma laste kasvatamisele ja toetas heategevust. Louis XVI oli iseloomult usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd, kuid oli
pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja tervis hakkab tundma andma. Vanglas kukkus korra nii, et lõi pea ära ja arvati, et tegemist on vähiga. Operatsioon oleks päästnud, kuid raha selleks ei olnud. Jõi ja suitsetas, et valu leevendada. 30. novembril 1900 ta suri. Matused olid tagasihoidlikud. Esialgu maeti Priisi läheistele küla surnuaiale, mõned aastad hiljem maeti ümber Pére Lachaise'i surnuaiale.
Peale kooli lõpetamist kutsuti ta Pallasesse graafiliste tehnikate õpetajaks ja sellena ta tegutses kaks semestrit kasutades aega rohkem tehniliste oskuste lihfimiseks, enda ettevalmistamiseks Pariisi minekus. Pariisis 1925. aastal määrati Wiiratile aastane stipendium enesetäiendamiseks Pariisis. Paraku pummeldati sõiduraha pärats kättesaamist Tallinnas koos sõpradega maha. Septembris sai ta aga uue võimaluse tingimusel et ta viibiks vähemalt kuus kuud. Wiiralt saabus Priisi 8. novembril 1925. aastal. Tema esimesek selukohaks sai Eesti saatkonna poolt üüritud korter ning ta leides tööd Odessast pärit skulptori Valimid Izdebsky ateljees. Eesti kunstnikest läbis Pariisis eriti tihedalt Jaan Grünbergiga, kes elas seal aastail 1931-33 ja 1937-39. 1926 aastal tegi Wiiralt reisi Itaaliasse ning siis naaus tagasi Pariisi. Stipendium oli lõppenud, rahaga kitsas käes. Et leivaraha teenida maalis
Esimesed kirikukoolid asusid toomkiriku juures, õpetati samu aineid mis kloostrikoolideski. Hiljem hakati rajama linnakoole ja ametikoole (abakusekoolid need olid raamatupidamise ja arvutuskoolid), kus hariduse said kaupmeeste ja käsitööliste lapsed., õppetöö oli emakeeles. 14. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, juhtimise süsteem, õpitavad ained, Teaduskonnad. Esimene ülikool asus Bolognas, asutamisaasta on 1119 .Veel vanu ülikoole: Priisi, Oxfordi, Cambridge, Salamanca ja Uppsala. Kõik vanemad ülikoolid said asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Teaduse arendajaks oli kirik. Õppetöö toimus ladina keeles. Õppetöö vormideks: loeng, dispuut. Piiskopi esindajana juhtis ülikooli tööd kantsler, tudengite esindajana rektor. Dekaani määrasid õppejõud. Hiljem hakkas üha suuremat sõnaõigust omandama doktorite kolleegium. Olemuselt olid ülikoolid õppejõudude ja tudengite
Ta sonis, tahtis tormata raudteejaama ja sõita Firenzesse, et näha muuseume, millest oli nii palju kuulnud. Pärast haiguse taandumist hakkas Amedeo käima Gugielmo Micheli ateljeesjoonistamist ja maalimist õppimas. Micheli oli tolle aja Livornos parim maalikunstnik. Seal töötas noormees kaks aastat, esimesed kunstiõpingud tuginesid itaalia 19. sajandi maalikunsti stiilide ja teemade õpingutele. Ka esimeste Priisi-aegsetes teostes on tunda renessansi jälgi ja mõjusid. Modigliani oli väga töökas, õpingud katkesid vaid tuberkuloosipuhangute tõttu. Micheli juures õppis ta lisaks maastikumaalile (mida ta eriti ei armastanud teadaolevalt on tal vaid kolm maastikumaali) ka portreesid, vaikelu ja akti maalima. 1901. aastal seoses tuberkuloosi ägenemisega saadeti Modigliani tervist parandama Caprile, Napolisse, Rooma ja Firenzesse. Sealt tagasi tulles pani ennast kirja Firenze
sõjast välja astumine 23) Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroof I rääkisid sellisest pommist inglased 1939 a, juulis 1945 katsetati pommi New Mexico osariigi kõrbes, katse õnnestus ning juba 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale ning Nagasakile 9.08.1945. Hukkus 300 000 inimest, suurem osa radioaktiivse kiirguse tagajärjel. Tuumapomm murdis Jaapani vastupanu, 10.08.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.09.1945 allkirjastas kapitulatsiooni akti. 24) Priisi rahukonverents- 1945-46 Pariisis. Üldist rahulepingut ei sõlmitud, arutati läbi 10-20 võitjariigi rahuprojektid ning Saksamaa Euroopa-liitlaste- It, Rum, Bulg, Ungari ja Soome- vahel ning 10.02.1947 kirjutati alla rahulepingutele Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (It kaotas Aafrika kolooniad, Albaania jälle iseseisev, Ungari tagasi 1938 a piirides, Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo)
Kokku oli kaheksa hugenottide sõda aastatel 15621589. Esialgu saavutasid nad edu ning lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada, said õiguse astuda riigiametitesse ning kinnistati neile neli kindluslinna, kuulsaim La Rochelle. Et kindlustada protestantide mõju abiellus Navarra henri Bourbon kuninga õe Margueritega. Guise'ide palgatud mõrvar tappis Bourbone toetanud admirali. Kartes kättemaksu, otsustati, et pulmade puhul Priisi kogunenud hugenottidele tehakse lõpp peale. Perekonnad: Bourbonid, protestant (Navarra Henri, troonipärija õigustega> Henri IV), Valois'de dünastia (Henri III, kuningas ), Guise'id on pärit Lotringist ja väidavad et neil on õigus kuninga troonile (Henri de Guise, katoliiklane). Viimane hugenottide sõda nn. kolme henri sõda Henri III lasi tappa Henri de Guise. Henri III lootis, et on nüüd lõpuks kuid ootamatult suri ta
reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja tervis hakkab tundma andma. Vanglas kukkus korra nii, et lõi pea ära ja arvati, et tegemist on vähiga. Operatsioon oleks päästnud, kuid raha selleks ei olnud. Jõi ja suitsetas, et valu leevendada. 30. novembril 1900 ta suri. Matused olid tagasihoidlikud. Esialgu maeti Priisi läheistele küla surnuaiale, mõned aastad hiljem maeti ümber Pére Lachaise'i surnuaiale. · ,,Õnnelik Prints" on üks Oscar Wilde´i muinasjutte. · Õnnelik prints oli kuju, mis oli üleni kaetud kullaga. Silmadeks safiirid, mõõgapidemel rubiin. See kuju oli tehtud ühe õnneliku poisi järgi, kes oli elanud lossis, kuhu kurbust sisse ei lastud. Ta polnud kunagi näinud elu väljaspool lossimüüre ja seetõttu oli ta alati elanud õnnelikult ja rõõmsalt
Ta valetas, et Josefil on naine ja lapsed. Pärast seda nad lahkusid Sveitsist. Nad käisid Prantsuse konsulaadis, et viisat saada, mille nad said sekeldusteta aastaks. Nad üürisid maja, mis asus järve kaldal. Seal nad olid õnnelikud. Ning selles majakeses märkas Josef Heleni kõhul armi, mis jooksis üle ta kõhu. Ta oli seda ennegi märganud, nüüd aga torkas see pruunil nahal selgemini silma. (lk 125) Suve lõppedes läksid nad Priisi, kus nad said väikese toa. Nad elasid ühes hetkes korraga. (lk128) Kuid siiski ka nende õnnehetked pöördusid, Georg leidis nad üles ja nüüd seisis ta nende toa uksel. Lõpuks lasi Josef Helenil ja Georgil omavahel rääkida ja seejärel Georg lahkus. Aga ta tuli varsti tagasi. Kuigi Josefit polnud kodus põrkas ta Helenilt külast ära minnes taga kokku ning andis mehele kolm päeva tema õde Saksamaale saata.(lk142) Helen aga eitas, et tal midagi viga oli
annaabi.ee 
