niiske ja pidevalt. Tugevad taimed peavad vastu ka põua perioodil. http://www.multiflora.ee 1.5 PALJUNDAMINE Jagatakse varakevadel või kohe peale õitsemist. Paljundatavad ka seemnetega. Annavad kergesti hübriide. http://www.aiaklubi.ee 1.6 PARTNERID Sobivad naaberitaimed on nt. kevadel õitsevad põõsad nagu harilik sarapuu puu, mille all lumeroosid tunnevad end hästi. Samuti kevadel õitsevad varjupüsikud nagu epimeediumid, kopsurohud, priimulad, harilikud leselehed, bergeeniad, sinililled, varjus kasvavad ilukõrred, sõnajalad ja kevadised sibullilled. http://www.aiaklubi.ee 1.7 KUIDAS ISTUTADA ? Parim kasvukoht lumeroosidele on heitlehiste puude all, kus need igihaljad taimed saavad suvel piisavalt varju ja talvel küllaladaselt päikest. Lumeroose istutatakse suvel. Meeles tuleks pidada, et neile meeldib aluseline pinnas ning gruppidena istutatavate taimede vahe peaks olema 15 cm. 6
Kõige kõrgemad puud on vaher ja tamm, mis on päris vanad ja kõrged . Peale neid tulevad suuremad õunapuud, mis on samuti väga vanad. Mõned õunapuud on ka nooremad ja madalamad. Kõige madalam on väike kuusk ja marjapõõsad, mis suurt varju ei tekita. Sisehoov ja majast lõuna poolne ala ei jää puude varju. Kõige varjulisem ala on aia idapoolne külg, sest seal on palju kõrgeid viljapuid. Mitmeaastastest lilledest kasvavad roosid, pojengid, liiliad, tulbid, nartsissid, jasmiin, priimulad, lumikellukesed, käoking ja väga palju muid lilli. Mikrokliima: Kevadel esinevad peamiselt idatuuled ja sügisel läänetuuled. Läänest varjab tuult hekk. Põhjast takistab tuule puhumist aeda kõrvalhoone, elumaja, garaaž ja kuusehekk. Ida ja lõuna pool peamiselt tuule vari puudub. Kõige tuulevaiksem ala on maja esine ala. Suvel annavad varju aia idapoolses küljes olevad viljapuud, ülejäänud aias varjulisi kohti on vähe. Elumaja: Elumaja on ehitatud puidust ja kahekorruseline
Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püsikud, mõned liigid ka
Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda erikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. TURBAAEDA SOBIVAD TAIMED: Puittaimedest: · rododendronid ehk rodod · kanarbikud · küüvitsad · sookailud · eerikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · kukemarjad · kukitsad · kalmiad · talihalid Püsikutest: võhalised, adoonised, priimulad, ramondad, emajuured, leviisiad, epimeediumid, kivirikud, harakkuljused, lumeroosid, kannikesed, hapulembesed sõnajalad, varjukõrrelised, bergeeniad, ebamagun jpt. TURBAAED SOBIB : · Rododendronite ja teiste eksootiliste kanarbikuliste nagu erika, daboeetsia, brukentaalia, talihali (gaulteeria), kalmia, kivikanarbik, pieris jt eksponeerimiseks. · Kodumaiste dekoratiivsete rabataimede nagu kanarbik, sookail, hanevits, küüvits,
Taim sobib kasvatamiseks nii toas kui õues. Õues kasvatades tuleb aga meeles pidada, et taimed võivad aeg-ajalt külma all kannatada, kui muld on liiga märg, eriti kui on tegu konteineritega. Kõige olulisem ongi hea drenaaz ning seetõttu tuleks kasutada mättamulla baasil istutussegu, millele on lisatud peent kruusa. Peenardel on külmakahjustuste oht palju väiksem. Oleks otstarbekas istutada hüatsinte koos teiste lilledega nagu ülased, priimulad ning kannikesed. Mõnedel inimestel võib kokkupuude hüatsindisibulatega põhjustada nahaärritusi seetõttu oleks kasulik kasutada kindaid Hüatsint on mürgine, kuid maitsmine ei põhjusta mürgistust. 2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine 4 Ida- Hüatsint (Hyacinthus orientalis) on põhiliik, millest on aretatud iluaianduse tarbeks väga suurel hulgal pea kõikides värvitoonides õitega sorte, s.h. täidisõielisi. Enamiku
· Rohked väikesed õied asuvad hästiharunenud ja suhteliselt jäikadel vartel, mis sügisel kuivades säilitavad oma kuju ja tuule käes veeredes külvavadseemneid laiale alale. · Näiteks lamedalehine ogaputk. 2. Välistunnused, mis viitavad niiskuslembusele ja vahel ka varjutaluvusele · LEHED on suhteliselt õhukesed ja suured. · JUURED on maapinnalähedased, pigem narmasjuurestik. Sageli on taolised taimed looduses metsataimed· Näiteks priimulad, suur tähtputk, kevad - nabaseemik, suurelehine brunnera, siberi valdsteinia, mitmed sõnajalad. Metsataimed · on kohanenud kasvamiseks varjulistes metsades ja põõsastikes huumusrikkal ning niiskel mullal. · Lehed on suhteliselt õhukesed ja suured. Tüüpilised metsataimed on ka paljud kõrgekasvulised sõnajalad (50 cm ja enam) Üldreegleid taimede valgusnõudlikkuse kohta: · Enamik värviliste (valge- ja kollasekirjud, kollased, punased) lehtedega sordid vajavad rohkem valgust
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik. Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari. Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lumeroos.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/115 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=635&cid=898 http://www.aiamaailm.ee/lumiroos/2409-must-lumeroos-helleborus-niger-.html 1.14 Päevaliilia (Hemerocallis) Konkreetne liik: Kollane päevaliilia (Hemerocallis lilioasphodelus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kasvab 60...100 cm kõrguseks
Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik. Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari. Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Joonis 25. Must lumeroos (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Helleborus_niger_001.JPG) Joonis 26. Must lumeroos Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Must lumeroos. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=635&cid=898&cgid=. 08.08.2013. Juhani puukool. Must lumeroos. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/helleborus_niger_must_lumeroos.html. 08.08.2013. 1
1930 alustas ta aia rajamist oma pere äsjamuretsetud mõisa juurde. Roosiaed, Päikeseloojanguaed punaste-oranzide-kollaste lilledega, kus lilled "valguvad" neid piiravatele kiviplaatidest sillutisele. Roniroosid maja seintel. Arhitektoonilist-korrapärast vormilahendust pehmendab taimede taltsutamata kasv. The Lime Walk, pügatud pärnade all hõredalt asetatud kiviplaadid, mille vahele oli istutatud sibullilli. Pähklisalus kasvasid kõikvõimalikud priimulad. The Herb garden: maitse ja ravimtaimede aed, 60 erineva taimeliigiga, ruudukujulistel peenardel. Suurema osa aiast võtab enda alla kahest küljest vallikraaviga piiratud Viljapuuaed õunapuudega, mille all kõrge rohi. Siin on ka palju roosipõõsaid, samuti puude otsa ronivad roose. 50-ndatel aastatel valmis tema kuulus valge aed. Risti asetatud teerajad jagavad ala nelja ossa. Keskel on paviljon, kaetud valgete roniroosidega. Kõik lilled peenardel on valged, mida
annaabi.ee 
