ei saa üksikliige parlamendi töö tulemusi mõjutada. Parlamendi istungi olulise osa moodustavad küsimised ja arupärimised. Ühe küsimuse mõju järelevalve seisukohalt on väike, kuid tähelepanu, mida see toob esitajale on märkimisväärselt suur. Poolas on üksikul saadikul võimalik esitada nii küsimusi kui ka arupärimisi, kusjuures arupärimise sisu peab olema tähtis poliitiline probleem. Saadik esitab selle presiidiumile, kes kontrollib vastavust nõuetele. Samuti on presiidiumil õigus kustuda arupärimisest fraase, mis ei ole nõuetekohased. Iga saadik võib esitada kirjalikke küsimusi riiklike probleemide kohta ning vähemalt 15 saadikust koosneval grupil on õigus esitada suulisi küsimusi valitsuse töö kohta. Rohkem on esitatud arupärimisi, suunatuna peaministrile. Leedus eelneb arupärimistele vastamisele esitaja kuni viieminutiline kõne, millele järgneb kuni 15-minutiline vastus ja soovi korral vastuse arutelu
Murrang toimus enamasti rahumeelselt, v.a ainult Rumeenias. Kõigepealt toimus poliitiline murrang, sellele lisandusid muutused majanduses. Lääneriikide hoiak oli väga ettevaatlik. Välja oli kujunenud teatav stabiilsus. Löödi segamini majandusstruktuur, kardeti kodusõdu. Eesti NSVL koosseisus 1944.a taasliideti Eesti Nõukogude Liiduga. Sama protsess, mis ka Ida-Euroopas. Valitsusjuhiks Johannes Vares- Barbarus, EKP I sekretär N. Karotamm. Seadusandlik võim oli ENSV Ülemnõukogul ja Presiidiumil. 1944-1945 hakkas kehtima uus Eesti piir, territoorium jäi väiksemaks 3 valda teiselt poolt Narva jõge ja Petserimaa. Muudeti ka haldusjaotust, maakonnad muudeti rajoonideks, vallad külanõukogudeks. Aastatel 1944-1953 aktiivne metsavendluse aeg. Loodeti Lääneriikide abile, mida ei tulnud. Majandus 1944-1947 aeg, mil nõukogude võimu kehtestati ettevaatlikult. leebe sovetiseerimine. 1947.a. alates pööre Stalinismile. Kulminatsiooniks 1950. EKP VIII pleenum.
ebaseaduslikuks, paljud riigid aga ajasid Moskva-meelset poliitikat. 1944 muudeti Eesti piire, eraldati Narva jõe tagune ala jaenamik Petserimaast. Eesti NSV- liidus Eesti võimustruktuuris oli juhti koht kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale ja lähtus sealt saadud juhtnööridest. Keskvõimu ja EKP tahet täitis Eesti NSV valitsus (koosnes 1946 aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest). Liiduvabariigi kõrgeimal võimuorganil Eesti NSV ülemnõukogul ja presiidiumil ei olnud tegelikku võimu. Partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskorkorpuse eestlastest ja Venemaa eestlastest ning muulastest. EKP-d juhtis pärast sõda Nikolai Karotamm. Temast sai üks EKP juhttegelasi ja 1944 EKP esimene sekretär. Ta tugines valitsemises juunikommunistidele, ja laskurkorpuse eestalstele, arvestades ka liiduvabariigi vajadustega. Moskvale meeldis aga oma kaader ja
aastal Punaarmee abil. Taastatud Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Keskvõimu ja EKP tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil Eesti NSV Ülemnõukogul ja presiidiumil ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heakskiidetud kandidaadid standardvalimiste teel. Eesti NSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. EKP liikmeskonna moodustasid parteifunktsionäärid ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Ta oli Eestis sündinud, kuid 1920
aastal Punaarmee abil. Taastatud Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Keskvõimu ja EKP tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil Eesti NSV Ülemnõukogul ja presiidiumil ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heakskiidetud kandidaadid standardvalimiste teel. Eesti NSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. EKP liikmeskonna moodustasid parteifunktsionäärid ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Ta oli Eestis sündinud, kuid 1920
Taastatud Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga – juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Keskvõimu ja EKP tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil – Eesti NSV Ülemnõukogul ja presiidiumil – ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heakskiidetud kandidaadid standardvalimiste teel. Eesti NSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. EKP liikmeskonna moodustasid parteifunktsionäärid ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Ta oli Eestis sündinud, kuid 1920
aastal Punaarmee abil. Taastatud Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Keskvõimu ja EKP tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil Eesti NSV Ülemnõukogul ja presiidiumil ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heakskiidetud kandidaadid standardvalimiste teel. Eesti NSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. EKP liikmeskonna moodustasid parteifunktsionäärid ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Ta oli Eestis sündinud, kuid 1920
Karistusekspeditsioonid - Pommitati mässuliste külasid ja laastati linnu. Tippsündmuseks Suur Vilniuse Maapäev - Tsaari manifest lõi Leedus uue olukorra. Loodi Leedu komitee ning pöörduti nõudmisega Vene Ministrite Nõukogu poole, nõudes rahvuslikku autonoomiat, leedu keele lubamist asjaajamiskeelena, leedukeelse koolikorralduse kehtestamist. Vilniuse maapäevale kutsuti kõik leedu haritlased. Kogunes üle 2000 inimese. Maapäeva juhatajaks oli J.Basanavicius. Presiidiumil olid esindatud liberaaldemokraadid, sotsiaaldemokraadid, kristlikud demokraadid ja talurahvasaadikud. Otsused: 1) Deklareeriti kõigi rahvuste võrdsust Leedus ja leedu rahva ühinemsit vabadusliikumisega, 2) Rahvuslik autonoomia, kehtestades demokraatia, 3) Boikoteeritakse vaenulikke ettevõtmisi nagu sõjaväest kõrvalhoidmine, maksude mittemaksmine ja streigid, 4) Ametlik keel leedu keel. 5. Leedu I maailmasõja aastail ja Leedu Vabariigi sünd:
kohaga. Selletõttu ta püsis võimul nii pikka aega. 1984-1988- Bruno Saul 1988-1990- Indrek Toome Seadusandlik võim: Seadusandliku võimu teostati kahel tasandil: Ülemnõukogu istungjärkudel. Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu. Esinduslik oli Ülemnõukogu, EKP ülemnõukogu, mida isegi nimetati uhkelt parlamendiks. Ülemnõukogu tegeles seadusandliku võimu esindajana. Enamik seadusandlike akte olid kinnitatud Ülemnõukogu Presiidiumi poolt. Ülemnõukogu Presiidiumil oli kinnitav roll, kuid ei arutatud seadusi. Nõukogu Presiidium esindas liiduvabariiki terves NSVL'us. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946- Johannes Vares-Barbarus. - Poeet, doktor. Võttis vabatahtlikult endalt elu. 1946-1950- Eduard Päll 1950-1958- August Jakobson- Nõukogude Eesti kirjanik. Sai kahekordselt Stalini preemiat. 40ndates temast sai võtme figuur kirjanike elujuhtimisel. Kirjanike liidu esimees
seadusandliku võimu esindamine väljapool liiduvabariiki - eelkõige kontakti pidamine Moskvaga - nii isikute tasanadil, aga kõik liiduvabariigid oli kaasatud NSV Liidu ülemnõukogu Presiidiumi tegevusse. Sageli võeti liiduvabariikidest Moskvasse inimesi, kes hakkasid juhtima Ülemnõukogu mõnda koda, nt Rahvaste Nõukogu. Eestlasi tglt sellele tööle väga ei kutsutad, küll aga lätlasi - NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumil lätlaste esindatus väga tugev. Tegelikult ei ole keegi osanud ratsionaalselt põhjendada, miks see nii oli. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946 Johannes Vares-Barbarus 1946-1950 Eduard Päll - kirjanikunimi Hugo Angervaks. Oli tulnud Eestisse Venemaalt, tema loometegevus ei olnud nii kõrgel tasemel kui Barbarusel, aga tollastest tingimustes oli arvestatav kirjanik. Hiljem seotud just Eesti NSV kirjanduselu juhtimisega
Võeti otsus tagandada ametist Konstantin Päts ja anda ta amet J. Varsele. Valitud delegatsioon asus teele Moskvasse, 6. augustil võeti Eesti NSV vastu. Eesti NSV konstitutsioon oli mahakirjutatud NSVL'ult. Nõukogulikud ümberkorraldused riikluses (Nõukogud, täitevkomiteed, kommunistlik partei): Kõrgem seadusandlusvõim kuulus ENSV Ülemnõukogule. Olemasolev riigivolikogu II koosseis kuulutas end ajutiseks Ülemnõukogu koosseisuks 7 aastaks. Ülemnõukogu Presiidiumil oli õigus väljaanda seadusi, mis hääletamisel muudeti seadusteks. Täidesaatev võim kuulus Rahvakomissaride Nõukogule. NSVL tagalas ettevalmistati spetsialiste: sekretärideks määrati Karl Säre, Neeme Ruus ja Nikolai Karotamm. Kõige kõrgemaks võimuks Eestis oli Vladimir Botskarjov. Moodustati rahvakohtud, mille kohtunikud nimetati rahvakomissari käskirjaga. Paigutati politsei ametnikud ümber. Eesti sõjavägi nimetati ümber Eesti rahvavägi ehk Eesti NSV vägi
annaabi.ee 
