.. , xn ) saab esitada lausearvutuse valemina milles ei ole muid tehtemärke kui &, ja o Boole'i funktsioon on funktsioon (x1 , ... , xn ):{0,1} {0,1}. Ka tõeväärtustel defineeritud funktsioone võib vaadelda Boole'i funktsioonidena, iga lausearvutuse tehe on Boole'i funktsioon Venni diagrammide leidmine tähendab, et viime vaadeldavad avaldised TDNK-le, et neid saaks võrrelda 3. PREDIKAADID JA KVANTORID Hulgal M määratud n-kohaliseks predikaadiks nimetatakse kujtust P: Mn -> {1,0} o Hulka, millel predikaat on määratud, nimetatakse selle predikaadi indiviidide piirkonnaks o Vastavalt predikaadi definitsioonile saame igale predikaadile seada vastavusse tema tõesuspiirkonna = { (1, ... , ) |P(1, ... , ) = } Olgu P(1, ... , ) hulgal defineeritud -kohaline predikaat. Siis iga korral tähistavad P(1, ... , ) ja P(1, ... , ) järgmisi ( - 1)-kohalisi predikaate: o P(1, ..
taksonoomiline strukturalism e. ameerika pärisstrukturalism. Selle peaesindaja oli Leonard Bloomfield, kelle keeleteaduslik mõte rajanes psühholoogias biheivorismi nime all tuntud suunal. Taksonoomilise strukturalismi tunnusjooneks on antimentalism, eitav suhtumine keelelise intuitsiooni kasutamisse. teine liigendus- foneemideks jaotamine traditsiooniline grammatika- selle järgi liigitatakse sõnad noomeniteks, verbideks ja partikliteks, lause aga liigendatakse subjektiks, predikaadiks, objektiks jms. traditsiooniline grammatikateooria- selle rajajaks peetakse Aristotelest, kes liigitas ka seni liigitamata lause osad, pannes sellega ühelt poolt aluse vormiõpetuses tarvilikule sõnaliikide klassifikatsioonile, teiselt poolt lauseõpetuses tarvilikele lauseliikmete kategooriatele. transitiivlause- selle struktuur on NP + V + NP tremulant e. värihäälik tuletis e. tuletatud sõna tõestustingimused- need tingimused, mille kehtimisel on lauses kirjeldatav olukord tõene
aktsidentsiaalsele. Leiduvad koguaeg sügavamad substantsionaalsed ja aktsidentsiaalsuses – nii kaua kui oleme kogemuse piires. Kogemuse piires saab rääkida suhteliselt substentsionaalsusest, mitte lõpule viidud. Teiseltpoolt, kui tuletada Aristotele arutluskäiku, siis ta lähtus otsustusstruktuurist – otsustuse subjekt(vaata loengut eelmistest aastatest). Absoluutses mõttes, subjekti ja predikaadi koht-sisaldus lauses. Subjekti, mis ei saaks muutuda uuesti predikaadiks, pole olemas. Substantsi mõiste leiab kogemuses rakendust, aga see on suhteline – aitab üldistada kaemusi. Lihtsubstantsi tuletamine aga see on juba idee, millel kogemuses vaste puudub. Aga meie oma mina? Milliseks predikaadiks seda muuta? Näiteid sisemusest kogemusest – mida tuntakse, kujutletakse, mäletatakse jne. siin on subjektiks „mina“, mis ei saa muutuda predikaadiks, sest mina ei saa omistada millelegi – ülim subjekt, millele midagi omistada
Kirjeldavate (deskriptiivsete) väidete hulgast käsitletakse klassikalises loogikas eelkõige kategoorilisi väiteid (atributiivsed otsustusi). Teine tähtis kirjeldavate otsustuste klass on suhteotsustused. LIHTOTSUSTUSE STRUKTUUR: Subjekt (ld subjectum 'alus'). Tähistatakse S -tähega. Otsustuse subjektiks on see ese või nähtus (jne), mille või kelle kohta midagi väidetakse. Predikaat (ld praedicatum 'öeldu'). Tähistatakse P -tähega. Predikaadiks on tunnus, omadus, mis antud subjektile S omistatakse, või klass kuhu S liigitatakse; Koopula (ld cpula 'side') ehk sidesõna on seos subjekti ja predikaadi vahel. Võib esineda ka implitsiitselt. Eesti k. on koopulaks enamasti: on (ei ole). Kvantor (ik quantifier) ehk operaator-sõna, mis seisab S ees ning osutub kas S mahule või täpsustab S ja P vahelise seose iseloomu. Lihtotsustus üldkujul: (kvantor) S on (ei ole) P." Nt
"Tavaliselt" tähendabki üldjuhul, mille kõrval võib esineda juhtumeid, kus jaatava otsustuse predikaat on täismahus (sellele osutab sulgudes olev pluss). Selgitame: jaatavas otsustuses predikaat on tavaliselt mahult suurem termin (eitava otsustuse puhul seda öelda ei ole võimalik, kuna terminite mahuline võrreldavus puudub). Kuid üldjaatava otsustuse korral võib esineda juhtumeid, kus terminid on mahult võrdsed. Selles saame veenduda, kui asetame otsustuses terminid ümber - subjekt predikaadiks ja predikaat subjektiks - ja otsustus oma tähenduselt jääb seejuures muutumatuks. Näiteks, Kõik ahvid on neljakäelised ja Kõik neljakäelised on ahvid. Võrdleme terminite mahtusid: S+ a P+ ja P+ a S+. Probleemsem on osajaatavas otsustuses täismahulist predikaati kindlaks teha, kuna selle juhtumi kohta mingit kindlat juhist ei ole võimalik anda. Tuleks kasutada sama ümberpööramise meetodit, et otsustuse tähendusest oleks võimalik aru saada predikaadi mahtu
esineb kategoorilises süllogismis iga termin kahes väites. Seega on kategoorilises süllogismis kokku kolm terminit, mis kõik on kasutusel kaks korda, täites kuus termini positsiooni kolmes lauses. Kategoorilises süllogismis on kolm terminit. Terminit, mis on järelduse subjektiks (S), nimetatakse väiksemaks terminiks (ik minor term), ning eeldust, milles ta esineb - väiksemaks eelduseks (ik minor premise). Terminit, mis on järelduse predikaadiks (P), nimetatakse suuremaks terminiks (ik major term), ning eeldust, milles ta esineb - suuremaks eelduseks (ik major premise). Neid kahte terminit, mis esinevad järelduses, nimetatakse ühiselt ka äärmisteks terminiteks. Kolmas termin esineb ainult eeldustes ning seda nimetatakse keskmiseks (ik middle term). Keskmist terminit tähistatakse klassikaliselt tähega M (Id terminus medius - 'keskmine termin').
selgema mõiste kaudu. Eristamine-mõiste selgitamine tema erisuse kaudu mingi teise mõistega. OTSUSTUS Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatakse või eitakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde ja valet. NT: suvi on aastaaeg; Jupiter on planeet; Tool on hall. Otsuse ese on subjekt (S). Seda, mida subjekti suhtes jaatatakse või eitatakse, nim predikaadiks (P). OTSUSTUSE LIIGITAMINE Otsustuse liigid: Otsustuse kvaliteedi järgi: o Jaatav-Räägib sellest, et esemel on mingid tunnused. NT: Eesti on rikas riik. o Eitav-Räägib sellest, et esemel ei ole mingeid tunnuseid. NT: Eesti ei ole rikas riik. Otsustuse kvantiteedi järgi – esemete mingi hulga peegeldumine otsustustes o Üksikotsustus- ühe eseme kohta väidetakse midagi/jaatatakse või eitatakse
Mõiste määratleti (D3.1.) tunnuste abil. Mõistest saab mõelda nii, et sellega haaratud objektidele kas omistatakse mingid tunnused või omistatakse neile mingite tunnuste puudumine. Selline mõtlemise operatsioon on otsustus. Otsustust väljendab keeles väitlause. Põhjalikumalt käsitletakse otsustust ning väitlauset järgmises loengus. Mõistet, millega haaratud objektide kohta otsustus tehakse, nimetatakse subjektiks ning öeldavat, mida omistatakse, nimetatakse predikaadiks, mis on samuti mõiste, sest ka omadused on abstraheerimise teel kujunenud mõtlemise vormid. Mõnel juhul võib mõiste ise olla asi, millele omadusi preditseeritakse. 3 Loogika kursuse ehitame üles nii, et tunnuseid omistatakse terminitele, mitte mõistetele. Allpool tuuakse klassikaline tunnuste liigitus, mis on eriti sobiv definitsioonide koostamiseks. Klassikalist defineerimist käsitletakse pikemalt allpool. Selguse huvides peab siinkohal siiski
Mõiste määratleti (D3.1.) tunnuste abil. Mõistest saab mõelda nii, et sellega haaratud objektidele kas omistatakse mingid tunnused või omistatakse neile mingite tunnuste puudumine. Selline mõtlemise operatsioon on otsustus. Otsustust väljendab keeles väitlause. Põhjalikumalt käsitletakse otsustust ning väitlauset järgmises loengus. Mõistet, millega haaratud objektide kohta otsustus tehakse, nimetatakse subjektiks ning öeldavat, mida omistatakse, nimetatakse predikaadiks, mis on samuti mõiste, sest ka omadused on abstraheerimise teel kujunenud mõtlemise vormid. Mõnel juhul võib mõiste ise olla asi, millele omadusi preditseeritakse. 3 Loogika kursuse ehitame üles nii, et tunnuseid omistatakse terminitele, mitte mõistetele. Allpool tuuakse klassikaline tunnuste liigitus, mis on eriti sobiv definitsioonide koostamiseks.
(I) Aprioorsed ja aposterioorsed otsustused. (A posteriori kogemusele järgnev, a priori kogemusele eelnev.) A priori otsustusi saab teha enne kogemust, nt kolmnurga sisenurkade summa on 180 kraadi. A posteriori otsustusi saab teha pärast kogemust, need võivad olla nii- või teistsugused, nt Tallinnas elab üle 400000 inimese, kuid võiks elada ka vähem. Kogemus ei anna paratamatut ega üldkehtivat otsustust. (II) Analüütilised ja sünteetilised otsustused. Analüütilise otsustuse predikaadiks on mõiste, mis sisaldub juba subjekti mõistes, nt Kolmnurgal on kolm nurka; Kõik roosid on lilled. Ei laienda meie teadmisi, vaid täpsustab. 23 Sünteetilise otsustuse predikaat ei sisaldu subjekti mõistes, vaid lisab sellele midagi uut, nt. Kõigil kehadel on kaal; Mõned roosid on punased. Sünteetiline otsustus laiendab meie teadmisi. Kindlasti on olemas sünteetilised aposterioorsed otsustused. Kindlasti on olemas analüütilised aprioorsed otsustused.
annaabi.ee 
