Kaarlit kimbutas haigus ja rehepapp soovitas tal viina juua. Imbi ja Ärni, kes kogu loo vältel üritavad kõikide tagant varastada, tahtsid rehepapilt puid varastada, mis ebaõnnestus ja peale kauba jäid nad oma mardisaagist ilma. Hans armub mõisapreilisse ja peagi läheb öösel tema tuppa vaatama, kuidas preili magab. Imbi ja Ärni lähevad merilehmi püüdma. Hiljem pettis Oskar aga lehma endale. Liina, kes libahundina läks mõisa juurde, nägi kuidas Hans preilile armastust avaldab. Kuigi Jaan on Luisesse ära armunud, on Luise veendunud, et Jaan on täiesti rumal. Liinal käis kosilane Õuna Endel, kes Liinale ei meeldinud. Rehepapp saab teisest külast uudiseid, et liikvel on katk. Rehepapp kutsub külast kõik inimesed kokku ja nad üritavad katku petta. Katk tappis Timofei, moondades end hõbetaalriks. Rehepapp viskab katku, kes oli end valgeks seaks moonutanud, tulle tänu erilisele noale.
kuid ta teadis, et Gabriel proovib mingi kavaluse läbi temaga kohtuda. Noored kohtusidki öösel, Gabriel teatas, et läheb oma isaga Venemaale, tsaarilt armu paluma. Neiu lubas teda ootada, ükskõik kui kaua ka aega läheks. Peale nurjunud pulma, otsustas Agnese isa tütre kloostrisse panna, tema tädi oli seal abtiss. Alguses koheldi tütarlast hästi, aga hiljem kui tädi sai aru, et Agnesel on patune armastus, muutus tema kohtlemine totaalselt. Preilile anti väike ruum, ta pidi vee ja leiva peal paastuma, temaga ei räägitud nädalaid, kuldsed kiharad lõigati maha ning ka piitsutati. Seda kõike kannatas ta oma armastuse nimel, keda reeta ei soovinud. Lõpuks saabus päev, mil Gabriel tungis Pirita kloostrisse ning päästis Agnese sellest jubedast elust. Klooster põletati maha, aga noored jäid peale seda alatiseks kokku. Tõeline armastus on võimas, selle nimel on inimesed võimelised rohkemaks kui tavaliselt
ühelegi neist. Mida päevad edasi, seda rohkem närvi läksid Ansip ja Savisaar ja seda rohkem mõtlesid Preili ja Noormees. Ühel hommikul istus noormees köögis, laua taga ja jõi kohvi. Ühteäkki tuli talle geniaalne idee pähe: mis siis kui ta palkaks ennast nt härra Savisaare stilistiks/abistajaks ja Preili Ansipi abistjaks/stilistiks ja kui nad osutaks mõlemale poliitikule sama palju abi ja samad riiete disainid. Helistas siis oma tuliuuelt Nokia telefonilt Preilile, kes oli kohe nõus. Nad leppisid kokku, et kahe tunni pärast saavad nad Viru Keskuses kokku, et sõita Lasnamäele valedokumentide järele. Mõeldud, tehtud. Noored jõudsid koju tagasi alles hilja õhtul, sest valedokumentide tegemine võttis neil kaua aega. Samuti pidid nad ostma igasuguseid erinevaid stiiliajakirju ja stiilipäevikuid, sest et pidid nad ju kuidagi tõestama poliitikutele oma stiilseid oskusi. Järgmisel päeval pidid nad teostama oma mõeldud plaani ja õhtul kokku saama.
vanglast koju. Ta veedab esimese öö lakas. Järgmisel hommikul äratab teda ema tulek, kes läheb sahvrist perele hommikusöögikraami otsima. Pere ei ole just eriti vaimustunud Villu tagasituleku peale, eriti isa kes väidab, et kaikaga löömine polnud kuigi mehe tegu ning, et öigemees oleks rusikatega vastu hakanud. Villule tuleb mõte minna järve äärde hommikusele suplusele. Järve ääres näeb Villu võõraid jalajälgi liival, mis võiksid kuuluda kellelegi preilile. Neid jälgita ei ole ta varem nende kandis kohanud. Koju jõudes küsibki Villu emalt et: "Kelle jäljed need järve ääres võiksid olla?". Ema teadis pojale öelda et: "Anna on koju tulnud. Rein tahab Kõrboja talu Anna kätte anda sest tema enda jõud enam Kõrbojast üle ei käi. Las Anna võtab Kõrboja enda kätte ning teeb sellega, mis hing ihkab. Kui tahab, müügu kasvõi maha või kui Anna Kõrboja ei taha siis annab Rein selle rendile või müüb üldse maha."
et kui mõni inimene Hispaanias psühholoogi juurde läheb, siis sellepärast, et mujalt on ta juba igalt poolt välja visatud, et vanasti saadeti sihuke mõnele üksikule saarele, aga nüüd, kus kogu maailm kihab hiinlastest, pole üksikuid saari enam suurt järele jäänud ja et sellepärast ongi olemas psühholoogid. Manolito rääkis psühholoogi, preili Espe uimaseks. Ta üritas kõik, mida tahtis endast preilile rääkida, kirja panna ja sai täis päris mitu kaustikut. Seepeale ütles preili Espe emale, et poisil pole midagi viga, ta vajab vaid tähelepanu. Ema otsustas ühel õhtul, et nüüd kuulavad kõik Manolitot. Pere koguneski kokku ja Manolito hakkas oma kaustikuid ette kandma. Millega see lõppes, seda võite ise näha! Et see lugu siin samuti ei lõpeks, siis ütlen Manolito kohta, kes rääkis palju ja kellest võib
Peagi tuli naise mees, kes töötas kohtuteenrina. Mees viis K. kantseleisid vaatama. Pööningul asuvaid kantseleisid uurival K.-l hakkas halb ning ta pandi istuma. Informaator ja kantseleis töötav tütarlaps talutasid ta välja. Värske õhu käes hakkas K.-l kohe parem. Neljas peatükk Preili Bürstneri sõbranna K. üritas preili Bürstneriga vestelda, kuid tal ei avanenud selleks võimalust. Lõpuks saatis ta preilile kirju, kuid vastus ei tulnud neist ühelegi. Ühel pühapäeval oli koridor liikumist täis ning preili Montag kolis preili Bürstneri tuppa. Samal ajal kui K. sõi ning proua Grubachiga rääkis, kuulis ta uksel koputust. Teenja tõi teate, milles seisis, et preili Montag soovib K-ga söögisaalis vestela. Vestlus toimus proua Bürstneri palvel. Sisse tuli Lanz ( proua Grubachi õepoeg). K lahkus ruumist ning peatus seejärel preili Bürstneri ukse taga. Ta koputas, kuid keegi ei vastanud
Peagi tuli naise mees, kes töötas kohtuteenrina. Mees viis K. kantseleisid vaatama. Pööningul asuvaid kantseleisid uurival K.-l hakkas halb ning ta pandi istuma. Informaator ja kantseleis töötav tütarlaps talutasid ta välja. Värske õhu käes hakkas K.-l kohe parem. Neljas peatükk Preili Bürstneri sõbranna K. üritas preili Bürstneriga vestelda, kuid tal ei avanenud selleks võimalust. Lõpuks saatis ta preilile kirju, kuid vastus ei tulnud neist ühelegi. Ühel pühapäeval oli koridor liikumist täis ning preili Montag kolis preili Bürstneri tuppa. Samal ajal kui K. sõi ning proua Grubachiga rääkis, kuulis ta uksel koputust. Teenja tõi teate, milles seisis, et preili Montag soovib K-ga söögisaalis vestela. Vestlus toimus proua Bürstneri palvel. Sisse tuli Lanz ( proua Grubachi õepoeg). K lahkus ruumist ning peatus seejärel preili Bürstneri ukse taga. Ta koputas, kuid keegi ei vastanud
hobust sõõma aga selle peale saab ta peksa ja põgeneb metsa rebenenud lõuaga. Järgmine päev tuleb mõisapreili, kes naerab Luise vanamoelist kleiti, aga Hans armub preilisse. Hans uurib Intsult kuidas õhtul saada preili tuppa. Õhtul ta käibki preili toas ja hiljem läheb Intsuga sigareid suitsetama. Imbi ja Ärni püüavad merilehma aga oskar varastab selle kui nad sidusid lehma puu külge ja läksid pooduid otsima. Liina läks liba hundiks ja vaatas kuidas Hans preilile akna all armastust avaldas. Jaan aga ei saa oma tunnetega hakkama Luise vastu , ta armastab teda , aga Luise peab teda rumalaks. Õuna Endel on aga Liina omale kosilaseks vaadanud vahepeal. Liinale aga Endel ei meeldi ja Endel vihastub selle peale ja läheb minema. Liina läheb jälle hundina Hansu vaatama. Rehepapp saab teada, et teisepool jõge liigub katk ja kogub kõik küla inimesed kokku ja paneb nad risti-rästi maha. Hans aga sai
laatsaretist võib vigasena tagasi tulla. Aga kui Eevi mõtles selle peale, et ühel ilusal päeval sõidab Villu ühes Kõrboja preiliga õpetaja juurde ja istub vedruvankris, millel kaks hobust ees, siis lõi ta silme ees äkki kõik mustaks ja selles mustas polnud midagi näha. Eevi jõudis preili juurde. Seal küsis Anna nii palju küsimusi, millele Eevi pidi andma ainult vastuseid. Eevi ei tahtnud enam sellest rääkida, miks ta Kõrbojasse üldse tikkus. Ta hakkas nutma. Kuni rääkis preilile oma ema haigusest. Ta ema oli raskelt haige. Tal olevat olnud sees valus ning suus kõrvetab, kui midagi sööb. Eevi ei rääkinudki Kõrboja preiliga sellest, et ta Katku Villu rahule jätta võiks tema poja pärast. Lähenemas oli uus püha- pähklapüha. Pähklapühale tahtis ka Kõrboja perenaine minna. Ta kahtles kaua, aga kui Kuusiku sauna Eevi oma pojaga ära läks, siis oli kahtlus kadunud. Katku Villu oli metsas
alla maha prantsatanud ning seal nägi ta preilie Julied roosipõõsaste vahel kõndimas. Sellest ajast saati on mees temasse armunud olnud. Oli tahtnud armastuse kätte ära surra aga ei surnud. Naine leiab ,et mees jutustab võluvalt. Jean üritab asjaloole punti panna, et tal on veel Kristini ees kohustused ning, et naine peaks magama minema. Koor läheneb lauldes. Julie ei saa aru, mida nad laulavad. Jean valgustab teda, et see on pilkelaul, suunatud neile kahele. Preilile hakkab tasapisi aru kohale jõudma. Jean lubab tal oma tuppa peitu tulla senikaua, kuni oht möödas on. Preili lahkub kiirustades paremale. Jean tõttab talle järele. TANTS Pidurõivaid talupojad tulevad sisse, lilled kübaratel, viiulimängijad kõige ees; lauale pannakse kaljaankur ja okstega kaunistatud viinavaadike; tuuakse klaasid. Seejärel juuakse. Siis võetakse ringi ja hakatakse laulma-tantsima ringimängu ,,Kaks eite metsast tulivad". Mängu lõpetanud, lahkuvad kõik taas lauldes
15-aastaselt oli aga van Gogh sunnitud pere majanduslike raskuste tõttu koolist lahkuma ning tööle minema. 1869. aastal läks van Gogh tööle Haagi kunstikaupmehe Goupil & Cie juurde, kust ta suunati 1873. aastal edasi Londonisse. Selleks ajaks oskas noormees juba ladusalt rääkida saksa, prantsuse ja inglise keelt. Seal töötatud aasta oli Vincenti van Goghi elus kõige õnnelikum: ta armus mõisniku tütresse Eugenie Loyerisse, kuid tunnistanud preilile oma tundeid lükkas armastatud preili kunstniku tunded tagasi ning ütles, et on salaja kihlatud eelmise üürnikuga. See oli kunstnikule väga suur hoop ning peale seda muutus ta enesessetõmbunuks ning paduusklikuks. Tema päästmiseks suutsid tema isa ja onu korraldada Vincenti üleviimise Pariisi. 1. aprillil 1876. aastal kunstnik vallandati. Edasi suundus van Gogh Inglismaale, kus leidis tööd väikeses internaatkoolis Ramsgates
Rehepapp läheb Hansu juurde, kes parajasti lumememme jutustust kuulab, ajab natuke juttu ja lubab siis Hansule, et korraldab talle preiliga kohtumise. 23. november - Rehepapp läheb Liinale ja lubab talle Hansuga kohtumise organisee- rida, nii et Liina on môisapreiliks riietatud - kui poiss avastab, on juba hilja ja ta on Liinasse armunud. Liina seda eriti ei usu, aga on ikka päri, sest tahab, et Hans talle ilusaid sônu silmast silma räägiks. Hans môtleb ise preilile luuletuse välja, kuigi see pole eriti ilus. 24. november - Muna Ott tuleb nôia ukse taha, sest ta on Mooselile vahele jäänud, kui ta altari küljest kulda kraapis ja kirikuôpetaja ähvardas lasta ta üles puua. Ta on Mooseli juukseid kaasa toonud, nii et nôid jahvatab neid ja ôpetaja läheb lolliks. Kui Ott ära läheb, tuleb Jaan, kes tahab ka armurohtu. Nôid pakub talle sedasama, mida Liinale (sega oma kaenlaaluseid karvu oma sitaga ja sööda armsamale sisse)
need kaks kokku viia. Rehepapp läheb Hansu juurde, kes parajasti lumememme jutustust kuulab, ajab natuke juttu ja lubab siis Hansule, et korraldab talle preiliga kohtumise. 23. november - Rehepapp läheb Liinale ja lubab talle Hansuga kohtumise organisee- rida, nii et Liina on môisapreiliks riietatud - kui poiss avastab, on juba hilja ja ta on Liinasse armunud. Liina seda eriti ei usu, aga on ikka päri, sest tahab, et Hans talle ilusaid sônu silmast silma räägiks. Hans môtleb ise preilile luuletuse välja, kuigi see pole eriti ilus. 24. november - Muna Ott tuleb nôia ukse taha, sest ta on Mooselile vahele jäänud, kui ta altari küljest kulda kraapis ja kirikuôpetaja ähvardas lasta ta üles puua. Ta on Mooseli juukseid kaasa toonud, nii et nôid jahvatab neid ja ôpetaja läheb lolliks. Kui Ott ära läheb, tuleb Jaan, kes tahab ka armurohtu. Nôid pakub talle sedasama, mida Liinale (sega oma kaenlaaluseid karvu oma sitaga ja sööda armsamale sisse). Liina oli
Seal oli nüüd üks kena näkk. Ta oli keha ümbert nii peenike nagu minu käevars ja ülevalt poolt meenutas noh tead küll seda tibi, kes televiisoris randa valvas. Mis ta nimi nüüd oli Aino Panderson AADU: Pamela Anderson AABRAM: Jah, vot see samune Amela Panderson. Meie kapral Peeter himustas seda preilit omale, aga ei teadnud, kuidas teda kätte saada. Siis ütles teine minule: " Aabram Andrejevits, anna nõu!" Mina hakkasin siis nõu uurima. Lähen siis kord sellele peenikesel preilile vastu ja teretan türgi keeli: "Bonjour ». Ja kui ma oma asja talle ära seletasin ja sagedasti Peeteri nime nimetasin, siis punastas teine ikka vahetevahel , ja viimati oli näha, et tahtis ära Eestimaale tulla. Ma andsin asja kapralile teada ja näe ! kihlused ja pulmad olid pea käes. Vaat nii, Aadu ! Ja Elsa ja sinu vahel tahan ma asjad ka korda ajada, nii et kõik maailma inimesed ütlevad : « Seda on Aabram Andrejevits teinud ! » AADU
) Tühja kah! Sa oletasid sa ainult aimasid. Lilli (täie rahuga). Sul on minu divinatsiooni-andest hea arvamus. Aga olgu kuidas on sa pead mulle mu pika, igava üksiolemise eest viisaka pihtimisega tasu andma. Kuidas kujunes teie idülliline tête-a- tête lähemalt? Minu rõõmuks näib see sinu meeleolu väga soodsasti mõjustanud olevat. Leo (arupidamatult, naiivse õnnelikkusega). Ja, ma tulen nagu terviselättelt! Lilli. Selle eest tahan ma Eeva-preilile tänulik olla. Aga mis sa arvad: kui sul mitte nii mõistlik naine ei oleks, siis võiksid niisugusel poisikesenaljal kergesti tülikad kodused tagajärjed olla? Leo (leplikult). Väga võimalik, Lilli. Kuid parem oleks, kui me sest asjast täna enam ei kõnele. Aeg on kasin ma pean ümber rõivastuma Kas minu frakk juba toodi ? (Silmab uut kleiti Lilli seljas.) Ja soo sina oled juba valmis! Lilli. Meil pole veel ruttu, armas sõber
Nõnda läksid päevad, kadusid nädalad, aga Indrek ei pannud seda tähele. Tema pidas nagu ainult ühte silmas: kas preili ilmub teatud päeval söögituppa talle saksa keelt õpetama või ei. Ta kippus unustama kõiki teisi õppeaineid, tuupis ainult saksa keele grammatikat, luges saksakeelseid raamatuid ja tagus sõnu pähe. Aga kui preili söögituppa ei ilmunud, oli Indrek tusane ja nukker, liiatigi kui kuulis, et preili oli käinud lobisemas mõne teisega, kel jätkus preilile ainult imetlust. Kõigil jätkus preilile ainult imetlust, sest tema oli ainuke naistäht meespere pilvises taevas. Ainult härra Koovi oli Ramilda kohta nähtavasti teises arvamuses, sest Indrek kuulis kord, kui ta tema kohta lausus: ,,Kisseinaja barõsnja". Mis see tähendas, seda Indrek õieti ei teadnudki, aga hääletoonist ja näoilmest pidi ta järeldama midagi halba ja alaväärtuslikku.
Kirjutaja kirjutuslaua ja tindipotiga asus nurgas. Magister Jacques Charmolue ligines mustlastüdrukute magusa naeratusega. «Kallis laps,» ütles ta, «te jääte siis oma eitamise juurde?» «Jah,» vastas tütarlaps kustunud häälega. «Sel juhul,» lausus Charmolue, «on mul väga kahju, et teid tuleb üle kuulata karmimalt, kui me seda ise tahame. Olge nii lahke ja võtke sel asemel istet. Meister Pierrat, loovutage preilile oma koht ja pange uks kinni.» Pierrat tõusis torisedes üles. «Kui ma ukse kinni panen,» pomises ta, «kustub mul tuli.» «Hea küll, kallis sõber,» vastas Charmolue, «laske ta siis lahti olla.» Esmeralda seisis ikka veel püsti. Nahkase, kus nii palju õnnetuid vingerdanud, kohutas teda. Hirmust tarretas ta veri. Ta oli ehmunud ja kangestunud. Charmolue märguandel võtsid kaks sulast ta kinni ja panid ta madratsile istuma. Nad ei teinud talle vähimatki viga, aga
annaabi.ee 
