Seega loovad töötavad koed ise soodsad tingimused O2 saamiseks. Hingamise regulatsioon Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Seal on vastavad hingamist reguleerivate närvirakkude rühmad. Nende funktsioon on erinev. Sissehingamist reguleerib inspiratoorsete neuronite (e. närvirakkude) rühm, väljahingamist aga ekpiratoorsete neuronite rühm. Need närvirakkude rühmad saavad informatsiooni mitmesugustelt retseptoritelt (pressoretseptorid), mis paiknevad: · kopsualveoolide seintes · diafragmas · roietevahelistes lihastes · bronhide seintes A.Vahtramäe 2011 7 Need retseptorid on tundlikud venituse suhtes erinevas hingamisfaasis. Sissehingamiskeskus saab informatsiooni ka vere keemilise koostise kohta. Need retseptorid (kemoretseptorid) on tundlikud süsihappegaasi, vesinikuioonide, hapniku
veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon- Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi
Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi
veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide
väljahingamisel. Ühesuunalise liikumise tagamiseks on klapid. 18. Kopsuvereringe. Suur mahtuvus – elastsed sooned. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem e verevolu takistus on väiksem. Kopsude veresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. *Neurogeenne regulatsioon – piklikus ajus; veresooni ahendavad ning laiendavad närvid ? *Reflektoorne regulatsioon – pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (B- ja T rakud). Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. Lümfotsüüte todavad põrn, harknääre e tüümus, mandlid. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Toimub õhu (O2 ja CO2) vahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel.
toime). Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad (alfatoime). Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude (alfatoime). Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südametegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinideteised toimed: ·Ardenaliinlõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist ·Katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust ·Katehhoolamiinidon insuliini antagonistid, seega tõstavad veresuhkru taset, ja erinevalt glükagoonist toimivad nii maksale kui ka rasvkoele (lipolüüs*) ja skeletilihastele (glükogenolüüs**).
Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist · katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust. · Katehhoolamiinid on insuliini antagonistid, seega tõstavad veresuhkru taset, ja erinevalt glükagoonist toimivad nii maksale kui ka rasvkoele ja skeletilihastele. Stress
närvisüsteemi veresooni ahendav mõju. Mikroringetes on mõjusad kudedes ainevahetuse käigus tekkivad ained(metaboliidid): piimhape, adenosiintrifosforhape (ATP), adenosiindifosforhape( ADP), oluline osa on ka vastava koe CO2 aj O2 osarõhkudel ja lämmastikoksiidil (NO), millel on tugev veresooni laiendav mõju. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu-ja kemoretseptoreilt ja mitmelt elundilt üle organismi. Rõhuretseptorid (baro- e. pressoretseptorid) asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samades piirkondades karotiid- ja aordigloomustes. Neilt retseptoritelt lähtuvate retseptorite refleksidega viiakse veresoonkonna ja südame talitlusvastavusse üldise verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi: perifeersed veresooned laoienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja Âmaht vähenevad
Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist · katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust. · Katehhoolamiinid on insuliini antagonistid, seega tõstavad veresuhkru taset, ja erinevalt glükagoonist toimivad nii maksale kui ka rasvkoele ja skeletilihastele. Stress
elastsed. Hästi arenenud atrio-venoossed anostomoosid. Kopsukapillaaride vastupanud tunduvalt väiksem – verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust 19.Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi : 1)neurogeense regulatsiooni– ahendavad närvid, laiendavad närvid – keskused piklikus ajus 2)reflektoorse regulatsiooni – kemoretseprotid (reageerivad verre sattunud ainetele); pressoretseptorid ja baroretseptorid (reageerivad vere rõhu muutumisele). 20.Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe on abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis (ööpäevas tekib 2-4L lümfi). Kui veremahtu vaja suurendada -> suureneb lümfivool vereringesse. Toodab antikehi. Toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid – täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist – rasvad imenduvad seedetraktist lümfi ja sellega verre.
suureneb töö ajal südame löögimaht. See seostub löögisageduse suurenemisega ja viib südame minutimahu tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. 18. Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon: · ahendavad närvid · laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklik ajus · pressoretseptorid · baroretseptorid · kemoretseptorid  hormoonid, mediaatorid, keemilised ühendid. 19. Lümf ja lümfiringe. Koevedelik, mis siirdub lümfisoontesse, muutub lümfiks. Oma keemiliselt koostiselt on see vedelik sarnane vereplasmaga, erinedes sellest valkude väiksema sisalduse poolest (4-5%). Lümf sisaldab vormelemente, millede koosseisus on leukotsüüdid, peamiselt lümfotsüüdid, mis tekivad lümfisõlmedes. Lümfi tekkimine ja äravoolu kiirus on normaalses olukorras võrdsed
annaabi.ee 
