(Parem meetod ajukasvaja diagnoosimiseks on kompuutertomograafia) Vegetatiivne närvisüsteem, selle ehitus ja funktsioonid: Vegetatiivne NS on närvisüsteemi see osa, mis innerveerib siseelundeid ja veresooni. Kaks alaosa: 1) sümpaatiline NS; 2) parasümpaatiline NS Vegetatiinvse NS-i närvid kesknärvisüsteemis vastavale elundile kulgevad kahe närvina: 1) eferentne 2) aferentne Esimese närvi keha asub kesknärvisüsteemis kas peaajus või seljaajus. Preganglionaarne närv kesknärvisüsteemist väljuv närv. Ganglionis saab alguse teise ehk postganglionaalse neuroni keha, mille jätked lõpevad innerveeritaval elundil. Osa ganglione (lülisamba vahetus naabruses asuvad) moodustavad ülalt alla sümpaatilise piirvääte (?????). Teise neuroni keha on sümpaatilises NS-is. Osa ganglione aga asuvad kõhuõõnes. Paaritud ganglionid: 1) päikesepõimik; 2) ülemine mesenteriaal- ehk kinnistipõimik; 3) alumine mesenteriaal- ehk kinnistipõimik.
● adrenaliin -> närviimpulsi ülekandel närvilt lõppelundile ● atsetüülkoliin -> kannab eritust üle närvirakult närvirakule ● histamiin, serotoniin ganglion pikk!!! adrenaliin ★ _____________< ★ ____________< I neuron II neuron EFEKTOR preganglionaarne närvikiud postganglionaarne närvikiud atsetüülkoliin Sümpaatilise NS keskused ● paiknevad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes servades - seal on I preganglionaarsete neuronite kehad - sealt suubuvad närvikiud ganglioni e närvitänku, kus asub II postganglionaarse neuroni keha ● kuna ganglionid paiknevad seljaaju lähedal, siis on preganglionaarsed kiud lühikesed ● väljapoole seljaaju tekib sümpaatiline piiriväät
Kehtib reegel, et igasse elundisse tuleb nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude. Sümpaatiline närvisüsteem Keskused asuvad seljaajus. Funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades. Parasümpaatiline närvisüsteem Keskused asuvad ajutüves ja seljaajus. Aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist. Autonoomse närvisüsteemi perifeersetes eferentsetes teedes on 2 järjestikust neuronit: preganglionaarne neuron (viib impulsse kesknärvisüsteemist välja) ja postganglionaarne neuron, millega preganglionaarne neuron moodustab sünapsi. joonis 557 virgantained ja retseptorid: vaata praktikum 1 LIHASED 4. Lihaskoe põhitüübid. Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid.
Soole närvisüsteem. Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. ANS kaudu juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste närvirakkudest lähtuv preganglionaarne närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvirakule, mille akson postganglionaarne närvikiud jõuab innerveeritava elundini. Preganglionaarne neuron on kergelt müoliniseerunud. ANS põhiline inegratsiooni tsenter on hüpotaalamus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks. Üldiselt
Teised kontrolli mehhanismid on seotud ajukoore, retikulaarformatsiooni ja seljaajuga. Autonoomsel NS-l kahe neuroniline ühendus KNS ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Efektorid : ANS jaoks südamelihas, silelihased ja näärmed. Tugevasti müeliniseeritud aksonid somaatilistes motorneuronitest ühendavad KNS efektoriga. ANS omab kahe-neuronilist sidet. Preganglionaarne neuron omab peenikesi müeliniseeritud aksoneid. Ganglionite müeliniseerimata aksonid jõuavad efektorini. 7 Sageli saavad siseorganid nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise innervatsiooni. Mõnes kohas on vaid üks innervatsioon. 8 Sümpaatiline närvisüsteem on siseorganites laialdasemalt levinud.
Mõlema põimiku aferentsed kiud juhivad sensoorseid impulsse mehhano ja notsiretseptoritest KNS-i. Enteraalsel närvisüsteemil on olemas sünapsid parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi neuronitega. Parasümpaatiline N. vagus innerveerib ösofagust, magu, peensoolt, proksimaalset jämesoole osa, sapipõit ja pankreast. Parasümpaatilised kiud seljaaju sakraalosast (nn. splanchici) innerveerivad sigmasoolt, rektumit ja päraku piirkonda. Parasümpaatiliste närvikiudude preganglionaarne kiud lülitub ümber seinasiseses (intramuraalses) ganglionis, seega postganglionaarne kiud on lühike. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin, aga postganglionaarsetel kiududel on mediaatorina leitud ka VIP, substants P ja serotoniin. Atsetüülkoliin reageerib muskariintundlike retseptoritega. Sümpaatikuse preganglionaarsed kiud seedekulglale väljuvad Th5...Th12, L1...L3, lülituvad ümber ganglion coeliacum'is (söögitoru, maks, kaksteistsõrmik,
Koosneb 3 osast: Sümpaatiline NS 8 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Parasümpaatiline NS Metasümpaatiline e enteraalne(soole) Sümp. ja parasümpaatiline NS koosnevad oma eferentses (täidesaatvas) osas 2 neuronist: 1. Preganglionaarne neuron – sellest lähtuvad jätked – preganglionaarsed jätked, mis lõppeb ganglionis e närvitängus. 2. ehk postganglionaarse neuroni keha – selle neuroni jätked jõuavad täidesaatva elundini ehk efektorini (ükskõik milline siseelund või veresoon). Sümpaatiline NS Preganglionaarsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja nimme segmentide külgmistes sarvedes. Preganglionaalsed kiud lähtuvad sümpaatilisest NS’st. Kiud on üsna lühikesed
parasümpaatilist närvisüsteemi aktiveerivad tegurid; sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi poolt vahendatavad toimed elunditele. Vegetatiivne närvisüsteem: innerveerib siseelundeid ja veresooni ning ühtlasi reguleerib mõlema talitlust. Koosneb 3 osast: Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Metasümpaatiline e enteraalne(soole) Sümp. ja parasümpaatiline NS koosnevad oma eferentses (täidesaatvas) osas 2 neuronist: 1. Preganglionaarne neuron – sellest lähtuvad jätked – preganglionaarsed jätked, mis lõppeb ganglionis e närvitängus. 2. ehk postganglionaarse neuroni keha – selle neuroni jätked jõuavad täidesaatva elundini ehk efektorini (ükskõik milline siseelund või veresoon). Paiknevad elundite lähedal. Sümpaatiline NS Preganglionaarsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja nimme segmentide
Suudab iseseisvalt koordineerida reflekse. Koordineerib sekretoorset aktiivsust seedeelundkonnas. Soole närvisüsteemi mediaatorid: leidub üle 30 mediaatori, enamus identsed kesknärvisüsteemis olevatega. Peamised mediaatorid on atsetüülkoliin, serotoniin ja dopamiin. Rohkem kui 90% kogu keha serotoniinist asub sooles. Rohkem kui 50% kodu keha dopamiinist asub sooles. Postganglionaarne neuron – neuronid, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse Preganglionaarne neuron – neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Kõikidel elusatel rakkudel on olemas membraanipotensiaal, kuid ainult närvi- ja lihasrakkudel on võime ioonvooludega läbi membraani reageerida mingile stiimulile aktsiooni potensiaaliga (AP)
annaabi.ee 
