Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prantsusmaa riigi rahvastik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nais, rahvastik, suremus, naissoost, lipp, sündimus, graafik, imikusuremus, migratsioon, saldo, rahaühik, trikoloor, suuremaks, 2050, surmade, väikelaste, soolis, püramiidil, tõusma, rahvastikupoliitika, france, üldandmed, rahaühikuks, sinist, vapp, prantsusmaaga, suurbritannia, kordagi, kasvamise, rändesaldo, migrandid, orvud, püramiididxxxxxx xxx xxx klass NORRA RIIGI RAHVASTIK Referaat Juhendajad: Vanemõp. xxxxx xxxxx 2016 1. ÜLDANDMED 1.1. Lipp ja vapp Norra lipp on Norra riigilipp (vt joonis 1). Praegune lipu kujundus kinnitati 13. juulil 1821. aastal. Norra lippu on kujutatud punasel taustal sinise Skandinaavia ristiga, mis on ääristatud valgega. Lipu värvid: punane, sinine ja valge valiti demokraatia tähistamiseks riigis. Skandinaavia ristil on vertikaalne ristiosa keskjoonest nihutatud lipu vardapoolsele osale. Rist tähistab Norra ühtekuuluvust Põhjamaadega ning samuti ka seotust kristlusega. (Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 1
b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv 1950 7,633 1955 8,672 1960 9,931 1965 11,467 1970 13,193 1975 15,161 1980 17,295 1985 19,379 1990 21,565 1995 23,863 2000 25,797 2005 27,442 2010 28,948 2015 30,445 2020 31,915 2025 33,283 2050. aastaks on inimesi ~37 miljonit. 4. Rahvaarvu analüüs, milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb: a) Tabelid: Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net Births per Deaths Migrants natural Growth Number 1,000 per 1,000 per 1,000 increase rate of
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka
Kaart 1. Rahvastiku paiknemine Nagu kaardilt näeme, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Selgelt eristub Pariis ja selle ümbrus, mis on äärmiselt tihedalt asustatud. Samuti on äratuntav Lyon, Bordeaux, Nantes, Belgia piiriäärne Lille jt. Tihedama asustusega alad asuvad veel Vahemere ääres, kus sealsed linnad: Cannes, Marseille, Toulon, Nice, on praktiliselt omavahel kokku kasvanud. Prantsusmaa rahvaarvu kasv Joonis. Rahvaarvu kasvu graafik 1950-2025 viie aastaste vahedega Aastatel 1950-2009 on rahvaarv pidevalt ja üsna ühtlaselt kasvanud. Välja saame tuua kiirema rahvaarvu kasvu perioodi aastatel 1950-1960. Tulevikus muutub rahvaarvu kasv märgatavalt väiksemaks, praktiliselt stabiliseerub 70 miljoni elanikku juures. Tegurid, mille mõjul Prantsusmaa rahvaarv kasvab 2009. aastal: · sündide arv: 810 000 · sündimus 2,0 ühe naise kohta · surmade arv: 551 000 · loomulik iive 810000-551000= 259 000
1995 17,975,634 2000 19,053,186 2005 20,232,346 2010 21,515,754 2015 22,751,014 2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000
kindlasti oma rahvaarvult väikeriik, kuna seal elab ainult natuke üle 22 miljoni inimese. Samas, tabelit vaadates on kokku seal 240 riiki ning Austraalia on 56. Selle põhjal väga ei ütleks, et see väikeriik oleks, kuna allapoole jääb rohkem riike, kui ülespoole. Tabeli andmete järgi ütleks, et Austraalia on siiski keskmise riigiga. 2. Analüüsige riigi rahvaarvu muutumist ajavahemikul 1950-2025. Rahvaarvu muutumise graafik: (rahvaarv on tuhandetes) a) Rahvaarv on iga aastaga tõusnud järjest rohkem. Iga aastaga tõusis inimeste arv umbes 1000 võrra ja mida aeg edasi, seda suurem oli inimeste juurde tulek. Alates aastast 1995-2025 tõusis/tõuseb aastas rahvaarv u. 1200 inimese võrra. b) Kasvutempot ei ole antud kuni aastani 1985. 1986 oli kasvutempo 1.4% ning 1987- 1990 kõikus kasvutempo 1.6 ja 1.7% vahel, hiljemalt langes 1.2% poole. Kuni 2011.
Rahvastiku paiknemine Prantsusmaa keskmine rahvastiku tihedus on 2009 aasta andmete järgi 100,08 elanikku ruutkilomeetri kohta. Kui seda arvu võrrelda Eesti rahvastiku tihedusega, siis näeme, et see on tunduvalt suurem. Eesti rahvastiku tihedus 2009 aasta järgi on 30,07 elanikku ruutkilomeetri kohta.Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka Türgi 99,65 ja Austria 99,59 kuigi Austria on pindalalt palju väiksem kui Prantsusmaa. Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Rahvaarvu kasv Prantsusmaa rahvaarv praegusel hetkel kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus. Kui laste juurdekasv rohkelt väheneb, siis võib Prantsusmaa iive muutuda negatiivseks ehk suremus oleks suurem kui sündimus. Selle tagajärjeks on rahvavananemine. Keskmiselt
Suurbritannia rahvastik Anna Mari Tamm/11a Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. a) Suurbritannias elab 2011.aasta juuli seisuga 62 698 362 inimest. b) Rahvaarvult on Ühendkuningriik 22.kohal maailmas. Seega on Suurbritannia puhul tegu keskmise riigiga.
(IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal. Sarnane on see näitaja veel Prantsusmaal ja Sveitsis. Kõige kõrgemal kohal asub Monaco, kus oodatav eluiga on 89 aasta
Itaalia riigi rahvastik Minu valitud riigis elab 61,261,254 inimest. Itaalia on rahvaarvu poolest 23. riik maailmas. Minu arvates on Itaalia maailma mastaabis keskmise rahvaarvuga riik, sest suure populatsiooniga riikides on üle mitmesaja miljoni ja väikestes paarkümmend miljonit ja vähem inimesi. Enam-vähem sama rahvaarvuga on Inglismaa, Prantsusmaa ja Tai. Itaalia rahvastiku tihedus on 197,69 in/km2
maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi kasvab ka rahvaarv järgnevatel aastatel ja aastaks 2050 võib rahvaarv olla ~40 miljonit. 4. Rahvaarv 4.1 Sündimus, suremus, migratsioon Sün- Sure- Mi Loo- Rah- Sündide arv Surmade arv Rände- Loomulik Rahvaarvu di- mus g- mulik va- saldo iive muutus mus () rat- iive arvu () sio (%) kasv on (%) () Riik 20,29 5,14 0 1,515 1,5 552,359 139,927 0 412,432 412,432
30,508 51,912 Rahvaarv Joonis 2. Kameruni rahvaarv 1950-2025, 2050. (miljonites) 1.3. Rahvaarvu kasvamist ja kahanemist mõjutavad tegurid Riigi ja regiooni (Kesk-Aafrika) sündimus ja suremus 1000 elaniku kohta on suhteliselt sarnane, seega rahvaarvu kasvavad või kahandavad tegurid on enam-vähem samad. Maailmaga võrreldes on aga sünde peaaegu kaks korda vähem, surmasid natuke vähem 1000 elaniku kohta. Sellest võib järeldada, et maailmas on sünde soodustavad tegureid vähem – inimesed on haritumad, keskenduvad karjäärile, naise vanus esimesel sünnitamisel on kõrgem (CIA andmete järgi Kamerunis ~19a, maailmas ~27) (1).
10 aastat tagasi oli see arv 3,2 ning 20 aastat tagasi 3,7. 2025- aastaks prognoositakse keskmiselt 2.5 last naise kohta. c) Näitajad on keskmised. Põhjenduseks on see, et osades riikides on näitajad suuremad, osades väiksemad. SUREMUS a) Aastatel 1996-1997 oli suremuse üldkordaja 6. Aastast 1998 praeguseni on see püsinud 5 peal. Tulevikuks prognoositakse suremuse üldkordaja seisu jätku 5 peal. (arv/1000) b) Imikusuremus aastal 2015 on 22/1000-st. See on langenud. Paarkümmend aastat tagasi oli imikusuremus 49/1000-45/1000 vahel. Prognoositakse, et imikusuremus langeb aastaks 2025 enamgi, 15/1000 peale. c) Aastal 2015 on inimene keskmine oodatav eluiga 74. 19 aastat tagasi, 1996 oli see 67. 2000. aastal oli see juba 70 ning 2010. aastal 72. Aastaks 2025 prognoositakse inimese keskmist oodatavat eluiga 76 peale. Loomulik iive käesoleval aastal on 18. Promillides teeb see 0.018
Arvatakse, et tulevastel aastatel on oodata väikest langust. Kasvutempo oli 1995-2005 aastatel positiivne ning alates 2005.aastast kuni 2012 on kasvutempo olnud negatiivne -0.2. Oodatakse, et 2025.aastani on kasvutempo jätkuvalt negatiivne -0.3. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2012 2 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number Births Death of Mig- per s per rants per Rate of Net 1,000 1,000 1,000 natural Growth Number popula- popul popula- increase rate of Natural Population
Tai riigi iseloomustus ÜLDANDMED: Pindala: 514 000 km2 Rahvaarv: 66 405 000 (2010) Pealinn: Bangkok Pealinna elanike arv: 66,404,688 (01.07.2010 seisuga) Rahaühik: baht (THB) Tai kuningriigi lipp ja vapp. GEOGRAAFILINE ASEND: Tai asub Kagu-Aasia mandriosa keskel. Ulatus põhjast lõunasse on 1585 kilomeetrit ning idast läände 821 kilomeetrit. Põhjast ja läänest piirneb Tai Birmaga, põhjast ja idast Laosega. Kagust piirab Taid Kambodza, lõunast Malaisiaga. Tail on 1900 kilomeetrit rannajoont Tai lahe ääres. LOODUSLIKUD TINGIMUSED: Tai on troopilise kliimaga riik. Põuaperioodil on tänu asjaolule, et päike paistab peaaegu seniidist, raske ilmakaari määrata
mõjutab selle piirkonna suurt asustustihedust. Linnad Ulaanbaatar ja Erdenet on ainsad Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 1 piirkonnad, kus asutus on tihedam maailma keskmisest või ligilähedane maailma keskmisele. 70% Mongoolia rahvastikust elab linnades, viimaste aastate jooksul on linnastumine Mongoolias kasvanud. 3. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950–2025 Mongoolia rahvastik on aastatel 1950-2025 jõudsalt kasvanud, kuni 1990.ndateni oli rahvaarvu kasv aasta aastalt aina suurem. Nõukogude Liidu lõpuga lakkas ka rahvaarv nii kiiresti kasvamast, kuid on sellest ajast saati siiski pidevalt pisut suurenenud. Praegu hakkab Mongoolia rahvastik jõudma demograafilise plahvatuse lõppu. Umbes aastal 2050 peaks seal ennustuse põhiselt algama rahvastiku vananemine. Selleks ajaks on rahvastikuarv kasvanud umbes 3,5-4 miljonini. Joonis 2
Bangladeshi rahvastik ARVUTITUND Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. Rahvastiku andmeid on erinevatel kodulehekülgedel ja sageli tulebki andmeid leida erinevatest allikatest, mida võibki kasutada. Soovituslikud allikad: The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus 1. RAHVAARV Prantsusmaal elab 65 630 692 inimest 2012. aasta juulikuu prognoosi järgi.1 Prantsusmaa on suurriik, sest see on riikide pindala suuruse pingereas 43. kohal ja elanike suhtes 21. kohal maailmas. Umbes sama palju inimesi elab Itaalias, Suurbritannias ja Tais.2 Joonis 1. Rahvaarvu kasvu graafik Prantsusmaal 1995-2050 (rahvaarvu muutus protsentides) Perioodil 1995-2012 on rahvaarvu kasvutempo muutunud erinevalt (vaata Joonis 1). Perioodil 1995-2005 rahvaarv suurenes tõusvas tempos: aastal 1995 suurenes rahvaarv 0,40% võrra ja aastal 2005 suurenes rahvaarv 0,60% võrra. Alates 2005. aastast rahvaarvu suurenemine aeglustus. Aastal 2012 rahvaarv suurenes 0,45% võrra, mis on samal tasemel 1995. aasta näitajaga.
siis üsnagi keskmine. Umbes sama palju inimesi elab veel näiteks Iraagis, Kanadas ja Afganistaanis. Kanada 34 030 589 Maroko 31 968 361 Iraak 30 399 572 Afganistaan 29 835 392 Käesolevaks ajaks on Maroko rahvaarvu kasvutempo langenud poole võrra sellest, mis see oli aastal 1985. Andmete põhjal näeb, et arvatavasti on kasvutempo protsent Marokos aastaks 2050 juba alla 0,5. (Diagramm 1) Diagramm 1 Maroko rahvaarvu kasvutempo graafik aastast 1985-2050. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Maroko rahvastiku keskmine tihedus on 70,87 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Enamvähem samasugune rahvastiku keskmine tihedus on näiteks Iraagis, Tuneesias ja Jordaanias. Jordaania 72,15 Maroko 70,87 Tuneesia 68,16 Iraak 67,84 Enamik Maroko elanikkonnast paikneb Põhja-Marokos rannikualadel, mandripoolsetel aladel on nii Lõuna- kui ka Põhja-Marokos rahvastiku tihedus väike. Mõned põhjapoolsed Maroko
Ungari rahvastik Martin Jeret 11A Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. rahvaarv. Ungaris elab 9,905,596 inimest. Ungari kuulub rahvaarvult väikeriikide hulka. Maailmas on ta 82. kohal. Tsehhis(10,211,904), Boliivias(9,775,246 ) ja Somaalias (9,832,017) elab enam-vähem samapalju inimesi. 2
Iseseisev töö Venemaa rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. Riigi rahvaarv. a) Venemaal elab 142,517,670 inimest (juuli 2012) b) Maailma mastaabis on suur riik. Venemaa on rahvaarvult maailmas 9ndal kohal. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab ka Jaapanis, Bangladeshis ja Nigeerias.
Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra. 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba peaaegu 30 000 000 inimeseni. Vaadates tabelit ja tulevast rahvaarvu, siis rahvastik hakkab kiiremini kasvama. (Rahvaarv on märgitud tuhandetes) 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Net Number Rate of Net
Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/no.html Riigi arengutase Inimarenguindeks (IAI) 0,968 (OECD riik) Vaesuse indeks 2 Vastsündinute suremus (1000 elaniku kohta, 2008.a) 3,61 Elektri tarbimine (kWh; 2005.a) 113,9 miljardit Töötuse tase (2007.a) 2,5% Interneti kasutajaid 3,8 miljonit
· Kuni 1970.aastani loomulik iive kasvas stabiilses tempos. Alates 1970.ndast aastast loomuliku iibe trend jätkus, kuid sõjategevuse tõttu on Afganistani rahvastikule olnud iseloomulik rändeiibe kordaja suur kõikumine (nt 1980- 85 oli iive nõukogude vägede riigis viibimise tõttu negatiivne (-2,46), koguiive vähenes sel ajajärgul tugevasti kasvanud väljarände tõttu. · Viimastel aastakümnetel on sündimus olnud väga kõrge (põhjusteks varajased abielud, peres palju lapsi jne) · Aastaks 2030 on Afganistani sündimus endiselt väga kõrge, suremus on pisut vähenenud ning loomulik iive on langenud 23,1-ni. · Kui võrrelda Afganistani sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe näitajaid (vastavalt 39; 18; 2,1) maailma keskmiste näitajatega (vastavalt 20; 8; 1,2), on näha, et Afganistanil on
tõusnud ja kui uskuda graafikut siis tõuseb ka edasi Kasvutempo on suhteliselt ühtlane, aga käesolevast aastast kuni aastani 2025 pidi tempo langema. Riigi rahvaarvu muutumise tegurite analüüs Suremus 1000 inimese kohta on 9,83, sellega ollakse maailmas 40.ndal kohal Sündimus 1000 inimese kohta on 10,73, millega ollakse maailmas 186.ndal kohal Rändesaldo 1000 inimese kohta on 3,1, ollakse maailmas 67.ndal kohal Rahvastik kasvab sest sündimus on suurem kui suremus. Loomulik iive 1000 inimese kohta on 0,9 Sündimuste põhjalikum analüüs Sündimuste üldkordaja 1000 inimese kohta on läinud 13 pealt 11
ARGENTINA ON RAHVAARVU SUURUSELT 32. RIIK MAAILMAS.ARGENTIINAGA ON RAHVAARVULT LÄESTIKKU NÄITEKS POOLA,ALGEERIA,UKRAINA JA KENYA.ARGENTIINA ON RAHVAARVULT UMBES KESKMISE RAHVAARVUGA RIIK MAAILMAS. 2. A)Rahvaarv on aastatega kõvasti suurenenud. B)Kasvutempo on vähenenud . C)Kasvutempo väheneb veelgi.Populatsioon suureneb. 3.Sündimus 2025 aastaks peak olema 15.Praegu on see number 19,seega sündimus väheneb. Suremus see vastu peaks 2025 aastaks olema 7,ehk siis sama mis praeguse seisuga Argentinas . Aastaks 2025 oleks loomulik iive seega 12 (19-7) .Praeguse seisuga on loomulik iive 8.Rändesaldo on praegu -0 ja 2025.aastaks peaks see olema 0. Iive püsib positiivne kindlasti sellepärast,et väljarännet praktiliselt polegi ning iive on
ka aastatel 2030- 2050. Ränd Sündimu Suremu Migrat- Loomuli Rahvaarv Sündid Surmad e- Loomuli Rahvaarv s s sioon( k u e arv e arv saldo k iive u muutus () () ) iive(%) kasv(%) (tuh) (tuh) (tuh) (tuh) (tuh) Peruu 19,4 5,9 -3,2 1,35 1,03 568 173 -94 394 301 134 Maailm 19,3 8 1,13 1,12 189 55 671 78 519 77 529 Lõuna- Ameerik
võime ühendada ühise siduva joonega , mis on nad nii tihedalt asustatuks teinud . Kõik need linnad on tugeva ajaloolise väärtusega ning on seetõttu ka turismidele meelispaikadeks . Samuti on need kõik ka tihedamini asustatud , kui teised Rootsi linnad sest nendes asuvad suuremad haridus-, kultuuri- ja teadusasutused . vaata kaarti 1 Kaart 1 Rootsi rahvastiku tiheduse kaart 2000 aastal 3. LOOMULIK ja MEHAANILINE IIVE Rootsis on sündimus 10.18 promilli. Suremus seevastu , aga 10,2 promilli . Seega võime arvutada , et loomulik iive on nullilähedane ehk 0.02 promilli (6) . Sündimus on maailmas 188 ndal kohal. Võrreldes Nigeeriaga ,kus on sündimus 50.54 promilli . Kuid see , et nigeerias on sünde nii palju ei näita , et rahvaarv kasvab väga kiiresti , vaid seda , et tegu on arengumaaga ning , et Nigeeria on demograafilise plahvatuse etapis . Nimelt on Rootsi just seetõttu , et tegemist on arenenud maaga , väikesema sündimusega , kui Nigeeria
2027. aastaks on laste arv iga naise kohta langenud veelgi 10. aasta taguse ajaga, ehk siis 2,1 lapsele naise kohta.3 Võrreldes Mehhikot teiste Kesk- Ameerika riikidega, siis jääb Mehhiko oma 2,2 lapsega naisega tabelis suhteliselt keskele. Kesk- Ameerika üldine keskmine laste näitaja naise kohta on 2,3.2 Viimase 20 aasta jooksul on Mehhiko suremuse üldkordaja olnud 5, ja prognoosi järgi suureneb see arv alles 2025. aastal tõustes ühe võrra. Imikute suremus on õnneks peamiselt meditsiini arengule järjepidevalt vähenenud, olles aastal 1997. 28 surnud imikut iga tuhande sünni kohta, 2007. aastaks on see arv langenud juba 17. surmani ja veel kümme aastat hiljem on see arv 12. Prognoosi kohaselt langeb aga imikute surmade arv veelgi, olles 2027. aastal vaid 9 surma 1000 sünni kohta. Samuti on paremuse poole muutunud Mehhiko inimeste oodatav keskmine eluiga. 1997. aastal oli mehhiklaste oodatav keskmine eluiga 72 aastat. 20 aastat hiljem ehk 2017
4. Sündimus: 10,04/1000 in. kohta (10,04) Suremus: 10,05/1000 in. kohta (10,05) Iive: 10,04 10,05 = -0,01 Rändesaldo: -0,47 migranti/1000 in. kohta Nendest andmetest saan järeldada,et riigi rahvaarv peaks kasvama sündimuse ja migrantide arvu suurenemisel. Kuna Poola ei tule palju migrante ja sündimuse arv ei ole suur, siis selle riigi rahvaarv üldiselt eriti ei kasva. 5. Vaadates Poola sündimust saab kohe aru, et see on madal ja seda tõestab ka 195. koht maailmas. Maailma keskmine sündimus on 19,95 ja see on palju suurem Poola omast. Arvan, et see on väike sellepärast, et seal on suur kirjaoskus 99,7% ja inimesed tahavad raisata rohkem aega enda peale ning suur laste arv takistab seda. Veel üheks põhjuseks võib olla meditsiini areng. Nimelt suur osa naisi rasestudes mõtlevad lapse saamise küsimuse ümber ning teevad abordi. Teisest küljest, Poola suremus on väike ning ta on 63. kohal maailmas ja sellest järeldame, et näitaja on võrreldes teistega kõrge
Umbes 2020. aastal muutus rahvaarvu kasv väga aeglaseks. b) Kasvutempo 2014. aastani on positiivne, kuigi iga aastaga on tempo väiksemaks muutnud. Kui 1914. aastal oli kasvutempo 3%, siis 2014. aastal 0,85%. c) Käesolevast aastast 2025. aastani muutub kasvutempo veelgi väiksemaks. Ennustatavalt 0,6%-ni. Joonis 2. Brasiilia rahvaarvu muutus Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. b) Brasiilias on sündimus natuke väiksem kui Lõuna-Ameerikas. Rändesaldo on palju suurem kui mujal Lõuna-Ameerikas. Loomulik iive ning rahvaarvu muutus on samuti mitu korda kõrgemad. Imikusuremus on palju kõrgem ja oodatav eluiga madalam kui mujal Lõuna-Ameerikas. Suremus ning rahvaarvu kasv on nii riigis kui ka regioonis sarnased. c) Rahvaarv kasvab sel juhul, kui sündimus on suurem suremusest. Brasiilias on see nii, järelikult rahvaarv kasvab. Rahvaarvu kasvu põhjustab ka suremuse langus ja eluea kasv
2 India 1 205 073 612 July 2012 est. 3 United States 313 847 465 July 2012 est. 4 Indonesia 248 216 193 July 2012 est. 5 Brazil 205 716 890 Andmeid pole saadaval. 6 Pakistan 190 291 129 July 2012 est. c) Rahvaarvu kasvu graafik aastast 1995-2050. Joonis1. Hiina rahvaarvu tabel aastatel 1995-2050. Analüüs 1. Joonisel 1 on näha Hiina riigi rahvakasvu protsent aastatel 1995-2025. Sealt edasi, aastast 2030 hakkab rahvaarv juba langema. Aastal 1995 oli rahvakasvu protsent 1%, aastal 2000 langes 0,4% ning oli 0,6%. Aastal 2005 oli umbes 0,5%, 2010.aastal oli enamvähem veel samal tasemel, väikese tõusuga. 2. Aastaks 2015 on see langenud 0,4%. Aastaks 2020 juba 0,2 protsendini. 2025
1.1 Riigi üldandmed Ametlik riiginimi: Hollandi Kuningriik (Nederland) NLD Rahvaarv: 16 428 360 (2008) Pealinn: Amsterdam Elanikke pealinnas: 743 068 (2006) Rahaühik: euro Pindala: 41,528km² Riigipea: Kuninganna Beatrix Haldusjaotus: 12 provintsi Asukoht: Hollandi Kuningriik ehk Madalmaade Kuningriik asub Lääne-Euroopas ning koosneb Hollandist ja kuuest Kariibi mere saarest. Holland piirneb Saksamaa ja Belgiaga ning Põhjamerega (vt joonis 3). Keel: hollandi ja friisi keel Sümboolika: lipp punane-valge-sinine (vt joonis 1) ja vapp (vt joonis 2) Kohalik aeg: Hollandis on kasutusel talve- ja suveaeg. Talve- ehk standartaeg on GMT+1 ja suveaeg GMT+2. Kui Eestis on kell 09.00, siis Hollandis samal ajal kell 08.00. (www.eures.ee; Maailma faktiraamat) Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp Allikas: Vikipeedia, 1.oktoober 2008 Allikas: Vikipeedia,1. oktoober 2008 3 Joonis 3
annaabi.ee 
