sugu, vanus, rass, religioon ja rahvus) tunnused tekitavad hinnangute andmist inimese sotsiaalse väärtuse kohta ja sellest tulenevat inimeste ebavõrdset kohtlemist ühiskonnas; omane keerulisematele ühiskondadele, kus teatud ülesandeid ja funktsioone hinnatakse ja tasustatakse kõrgemalt; Weberi kirjeldatud 3 stratifitseerimise meetodit: 1) klass samal majanduslikul tasemel inimesed; 2) staatusgrupp põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimese klassipositsioonist; 3) partei poliitiline ühendus, mis võib, aga ei pea väljendama klassihuvisid Võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele; sotsiaalne ressurss; autoriteet viitab võimule, mis käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega (nt president, politseinik, lapsevanem, õpetaja) ning mida peetakse legitiimseks ühiskonna teiste liikmete poolt;
5. piirangud mis tulenevad elukohast Sotsiaalne mobiilsus Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne Sotsiaalne klass ja staatus *staatus-oõhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. *klass-samal majanduslikul tasemel inimesed. - Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. -Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud -Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed Omistatud ja omandatud staatus *muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks( nt iga kuninga tütar on printsess, 11 a on lapsestaatuses)
26. Mis on sotsiaalne klass ja kuidas toimub ühiskonna jagunemine klassidesse? samal majanduslikul tasemel inimesed. Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed 27. Mis on sotsiaalne staatus? Mille poolest omistatud ja omandatud staatus teineteisest erinevad. põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. Omistatud staatus on muutmatu staatus, asjad mida ei saa muuta, nagu sugu, vanus, rass. Positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist või pingutusest sõltumata. Omandatud staatus on aga saavutatud staatus, ehk teatavad valikud, teened või pingutused. 28. Kas nõustute sotsiaalteadlastega, kes väidavad, et peamiselt varanduslike erisuste alusel on kujunenud n-ö kaks Eestit?
- Inimese prestiizi määrab sugu, vanus ja isikuomadused. Pealik on tavaliselt sugukonna vanim liige. Tavaliselt juhib meesterahvas, juhtidel pole kohustuslikke otsuseid. Saavad mõjutada oma isikliku eeskujuga, käitumisega. Peamised ametlikud "organid": - külavanemad: nende otsused pole kohustuslikud, isikliku eeskujuga saab üles kutsuda midagi tegema. Prestiizil põhinev. - "Suured mehed": teatud sugulasgrupi pealik. Rohkem võimu kui ühe küla üle. Taas prestiizil põhinev. - Põlvnemisgruppide juhid - Külade nõukogud - Sugulaskondade-vaheliste liitude pealikud Näide: danide poliitiline struktuur: a) majapidamine b) midagi, mis võõrale näib külana. Nad ise ei taju seda
näiteks kommunistlikud ühiskonnad. 8.5. Millist (kahte-) kolme stratifikatsiooni aluseks olevat kontseptsiooni Weber oma kihistumise teoorias eristab? 1) Klass viitab samal majanduslikul tasemel olevatele inimestele, kes kas teadvustavad või ei teadvusta oma ühiseid majandushuvisid ja seejärel muutuvad või ei muutu sotsiaalseks klassiks. 2) Staatusgrupp põhineb üldjuhul sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimese klassipositsioonist: mõnes ühiskonnas austatakse kõige rohkem just inimesi, kes lükkavad endast eemale kõik maise 3) Partei on poliitiline ühendus, mis võib, aga ei pea väljendama klassihuvisid. 8.6. Kuidas haakuvad nende Weberi kihistumise vormidega järgmised kontseptsioonid: võim, prestiiz ja omand? Weberi kohaselt on võim inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele. See on
(oskus-, pooloskus- ja kvalifitseerimata töölised) 3. sotsiaalsed klassid mobiilsus ehk liikumine klasside vahel on lihtne: a. töölisklass b. väikekodanlus c. omandita intelligents, spetsialistid d. priviligeeritute klass põhineb omandil ja haridusel Weberi järgi ei pruugi samasse klassi kuuluvad inimesed end vastavalt identifitseerida ega kollektiivselt käituda. Staatus põhineb prestiizil ja lugupeetavusel, väljendub läbi elustiili ja tarbimistüüpide. Võib põhineda ka formaalsel haridusel, pärandatud prestiizil, ametialasel prestiizil. Staatusgrupp ei saa eksisteerida, kui tema liikmed ei ole teadlikud oma liikmelisusest. Staatusest annavad märku teatud märgid ja sümbolid: elamud, riietus, käitumismaneerid, sotsiaalne seisund teiste silmis. Partei on seotud võimuga ning võib stratifikatsiooni mõjutada eraldiseisvalt klassist ja staatusest
· Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis); · Sunnivõim põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine); · Kompenseeriv mõjuvõim põhineb töötajate hüvitamisel (tulemus: nõustumine ja sageli ka kohustumus); · Kompetentsuse mõjuvõim põhineb juhi teadmistel ,asjatundlikkusel ja kogemustel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). · Meeldivuse mõjuvõim põhineb isiklikul võlul, prestiizil ja karismaatilisusel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). Kõik mõjuvõimu tüübid sõltuvad järgijate veendumusest ja usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine. Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks. 19. Karismaatilise eestvedamise olemus ja Konger-Kanungo käsitlus karismaatilisest liidrist
vastuseis); · Sunnivõim põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine); · Kompenseeriv mõjuvõim põhineb töötajate hüvitamisel (tulemus: nõustumine ja sageli ka kohustumus); · Kompetentsuse mõjuvõim põhineb juhi teadmistel ,asjatundlikkusel ja kogemustel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). · Meeldivuse mõjuvõim põhineb isiklikul võlul, prestiizil ja karismaatilisusel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). Kõik mõjuvõimu tüübid sõltuvad järgijate veendumusest ja usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine. Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks. Initsiatiivi haaramine mingites protsessides võimaldab suurendada inimese mõjuvõimu ja
Sunni mõjuvõim baseerub karistamisel, sh. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel ja karistamisel. Tasumise mõjuvõim põhineb töötajate tasustamise, avaldudes juhi võimalustes mõjutada, suunata ja kontrollida töö tasustamist. Kompetentsuse mõjuvõim baseerub juhtide kompetentsusel, mida võimaldavad tema teadmised, asjatundlikkus ja kogemused. Meeldivuse mõjujõud põhineb juhi meeldivusel, s.t. tema isiklikul võlul, prestiizil ja karismaatilisusel. Eestvedamisel rakendatakse peamiselt juhi autoriteedist (isiksusest) tulenevat mõjuvõimu. Ametikohast tulenevate võimuallikate kasutamise vajalikkus on tänapäeval küll vähenenud, kuid teatud ulatuses ja tingimustes otstarbekas ja vajalik. Selleks et tõhusalt kasutada kõiki mõjuallikaid on vaja rakendada neid ausalt, eetiliselt ja põhjendatult. Haritud inimesele on vastuvõetamatud ebaausad ning käskimisel ja sunnil baseeruvad võimuvõtted.
annaabi.ee 
