Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prantsuse Lütseumi maalid 09". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rousseau, sixtus, renoir, impression, madame, renessanss, muuseum, tizian, venus, antoine, gros, bonaparte, canova, skulptor, ampiir, tantsupidu, apollon, monet, daam, katedraal, manet, urbino, venuse, munch, delacroix, kits, ingres, malevits, cena, lebrun, matisse, michelangelo, millet, picasso, signac, pissarro, rembrandt, tütarlaps, toulouse, turnerpildi omanik põgenes natside eest sveitsi, suri.peale sõda võttis austria pildi endale, naise pärijadantsid austria kohtusse ja võitsid ja seejärel selle kohe maha müüsid(135000000dollarit) renoir 1841-1919) Tütarlaps lehvikuga(ermitaaz, peterburi) Auguste renoir osales esimesel impressionistide näitusel 1874a. Fotograaf Nadari ateljees(monet, renoir, degas, sisley, camille pisarro, edouard claude monet manet)nad korrralgasid 1886 aastani kaheksa 1840-1926 etendust.nende hilisemad järgijaid nim. Neo ja argentuil postimpressionistideks.
hubasemaks, esemed ümmargused ja kerged, kõverjalgadega. Mehed/naised kandsid kergeid siidrõivaid. Rokkokoo tähendab kivikribu. Sellel ajal ehitatud hooned ja väljakud paistavad silma peene maitse ning väljapeetud elegantsiga. Prantsusmaa juhtivaks arhitektiks oli siis Jacques Angle Gabriel- Concorde'i väljak, Elysee palee ja Väike Trianon.Sel ajastul armastati heledaid toone(roosa,sinine). Kasutati pastelle. Kuulsaim maalija Antoine Watteau- ,,Gilles". Andekas portretist oli Maurice Quentin de La Tour.Maalis ainult pastellidega, Maalis palju kuulsaid isikuid.Rokkokooajastu tõi esile esimese suure inglise maalikunstniku- Thomas Gainsborough- ,,Poss sinises" ja ,,Hommikune jalutuskäik". Skulptuure iseloomustas ka kergus ja graatsia. Märkimist väärib Guillaume Coustou , kes tegi valgest marmorist hobusetaltsutaja hobusega. Suurim rokkokooskulptor oli aga Jean Antoine Houdon, kes jõudis välja
RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst
16. saj I kolmandik Kõrgrenessanss Koloriidiprobleemide esiletõstmine, kõigi toonide ühendamine sooja, kuldkollasega, Veneetsia Giorgione, Tizian, Tintoretto, Veronese. kihiti maalimine, loodus omaette keskkond. Renessanssi ideedest vabanemine, liikumine, asümmeetria, paatos. Süstemaatiline ruumisügavuse toonitamine, heleda-tumeda suured kontrastid, pidulikkus, toredus, Itaalia kangelaslikkus
· Korrused ebaühtlastel kõrgustel · Peauks viis otse pereruumi (seal võeti vastu kliente, tehti tööd, seal asus ka söögilaud) · Tänavad olid kitsad ja mitte kõige puhtamad · Linnakindlustused · Aknad väikesed · Peauks teravkaarne · Terav, kõrge viilkatus · Majad tihedalt üksteise kõrval · Linna ümber sageli müür Gooti maalikunst Klaasimaali õitseaeg, skulptuur on arhitektuuri teenistuses. Renessanss 14.saj Itaaliast ja tähendab humanismi taassündi. Inimene muutub taas oluliseks. Jaguneb: (lk 130) 1. 14.saj tereccento e eelrenessanss 2. 15.saj quatrocento e vararenessanss 3. 16.saj cinquecento e kõrgrenessanss Arhitektuur. Kunsti keskuseks Firenze. Hakatakse ehitama palazzosid(lossid). Esimene palazzo Palazzo di Medici. Oluline kunstnik Filippo Brunelleschi(1377-1446). Kujundas Firenze toomkiriku kohale kupli- tema olulisim töö. Oluline kunstikeskus Firenze
Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal Pierre Serizat- ajastu mood Madame Recaimer - 1800 pop eit, naiste mood, ilma korsetita, langevast kangast kleit,noh nagu antiik, pop lamamistoolid, Jean Auguste Dominique Ingres 1780- 1867 - veendunud klassitsist, Autoportree - Türgi saun Obalisk - vooditel lamavad nainsed - barokkne Valpinconi supleja Elisabeth Louise .... - esimene profesionaalne nais kunstnik
Hiljem 1790.alguses juba Saksamaal. Klassitsismile tekib vastandstiil romantism. Romantism levib vaid kujutavas kunstis. Romantismi mõiste romaani mõiste kaudu. Romaan oli populaarseim kirjandusliik. Võib-olla tuli ka romansi mõistest. Tundepaisutus, igapäevaelu, keskaeg eeskujuks. Veidi vähem levinud kui klassitsism. Kunstis hinnati eriti huvitavat koloriiti. Viljelesid zanre, mida klassitsistid madalaks nimetasid: maastik, olustik, natüürmort. Üheks maailmavaate kehastajaks Rousseau: ülistab vaba isiksust, kes ei tunnista reegleid. Rousseau oli masohhist, tema seksuaalelu oli seotud enesepiinasmisega. Loomingus oluline originaalsusnõue. Ülistavad vaba geeniust- reeglite mittetunnistamist. Seni olid loominguga seotud inimesed pidanud elama normaalset ühiskondlikku elu. Romantikud olid esimesed, kes ühiskonnanormide vastu läksid jõid, laaberdasid, mässasid. Romantismi teooria arendasid välja peamiselt sakslased. W. Schelling oli tähtsaim, alles 18
T Poppy Field in a Hollow near Giverny, 1885, Museum of Fine Arts, Boston. Click to edit Master text styles CLAUDE Second level Third level Fourth level MONET Fifth level Woman with a Parasol (Camille Monet and Jean Monet) 1875 100 × 81 cm Õli lõuendil National Gallery of Art, Washington (D.C.) AUGUSTE RENOIR Click to edit Master text styles Le Moulin Second level de la Third level Fourth level Galette Fifth level 1876 131/175 Õli lõuendil Musée d'Orsay, Paris Click to edit Master text styles AUGUSTE Second level Third level Fourth level
Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti kourosed, naised riides kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose ,, Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastust on pärit Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp, mis on väga elevad ja keerukad. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega. Etruski kunst Itaalia aladel 8. 3. sajandil e.m.a. levinud kultuurist on vähe säilinud
maastikumaal oli heroiline, konstrueeritud, huvituti suurejoonelistest loodusnähtustest. Püütakse edasi anda õhu ja valguse m ängu. Ro mantilise maastikumaali suur meister oli Camille Corot. Ta kuulus maastiku maaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda. Väga kuulus barbizoonlane oli ka Th é odore Rousseau. Ta ar mastas jõulisi vor me, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi. Ni me kas skulptor oli François Rude tuntui m töö reljeef ,,Marseljees" Tähe triumfikaarel Pariisis. Saksamaa Kuulsai m ro mantik on Caspar David Friedrich. Maalib üliro mantilisi maastikke kuuvalgus,
varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
annaabi.ee 
